Käesoleval nädalal alustatakse Sindis kergliiklustee asfalteerimist
Möödunud nädalat lõpetades vaatasime koos Sindi Linnavalitsuse abilinapea Rein Arikoga senist tee rajamist Kauri ja Karja tänava vahelisel lõigul ning edukas tööde kulgemine annab lootust juba sel nädalal värskelt asfalteeritud teel liikumiseks.
Linnu tee
Seda, et teede projekteerija ja ehitaja sõnavarast puudub kergliiklustee mõiste, on varemgi selgitatud. Ometi teeb rahvasuus kõneldav keel kangekaelselt oma valikuid, mis eristub ametlikust oskussõnastikust. Muidugi annab selleks olulise panuse ka igapäevane ajakirjanduslik keelekasutus, mis tundub suus mugavamalt liikuvat. Vaevalt muudaks asja ka seekordne erand, kui kirjutan kergliiklustee asemel jalg- ja jalgrattatee.
8. oktoobril tegi Viamer algust muldpinnase koorimisega. Käesoleval nädalal on ehitaja jõudnud töödega sellesse järku, et juba lähipäevadel võiks sobivate ilmaolude jätkudes katta ca 1,8 km pikkuse tee 2,5 meetri laiuse asfaltbetooniga.
Aluskiht on pisut laiem. Buldooser lõikas teesüvendi tera laiuselt, 3,2 m. Alus täideti kruusaga, mille peale laotati paekillustik. Kraave ületades ehitati liivast ka kõrgemaid teetamme, mille varisemise vältimiseks laoti graniitkivid toeks. Tiiru tänava lõik sai äärekivid. Muide, äärekividega ääristatud teed nimetatakse kõnniteeks, ilma selleta lihtsalt jalgteeks. Kuna Tiiru tänav on kitsas ja selle kõrvale rajatav täiendav tee oleks hiljem raskesti ülejäänud sõiduteest eristatav, siis otsustatigi kasutada äärekive, mis tõstavad rajatava tee umbes kümmekond cm kõrgemale. Nii tekib reaalne takistus autodele lubatud alale sõiduks ja parkimiseks. Autotee saab Tiiru tänaval ka mustkatte. Mustkate pannakse samuti Paikuse teele. Seal, kus rajatav asfalttee ületab kruusakattega tänavaid, asfalteeritakse sõidutee ületuskohtadel 5 m laiemalt. Nii välditakse ülesõidul asfaltbetooni murdumist selle servas.
Linnutee alguses kehtivad Keskkonnaameti erinõuded, mis säästavad looduskaitse all olevaid mände. Rein Ariko selgitab, et erinõuded kehtivad mändide ümber 50 m raadiuses. Alguses nõuti kaugemalt ringi minemist, et mitte juuri kahjustada. Viimaks jõuti kompromissile ja lubati tulla siiski lähemale tingimusel, et kasutatakse geovõrku. Polüpropüleenist, polüetüleenist või polüestrist valmistatud geovõrgud omavad kindlas suunas 40 kuni 400 kN/m (20 – 80 kN/m võrdselt igas suunas) tõmbetugevust, millest on abi ka puujuurtele tekkiva surve laiemale pinnale jaotamiseks.
Kompromisslahendusi tuli otsida ka rajatava tee ääres elavate inimestega. Näiteks muudeti algset projekti Paikuse teel ja viidi ülekäik Tiiru tänava otsa, kus kohalike elanike hinnangul on tee ületamine ohutum. Töökäigus ilmneb ikka pisiasju, mis projekteerimisel silma ei paista, aga hea projekteerijaga koostöös pole väikeste korrektiivide tegemine probleemiks, kõneleb Ariko.
Projekteerimisel polnud näha mitte kõiki ammuste kraavide ja teetruupide kõrguste muutuseid, mis on paljude aastakümnete jooksul aset leidnud. Näiteks Linnutee algusesse paigaldatud meetrise läbimõõduga truup jäi 40 cm madalamale mitukümmend meetrit allavoolu asuvast truubist. Kraavi pidi võsast puhastma ja süvendama. Tegelikult tehakse juba kolmel viimasel aastal suurt tööd kraavide puhastamisega ja õigete voolukallete tegemisega. Ariko sõnul oli see kohustus viimasesse vee- ja kanalisatsiooni rajamise projekti sisse kirjutatud. Kohad kus rajatav trass lõikas vanu truupe, tuli need täies ulatuses välja vahetada ja paigutada projektijärgsele tasandile.
Pärnu maantee ääres on osa krunte teele sedavõrd lähedale mõõdetud, et kraavile ei jätkunud enam ruumi. Sellepärast pidi paigaldama ka ca 70 m sadeveetorustikku. Kaevati ka päris uut kraavi, mida pole varem tarvis olnud. Ariko kiidab kopameest, kes on kraavi perved lõiganud täpsel kaldel nagu terava noaga joonlaua järgi sirgeks. Tänapäevaste täispöörde koppadega on seda muidugi hõlpsam teha, aga oma ala meistrid on sellega toime tulnud ka kunagiste veneaegsete laadurkoppadega. Kõik oleneb ikkagi inimesest!
Viameri töömehed on üldse oma headust juba varemgi Sindis tõendanud, aga mitte ainult Sindis, annab Ariko paljutähendavalt mõista, et neil on taas tee-ehitajaga vedanud.
Seal, kus rajatav tee liiga lähestikku sõiduteega kulgeb, paigaldatakse tähispostid. Põrkepiirete paigaldamist ei pea Ariko mõistlikuks, sest asulasisesed kiirused on väikesed, pealegi pole tegemist väliskurvidega. Küll tuleb paigaldada 69 liiklusmärgi posti. Linnutee algusesse paigaldatakse ka valgustusposte. Mujal lõikudel saab kasutada olemasolevaid valgustusposte. Näiteks varem suusaraja jaoks paigaldatud valgustust saab nüüd kasutada ka uue tee valgustamiseks.
Ehituse maksumuseks on rohkem kui 350 000 eurot, millest „Kergliiklusteede rajamine“ meetmega tasub EAS 176 000 eurot. Teise osa kaetakse Sindi linna eelarvest. Ehituse lepinguline kestvus on määratud 75-le päevale alates lepingu sõlmimise kuupäevast. Leping sõlmiti 3. oktoobril.
Samal teemal:
