„Kuna olin tegelenud mitme KIKi projektiga juba Kõrgessaares, näiteks püüdsin leida lahendusi Jõeranna jõe probleemidele, siis ühinenud vallas sai muu hulgas üle vaadatud Kärdla keskkonnateema – nii jõudsime Nuutri jõeni,” meenutab ta.

„Minu jaoks oli Nuutri jõe probleemi olemuse selgekstegemise järel väga loogiline samm koostada taotlus KIKile, et saada rahastus jõe tööprojekti koostamiseks. See annab võimaluse astuda jõeseisundi parandamiseks järgmisi samme.”

Nõnda valmiski jõeseisundi parandamise tööprojekt, mille koostas projekteerimisbüroo Maa ja Vesi. Kavandatava tegevuse eesmärk oli tagada Nuutri jõe hea ökoloogiline seisund, mille põhiline eeldus oli muuta Kärdla elektrijaama paisud kaladele läbitavaks. Lisaks jõe ökoloogilisele seisundile käsitleti ülepääsude remonti ja truupide läbilaskevõime suurendamist.

Mõnes lõigus oli ette nähtud ka sette eemaldamine jõesängist. Uuringud ja seirepüügid. Tööprojekti koostamine eeldas nii topo-geodeetilisi mõõdistamisi, jõest ülepääsude ja paisude hüdrotehnilist uuringut ja remondivajaduse selgitamist, jõe setetest ja risust puhastamise töömahtude hindamist ning raieks märgistatud puude kandmist projektplaanile.

Juba varasemad uuringud („Meriforelli kudejõgede taastamispotentsiaali hindamine 2012”) olid selgitanud, et Kärdla linnas asuvad paisud tuleks likvideerida või kärestikeks ümber kujundada. Seda fakti kinnitas Katrin Sarapuu sõnul 2012. aastal Keskkonnaameti korraldatud katsepüük elektrijaama paisude juures.

Tööprojekti koostamise käigus teostasid Keskkonnaameti ja Hiiu Vallavalitsuse esindajad paikvaatluse jõge Kärdla linna läbiva osa piires. Välitööde tulemusena märgiti jõe vee-kaitsevööndis ohtlikult kaldu olevad, vigastatud ja kuivanud puud, mis tuleb maha raiuda.

Paisudele kalapääsud

Sarapuu selgitab, et valminud tööprojekti elluviimisel tuleb arvestada mitme leevendusmeetmega, näiteks peab töid tegema suvise madalvee ajal. Jõeosa puhastamist on tööprojekti põhjal soovitatav teha amfiibmasinaga – sellega säästetakse jõekaldal kasvavat kõrghaljastust.

Keskkonnaamet on oma tööprojektile antud kooskõlastuskirjas rõhutanud, et juhul kui projektis kavandatud töid täies mahus ellu ei viida, tuleb kõige esimesena leida raha kala-pääsudeks Kärdla elektrijaama paisudel. „Elektrijaama paisud on juba pikemat aega olnud rändetõkkeks mitmele kalaliigile ning otsene vajadus tammide järele puudub. Veekogudelt rändetõkete eemaldamine ja seeläbi veekogu hea seisundi tagamine on üks tähtsamaid eesmärke meie veekogude tervendamisel,” selgitab Sarapuu.

„Minu jaoks on raha taotlemine KIKist olnud seni ainult meeldiv kogemus, e-keskkond KIKAS on lihtne ja loogiline,” kinnitab nüüdseks maakondlikku arenduskeskust Tuuru juhatav Katrin Sarapuu rahulolevalt. „Kahju ainult, et otsustamise protsess nii pikk on ning et nüüd on vaid üks taotlusvoor aastas.”

Projekti elluviija: Hiiu Vallavalitsus
KIKi toetus: 4860 eurot keskkonnaprogrammist

Jaga
Kommentaarid