Eile, 26. märtsil Pärnu Kontserdimaja kammersaalis peetud arvatavalt 24. Pärnumaa vokaalansamblite päeva laulukonkursi võitjaks tunnistas žürii Sindis tegutseva ansambli Kalina, mida juhendab Jelena Derizemlja.
Vaade kammersaali; paremal rändauhind helihark
Jelena Garanina, Julia Latõševa, Niina Mozessov, Jelena Derizemlja-Yulet
Kalina kohta võiks öelda väga lihtsate sõnadega, et tuli ja võitis. Ansambel alustas uuesti laulmist peale mõningast vaheaega möödunud aasta septembris. Tegelikult on nende nelja slaavi verd naise võidukat laulmist krooninud eelkõige Derizemlja äärmiselt suur nõudlikkus, arvas Nina Mozessov. Kalina pole pikema mäluga inimeste jaoks mitte tundmatu nimi, sest varem on osaletud ka Varbla ja Tõstamaa vokaalansamblite lauluvõistlustel. Esimest korda tuldi laulmiseks kokku umbes 8 aastat tagasi. Siis lauldi 9 liikmega ja suudeti 8-häälselt laulda. Kammersaalis lauldud kõigi kolme laulu seaded on teinud Derizemlja ise. Kava kohustusliku osana esitatud Pärnu teemalise laulu „Moi gorod“ („Minu linn“) rahvalikule viisile loodud sõnadki kuuluvad temale. Teisena esitati Valgevene rahvalaulu seades „Oi retšanka...“ ja kolmandana kõlas humoorikas vene rahvalaul „Ja na gorku šla“. Kalina võit oli etteaimatav üksnes juba väga tormilise aplausi tõttu. Ajal, mil žürii läks oma hinnanguid andma, uurisin teiste ansamblite liikmete arvamust, kes võiks osutuda seekordseks peavõitjaks. Enamike arvamus langes Kalinale. Sama meelt oli ka kolmeliikmelise žürii arvamus, mis ei tekitanud suurt erimeelsust ja otsus langetati hindajate üksmeelsel hinnangul üsna kiiresti. Žürii esimees Heli Kallasmaa iseloomustas Kalinat ilusa laulu laulmisel hea häälekontuuri ja kauni ansamblilisusega. Veel kuulusid žüriisse Anne Uusna ja Kai-Tõe Ellermaa.
Aquarell
Pärnu ansambel Aquarell, kelle juhendaja on Toomas Voll, avas kolme lauluga lauluvõistluse, mis oli ühtlasi ka nende esimene etteaste publiku ees. Kuigi sellel laulukonkursil polnud avaldatud soovi selgitada parim a-capella esineja, ei olnud seda žüriile ka keelatud. Sellepärast otsustasid hindajad määrata parima a-capella esitaja eripreemia ansamblile Aquarell. Ka kohustuslikus kavas olnud Pärnu teemalise laulu eripreemia läks neile. Laulu „Nii hea, et oled täna siin“ autoriks on pärnaks Toomas Voll. Aquarelli lauljad olid ka peamised käesoleva aasta laulukonkurssi korraldajad.
Aquarell esimest korda publiku ees; Aquarell pälvis a-capella parima esitajana eripreemia
Reedene rõõm
Tõstamaa Reedene rõõm juhendaja Õnnela Lees ütles, et ansambel on sõltuvuses mitmehäälsest laulmisest ja see on nende kokkuelamise vorm, millega sisustatakse väga meeldiva meelolu loomisega oma vaba aega pärast raskeid ja vastutusrikkaid tööpäevi. Õnnela Lees kirjeldas Tõstamaa valla väga maalilist rannajoont, mille üle võivad nad niisama uhked olla nagu ka hästi kõlavalt paljuhäälse naiste laulmise üle. Seekordne esinemine tähistas ühtlasi nende kooslaulmise 10-dat aastapäeva. Möödunud aastal läks Tõstamaale solisti eripreemia, mille sai Ene Tamm Olav Ehala laulu “Kaev” esituse eest.
Šal-lal-laa
Sindi Šal-lal-laa juhendaja Kristel Reinsalu sõnul on kontserdimajas äärmiselt hea laulda. Nii suurepärast võimalust poleks tema arvates küll keegi osanud oodata. Šal-lal-laa nimel õnnitles juhendaja Tõstamaa ansamblit 10. juubeli puhul. Eduard Tubina tsükli „Vana piiga esimese osa laulu „Ära usu“ esitamise eel ütles Kristel Reinsalu, et neile on Tubina looming väga meeltmööda ja soovivad jõudu proovida ka taoliste „karvasemate“ lugudega. Võimalust võõrkeelselt laulmiseks kasutasid nad huvitava popuriina Vinterist Mercury’ni, mille pealkirjaks on „Ummamuudu segahüs“. Pole teada, millise lauluga täpsemalt, kuid kuulajad valisid Šal-lal-laa rahva lemmiku preemia vääriliseks. Ka möödunud aastal valis publik oma lemmikuks Šal-lal-laa ja väikese arupidamise järel meenus, et juba 2009. aastal köitis vastloodud ansambel oma sära ja särtsuga rahva poolehoidu. Seega kolmandat aastat järjest üks ja sama ansabel rahvalemmiku eripreemia omanik. Heli Kallasmaa lisas, et rahva hinnang ei erine vähimatki žürii arvamusest. Samuti andis žürii solisti eripreemia Šal-lal-laa lauljale Pille Raudlale. Kristel Reinsalule aga omistati saate instrumendi eripreemia. Preemia saaja ise tänas Sirje Elbrechti, kelle käe all ta klavermängu selgeks õppis.
Hindamiskomisjon
Pille Raudla solisti eripreemiaga, publiku toolil
Salme Naesed
Tori Salme Naesed alustas tegevust 2008. aasta sügisel. Juhendaja Grete Tammalu eestvedamisel on ansambel kujunenud mitte ainult kõrvakuulmisele vaid ka silmanägemisele äärmiselt põnevaks lauljate kollektiiviks, kes ei suuda ilma näputööta püsida publiku ees isegi mitte väga vastutusrikkal võistulaulmisel. Terviklik esinemine laulu ja tegevusega andis Tori esinejatele lavalise etteaste eripreemia. Eelmisel aastal anti neile eripreemia ökoloogilise mõtteviisi eest.
Kapriis
Kapriisi juhendaja Hermiine Niitvägi ja klaveril saadab Tiiu Vaino
Kaisma Kapriisi juhendaja Hermiine Niitvägiga pidavat tutvustaja sõnul olema liialdamata öelduna selline imelik asi, et ta on olnud enamikele ansambli liikmetele muusikaõpetaja juba alates esimesest klassist alates. Klveril saatis Kaisma Kapriisi Vändra Muusikakooli klaveriõpetaja Tiiu Vaino.
Selja Lauluseltsing
Merike Teppan-Kolk juhendamisel Selja Lauluseltsing Tori Seljalt on nende endi sõnul väga rõõmsameelne seltsielu edendaja läbi laulmise. Kui Merike Teppan-Kolk arutles, mida oleks neil vastukaaluks seada ansambli Reede rõõm poolt kiidetud Tõstamaa lahele, siis leidis juhendaja selleks olevat neli vaprat meest, kes naiste laulmist meeshäältega toetavad. Kohe esimesena lauldud rahvalik laul Võrumaalt „Istsõ maailma veerekõsõ“ tegi kuulajatele
selgeks, mida tähendab rõõmsalmeelsus koos meeste häältega, sest rahvas elas esinemisele tõeliselt elavalt kaasa.
Kalina
Lauluvõistluse kolmanda osaga alustas Kalina, kellest oli võitja ansamblina juba varem pikemalt juttu. Nad ise olid väga tagasihoidlikud, ega rääkinud esinemise käigus endist midagi. Lisada võib vaid seda, et ansambli liige Niina Mozessov on Sindi laulukoori Slavjanotška koorivanem. Kuid lisaks peaauhinnale sai ansambli juht Jelena Derizemlja ka lauluseade eripreemia. Heli Kallasmaa sõnul oli esitus väga perfektne, huvitav, maitsekas.
Top Ten
Sindi Lasteaia naisansambel Top Ten, mille juhendaja on Helle Salumäe, alustas oma esinemist piduliku marsiga. Rivi ees sammus kuldselt läikiva suure tuubaga Virgo Vellend. Ennast tutvustades said kõik teisedki teada, et Top Ten osales juba 5. korda järjest vokaalansamblite konkursil. Ansambli esinemist saatsid sedakorda Kait Kallau kitarriga, Merike Teppan-Kolk viiuliga ja Sirje Elbrecht klaveriga. 2010. aastal laulis Top Ten parimana kohustuslikus kavas olnud merelaulu. Top-Ten oli ka see, kes tõi 2009. aastal konkursi toimumise Sindi linna, sest 2008. aastal Audrus asetleidnud lauluvõistlusel tunnistati ta peaauhinna, rändhelihargi, vääriliseks. Tookord hindas žürii kõrgelt ansambli vokaalset taset ja märgiti eriliselt ära väga kaunikõlalise häälega solisti, kelleks oli käesoleva aasta aprillis Sindis toimuva esimese maakondliku laste lauluvõistluse „Kuldmikrofon“ peakorraldaja Margrit Kits. Võibolla tuleb mõneti just Top Ten naiste teeneks pidada sedagi, et juba üle-eelmisel ja eelmisel aastal esindas Sindit kaks ansamblit, kui juurde lisandus Šal-lal-laa ja tänavu tuli koguni kolmaski, kes kohe ka peaauhinna, rändhelihargi uuesti Sindi linna tagasi tõi. Top Ten võitis eripreemia parima võõrkeelse laulu eest. Lauluks valiti mulgikeelne „Üits paigake“, sõnad Anu Taul, viisistanud Mare Osi.
Gospelansambel
Üheksast osalejast viimasena lõpetas võistluskava laulude esitamise Pärnu Raeküla Vanakooli Seltsi gospelansambel. Juhendaja Ester Murrand ütles, et üksikud tänastest noortest on laulnud kaasa juba peaaegu aasta, kuid algne koosseis on oluliselt muutunud, sest mõned on sõitnud ära tööle või õppima Inglismaale, teised aga Ameerikasse ja nii ongi praegune peamine osa koosseisust saanud ühiselt harjutada vaid kaks nädalat. Ester Murrand peab aga ennast väga õnnelikuks inimeseks, kuna saab musitseerida kõige toredamate noorte inimestega. Ansambli peamine repertuaar koosneb Eesti kaasaegsest vaimulikust muusikast. Heli Kallasmaa soovis gospelansamblile julgust ja edaspidistki pealehakkamist ning lootis, et juba järgmisel konkursil saadakse ka väärilisi auhindu.
Korraldusest
Võistulaulmine oli jaotatud kolme osasse, mille vahel tehti ka ühislaulmisi. Laulmiseks valiti „Pärnu balllaad“, „Saaremaa valss“ ja „Majakene mere ääres“. Klaveril saatis ühislaulmisi Sindi Laulukoori dirigent ja ansambli Šal-lal-laa juhendaja Kristel Reinsalu. Seniks kuni žürii läks oma valikuid tegema, astus lauljate ette üllatusesinejana ülimenukas ansambel Greip, kelle esimene esinemine toimus samas kammersaalis 2006. aastal.
Seekordse Pärnumaa vokaalansamblite konkursi peakorraldajaks pidanuks olema 2010. aastal Treimanis toimunud lauluvõistluse peapreemia võitnud ansambel Amarell, juhendaja Fred Rõigas. Kuna praeguseks tegevuse lõpetanud Amarell kuulus MTÜ Greip alla, siis viidi eilne konkurss läbi sama ühngu ettevõtmisel.
Korraldajad ja osavõtjad tänavad
toimunud lauluvõistluse eest Pärnu Linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgruppi, Pärnumaa Omavalitsuste Liitu, Rahvakultuuri ja Arendus- ja Koolituskeskust, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Endlat, Itella Information AS, Eesti Kooriühingut, Pärnu Linnaorkestrit ja Kristi Kaisi.
Järgmine, veerandsajandat numbrit märkiv Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkurss peetakse Tori rahvamajas, kuna senist korraldusviisi otsustati muuta. Kui varem oli korraldajaks ja külla kutsujaks lauluvõistluse võitja, siis nüüdsest alates tehakse ansamblite vaheline küsitlus, mille põhjal enim hääli saav lauljate kollektiiv osutub järgmise konkursi läbi viiaks. Muidugi peab ta selleks ka ise nõusoleku andma. Seega ootab 2012. aasta kevadel maakonna vokaalansambleid endile külla Selja Lauluseltsing.
Selleks, et kõigil uus kevadine konkurss meeles püsiks, kingiti igale osalenud ansamblile täiesti ekslusiivne järgmise aasta kalender, mida valmistati vaid 25 tükki ja kus saab näha konkursil osalenud ansamblite fotosid. Samuti kingiti osalejatele ehete aasta puhul väike karbike, mille sees on tilluke ehteke.
Samal teemal:
