Karl Rammi nim. Sindi Muusikakool tähistas 25. sünnipäeva


Karl Rammi nim. Sindi Muusikakool tähistas 25. sünnipäeva

Sindi muusikakooli saalis peetud kontsertide nädal „Muusikal on palju palgeid“ tipnes eile piduliku kontsert-aktusega Sindi Gümnaasiumi aulas, kus paljudele külalistele esinesid eliitkooli enda õpilased ja õpetajad.

Kooli juubeli peakontserti alustati pärnapuul laksutava ööbiku meeleolukal viisil laulmisega püsti seistes. Mäletatavasti lõi Karl Rammi loodud kaunile meloodiale tunderikkad ja võitlusjulged sõnad Gustav Wulff-Õis ja laulu „Ööbikule” võisid eestlased esmakordselt trükituna lugeda Eesti Postimehe Muusiku lisalehes juba 130 aastat tagasi. Seejärel kiiresti poolehoidu võites jõudis „Õrn ööbik“ üldrahvalikku lauluvarasse, kus püsib kindlal kohal paljude südames tänini. Sindi muusikakooli jaoks omab laul tähendust koguni kooli hümnina, sest Sindi noortele antava sihipärase muusikahariduse algus ulatub 122 aasta tagusesse aega kui Karl Ramm asus koolmeistri ametisse Sindis loodud Eesti esimeses ministeeriumikoolis. Muusikahuviline õpetaja asutas esimese muusika eriklassi 40-liikmelisele puhkpilliorkestrile. Samuti lõi Ramm ka mitmeid koore. Kunagine mõte, mille algataja oli tuntud muusik Priit Kask, anda Sindi muusikakoolile Rammi nimi, on seega ajaloolises vaates Sindi muusika arengule nime teinud mehe mälestuseks igati väärikas otsus.

Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rõhutab, et tegemist pole muusikalise huvialakeskusega, vaid elitaarse kooliga, kus hariduse andmine-saamine on küllalt kallis ettevõtmine. Kuuldes kontserdil muusikakooli ansambli esituses palasid Beethoveni „Gloria“ või Mozarti „Sära, sära täheke“ tuleb kõhklematult veenduda selles, et midagi seesugust omandada väga odaval viisil poleks kuidagi mõeldav.

Lisaks klassikalisele muusikale on kooli eripäraks võimalus õppida ka rahvamuusikat, mis puudub enamikes teistes sarnastes õppeasutustes. Näiteks kontserdil esitatud „Esimene valss“, „Rooslaiu reilender“, „Takkalaadi polka“ ei ole kaugeltki meie rahvusliku muusikakultuuri osana kergekaalulisemad, kui mõnigi klassikasse arvatud muu maailmakuulus pala.

Direkotri sõnul pole nende kooli pedagoogid mitte niivõrd rääkivad õpetajad kui just eeskätt musitseerivad õpetajad. Seda oli tunda ka kontserdi melus, kus järjest esinesid kõrvuti õpilastega õpetajadki. Silmadele, aga loomulikult ka kõrvadele oli põnev jälgida, kuidas uus õpetaja Sirje istus samaaegselt kahe õpilasega (Gäroly Rohelsaar ja Karl Joosep Kass) klaveri taga, et mängida klaveritriona Mozarti „Oo püha“. Ainsa vilistlasena esines solisti rollis Hanna Kivila, kes lõpetas muusikakooli viiuli erialal ja tegi kaasa viiuldajate ansambli koosseisus. Võimsalt kõlas temalt "Somebody I just no now". Meeldiv, et kontserdi lõpuloona jäi helisema „Tiiu, Tiiu“, millega juhiti tähelepanu peatselt saabuvale Raimond Valgre 100. sünniaastapäevale.

Teppan-Kolk peab muusikahariduse andmises oluliselt tähtsaks kolmnurka, milles on võrdväärses suuruses oma kindel ülesanne nii õpilasel ja õpetajal koolis kui ka lapsevanemal kodus. Ta tõi võrdluseks kujundliku näite majast, millel on vundament, seinad ja katus. Proovigu keegi selles ehituses neist ühe osatähtsust vähendada ja vaadaku, mis siis juhtub! Et selles kolmiksuhtes kõik Sindi muusikakoolis suurepäraselt toimib, tõi direktor mitmete tublide inimeste näol konkreetseid näiteid ja võrdles Sindi muusikakooli hästi koostöötava perekonnana. Tänaseks on muusikakooli läbinud 17 lendu. Muusikaõpinguid jätkavad tublid vilistlased teevad direktori sõnul koolile au mitte ainult Eestis, vaid ka väljapool riigipiire.

Praeguseks on kool saavutanud maksimaalse täituvuse ja ilma kapitaalsete laiendusteta poleks mõeldav kooli võetavate laste arvu suurendada. Tänavu õpib 1. kuni 7. klassis 55 õpilast ja ettevalmistusklassis 15 - kokku 70 õpilast, mis on seniste aastate rekord. Kool ei ole üksnes Sindi keskne. Pigem saab rääkida piirkondlikust muusikakoolist, kus lisaks Sindi lastele õpivad veel naabervaldade Paikuse, Tori, Sauga ja Pärnu linna õpilased. Läbi aastate on siiski märkimisväärselt palju lapsi väljapoolt Sindit tulnud Paikuse vallast. Mõnel õppeaastal koguni pooled. Sellepärast oli ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann tulnud isiklikult muusikakooli peret tänama ja õnnitlema.

Kui esimesed 10 aastat tegutseti Pärnu muusikakooli filiaalina, siis viimased 15 aastat töötatakse iseseisvalt Sindi Linnavalitsuse allasutusena. Esimeseks erialaks valiti kooli alguspäevil koorilaul. Esimese õpetajana asus tööle Helle Salumäe, kes jätkab õpetamist praegugi. Hiljuti tunnistati ta Pärnumaa aastate õpetajaks. Järgnevalt lisandusid klaveri, viiuli, akordioni ja kitarri erialad. Käesoleval õppeaastal võivad muusikahuvilised lapsed valida tosina eriala seast neile kõige paremini sobiva pilli: klaveri, viiuli (nii klassikalise, kui ka folkviiuli), akordioni, kitarri, basskitarri, flöödi, plokkflöödi, saksofoni, klarneti, trompeti, tuuba, hiiu kannel.

Tasub meenutada, et algusaastatel pidi muusikakool toime tulema üksnes väikese Sindi Gümnaasiumile kuuluva klassiruumi ja päevinäinud pianiinoga. 15 aastat tagasi võidi juba kasutada kolme remonditud klassiruumi ja õpetajate tuba, mille juurde kuulus ka oma kooli WC. Nüüd on juba mitu aastat olemas ka oma kammersaal. Seoses kooli iseseisvumisega avanes võimalus valida õppeaineid, aga tekkis ka kohustus ise otsustada ja majandada vastavuses eelarvele. Üle paarikümne aasta direktori ametis olnud Teppan-Kolk kiidab õpetajaid, kes valdavalt on oma kohale püsima jäänud. Ta nimetab tolerantseid oma töösse pühendumusega suhtuvaid õpetajaid tänulikult nimepidi. Lisaks eelpool nimetatud Helle Salumäele on pikalt töötanud Tiina Vihul ja Kristi Rulli. Pärastpoole tulid Üllar Kallau, kes oli ka eilse kontserti eeskõneleja, Mall Türk (vahepeal direktori kt. ja nüüdne Pärnu muusikakooli direktor), tunnustatud puhkpilliorkestri dirigent Rein Vendla. Veel töötavad Pirgit Rea, Sirje Elbrecht, Kait Kallau, Maria Podstavkina, Margarita Voskanyan, kes kõik eranditult on direktori hinnagul suured oma ala asjatundjad.

Sindi linnapea Marko Šorin haaras direktori mõttearendusest „kool kui perekond“ kinni ja toetas isiklike kogemuste põhjal sellise nägemuse vajalikkust. Veel nimetas linnapea, et muusikahariduse saamine distsiplineerib noori püsivusele. Kui sporti tehes võiks endale teatud vahelejätmisi lubada ilma, et see lõpptulemust eriti muudaks, siis pillimängus pole vähimgi vahelejätmine üldsegi mõeldav. Seega ei seisne kooli elitaarsus üksnes kallite pillide mängima õppimises, vaid selle kõrval ilmneb veel teinegi oluline elitaarsus, mis puudutab isiksuseks kujuneva noore inimese vaimset arengut palju enamas.

Sümboolses tähenduses tegi kujundlikult hästi valitud kingituse Sindi Lasteaed, kes kinkis lilled suure saapakujulise vaasi sees. Õppealajuhataja Reine Tänav ütles selle juurde, et kool astuks kindlal sammul valitud saabastes edasi!

Samal teemal:

Eneli Arusaar, Hille Mäeväli ja Helle Salumäe pälvisid Pärnumaa aastate õpetaja nimetuse

Anu Mänd ja Maarja Vaitmaa andsid esimese ühiskontserdi Sindis

Hanna Kivila õpib “OPERAtsioon VOX-is”

Kuidas rõõmu üles leida?

Sindis tähistati perepäeva

Austati Helle Salumäed

Kõrgetasemeline kontsert Sindi Muusikakoolis

Viiuldajate kontsertelamus

Uus „Estonia“ klaver sai Sindis pidulikult vastuvõetud

Fotoreportaaž klaveri saabumisest

Estonia Klaverivabrik valmistab Sindi Muusikakoolile klaveri

Õpilasõhtud muusikaga

Mall Türk: Sindis täitis tervet neljapäeva jõulumuusika

Pärnu Muusikakooli lapsed esinesid Pärnu Keskuses

Tänane muusikaline pärastlõuna Pärnu Keskuses oli Sindi muusikakooli sisustada

Merike Teppan-Kolk räägib endast, viiulist, muusikakoolist ja sellest, mis veel meelel