Kas Pärnus on parem kui pealinnas?

Eile õhtul toimus TÜ Pärnu Kolledžis Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti korraldusel väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” teemal „Pärnus on parem elada kui pealinnas”. Pärnu kolledži esimese kursuse tudengid Kristel Laurits ja Mihkel Rembel väitlesid Pärnu linnavolikogu esimehe Vahur Mäe ja Pärnu maavanem Andres Metsojaga.

Vahur Mäe ja Andres Metsoja; Kristel Laurits ja Mihkel Rembel

Väitluseid juhtiv Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar ütles, et aasta viimasel päeval algav rahvaloendus annab kauaoodatud vastused paljudele rahvastikuga seotud küsimustele ja käesoleval nädalal läbiviidava kuue avaliku väitlusega Tallinnas, Pärnus, Narvas, Viljandis, Tartus tahetakse poliitikute, ametnike ning teadlaste kaasamisega tuua selle juurde ka sisulist arutelu. Esmaspäeval Tallinna Tehnikaülikoolis alanud elav debatt keskendus sellele, kas riik peaks kasutama iibe tõstmiseks kunstlikke meetmeid? Nädala jooksul väideldakse veel vananemise, ääremaastumise, pärimuskultuuri säilitamise ja väljarände teemadel. Nädal lõpetatakse 15. novembril professor Marju Lauristini temaatilise ettekandega Tartu Ülikoolis.

Vaatamata iga väitluse teemade ja esinejate erinevusele on kõigil kordadel ühendavaks teemaks rahvastik. Eile Pärnus küsis Marleen Pedjasaar: „Milline peaks olema elukeskkond, et noored tahaksid Pärnus elada?“ Iga väitleja sai oma ettekandeks ühepalju aega ja kõik pidid vastama ka ristküsitlusele. Viimaks saadi aega ka kokkuvõtvaks lõppsõnaks.

Esimesena alustanud Vahur Mäe rõhutas Pärnu väga head haridusmaastikku. Näiteks Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium asus möödunud aasta reitinguuuringus neljandal positsioonil. Vaieldamatu märgilise tähenduse omistas ta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžile, mis on ülioluline selleks, et arengud Pärnumaal jätkuksid. Suurepäraseid võimalusi pakub Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Häid võimalusi pakub Pärnu looduskeskkond. Sportimiseks on soodsad tingimused Jõulumäel, aga ka otse linna külje all Raeküla männikus. Pärnu on üks puhtaima õhuga linn, soe ja madala veega supelrand meelitab kohale palju turiste. Pärnu asukoht Via Baltica naabruses, Tallinna ja Riia vahel loob eriliselt soodsad tingimused ettevõtlusele ja suhtlemiseks muu maailmaga.

Rõugest pärit sotsiaalvaldkonda õppiv Kristel Laurits esitas vastuväitena näiteid kesklinnas tühjana seisvatest ruumidest, kus tegevus on peatunud ja ei soostunud ettekandja väitega Pärnu suurepärasest ärikliimast. Vahur Mäe seevastu viitas rohkele elektroonika tootmisele, mida Pärnus allhanke korras tehakse. Pärnu Linnavalitsus püüab omalt poolt ettevõtluse planeeringute asjaajamisega kiiremini tegutseda ja luua soodsamaid eeldusi firmade tegevuse käivitamiseks. Praegu on käimas „Minu äri“ projekt. Näiteks kohalik noor Lenno Põder on üks hea näide ettevõtluse arendamisel.

Raplast pärit ja Tallinnas elanud Mihkel Rembel õpib Pärnus ettevõtluse projekti juhtimist. Tema kaitses paljusid pealinna eeliseid, kus on võrreldes Pärnuga märkimisväärselt palju enam kutseõppehariduse omandamise valikuvõimalusi. Samuti olevat suhtlusvõimalused sootuks avatumad ja avaramad. Tallinn olevat ka hästi spordikeskne, tuues näiteks 11. novembril eelseisva Eesti koondise kohtumise EM-valikturniiri play-off mängudes Iirimaaga Lilleküla staadionil. Rahul ei saa olla Pärnuga seotud linnadevahelise ühistranspordiga. Veel leidis noormees, et rääkida tuleb ka Pärnust kui peksupealinnast. Kõrvutades ca 42-tuhande elanikuga Pärnut kümme korda suurema Tallinaga väitis ta, et pealinnas on proportsionaalses vastavuses varguseid ja kehavigastuste tekitamisi vähem.

Mihkel Rembeli väidetele vastav Vahur Mäe leidis, et noormees on liiga vähe aega viibinud Pärnus ja seepärast pole kõigist võimalustest lihtsalt teadlik. Spordist kõneldes soovitas volikogu esimees sissejuhatuseks vaadata 1986. aastal valminud Mati Põldre filmi Pärnu spordi teemal. Kuigi Tallinn on vaieldamatult suurem jalgpallilinn kui Pärnu, leidub siiski ka selles linnas sporti sellisel tasemel, mida kusagil mujal Eestis pole võimalik arendada. Alanud on Audruringi, Eesti ainsa auto- ja motoringraja rekonstrueerimine. Aga Pärnu madal rand võimaldab mõnusaid surfamisi ja talvel on olemas murdmaa suusarajad Jõulumäel. Peksupealinna tiitli eest on Vahur Mäe arvates hea seisnud rohkem siiski Reporteri teleuudised ja Peeter Võsa ning taoline nimetus ei kajastu kindlasti mitte politsei aruandluses.

Andres Metsoja nõustus, et suured asjad ja kohad tunduvad küll parematena, aga mõistmaks Pärnumaa ja Pärnu linna eeliseid suuremate keskuste ees, tulekski mõneks ajaks mujale minna. Ka tema on mõnda aega viibinud Tallinnas ja seeläbi saab üht kui teist paremini võrrelda. Pärnu eelis on tema asukoht, mida kusagil teises Eestimaa punktis oleks raske leida. Tuleviku vaates kuluks Rail Baltica valmimise järel Tallinnasse jõudmiseks 45 minutit ja Riiga saabumiseks tund 15 minutit. Kiirrong toob aegruumis kõik Pärnule palju lähemale. 242 km pikkune merepiir loob elamiseks samuti hulga lisavõimalusi. Oluline on olla Eestis turismi sihtpunkt nr. 2 ja maavanema arvates on Pärnu suveperioodil turistide huviorbiidis koguni esimesel kohal. Kultuuriline melu loob väärtuse, mis sobib igale eale. Ka ettevõtluse arendamise seisukohalt on mujalt Eestist Pärnu peale vaadates pilt palju ilusam kui pärnakad seda ise kohapeal märkavadki. Investorid otsivad oma investeeringute jaoks kohti, kus inimesed tahavad elada ja Pärnu on see paik, kus tahetakse asuda. Arendatava kultuurilise meelelahutuspaigana nimetas ta tulevast Lotte maad Tahkuranna vallas. Haridust ei pea andma konkreetses paikkonnas ilmtingimata väga mitmekülgse valikuga, piisab sellest kui Pärnu on leidnud oma nišši näiteks turisminduse valdkonnas. Samas on Pärnu Kutsehariduskeskus Eesti parim.

Mihkel Rembel tundis huvi, mis on Pärnu pikas rannajoones nii eripärast. Andres Metsoja nimetas esimesena sooja vett, mida pole ei Kakumäe, Klooga ega Pirita rannas.

Kristel Laurits keskendus sellele, kas tudengil on Pärnus aastaringselt hea olla. Pärnu on suve pealinn, kus suvekuudel tõusevad korterite hinnad väga kõrgele, mida noor inimene ei saa endale lubada. Nii puudub võimalus ka aastaringseks elamiseks, kuna võimalikust töökohast saadav palk kuluks üksnes elus püsimisele. Talle teeb muret 25. mai kui lõpeb üürileping hotell Estoniaga. Pole selge, kus seejärel hakata elama. Pärnus on küll ülikool, aga mitte ühtegi ühiselamut tudengitele. Seega pole mõeldav ka suveks töökohta leida, sest ükski tööandja ei võtvat tööle inimest, kellel puudub elukoht. Lõuna-Eesti neiu leiab, et peale Tallinna ja Riia suuna on Pärnul kehv ühendus ülejäänud riigi piirkondadega. Aga isegi Pärnu Tallinna rongide sõiduajad ei vasta üldsegi tudengite loengute aegadega. Probleemiks on ka busside liikumine raudteejaama, mis ei pidavat ühtima rongide saabumise ja väljumise aegadega. See muudab kahe sihtpunkti vahelise teekonna ajaliselt koormavalt pikaks. Seevastu Tallinnast on võimalik sõita palju parematel tingimustel ka nendesse Eestimaa paikadesse, kuhu Pärnust üldsegi nii lihtsalt ei pääse. Pärnust ei sõida rongid Viljandisse ega Tartu. Tudengi jaoks oleks aga raudteesõit palju taskukohasem. Kuritegevuse kartuses ta ei julge Pärnust häälega koju sõita. Viimaks arvas Kristel Laurits, et pealinnas on noorel inimesel lihtsam läbi lüüa. Samuti on pealinnas rohkem arenguvõimelisi töökohti karjääriredelil tõusmiseks.

Andres Metsoja vastas kriitikale kahetsusega, et Pärnus õppivad üliõpilased pole läbi kohaliku lehe teinud maavanemale või linnapeale ühispöördumist selle kohta, mis on nende jaoks probleem nr. 1 ja vajaks lahendamist. Sellele vastas üliõpilane, et just sellepärast ta väitlema tuligi. Maavanem nõustus kriitikaga ja pidas öeldut väga õigeks. Sama lugu on maavanema meelest ka ühistranspordiga, kuna probleemsed signaalid pole piisavalt häälekalt jõudnud õige ametnikuni, kes küsimusega tegelema peaks. Mured saab lahendada üksnes siis kui on selgelt põhjendatud motivatsioonid.

Pisut nalja sai tõsiseks kujunenud väitlushoos sellega, et maavanemale tuli üllatusena küsimuse esitamise kohustus ettekandjale. Maavanem vabandas sellega, et harilikult on ta harjunud üksnes küsimustele vastama, mitte ise küsima.

100-kohalises auditooriumis hõivasid kuulajad peaaegu veerandi istekohtadest. Valdav enamik olid noored inimesed, aga väitluse kulgu jälgis veidi vanemaidki inimesi. Nemad sekkusid kohtumise lõpuminutitel ka sõnakamalt üldisesse arutelusse ja mõned jäid veel pärast ametliku osa lõppu pikemalt vestlema volikogu esimehe ning maavanemaga.

Vahur Mäe pidi vastama Sulev Alajõe küsimusele selle kohta, kuidas Pärnu motiveerib noori Pärnusse tulema ja siia jääma. Küsimusele polnud kerge vastata, sest noortel on oma kriteeriumid ja eelistused. Siiski nimetas ta Pärnu Oskusteabekeskuse koostöövõrgustikku, mille eesmärgiks on piirkonna ettevõtete konkurentsivõime kasvule kaasaaitamine. Töös on mitmed erinevad programmid, mis loovad noortele paremaid tingimusi ja abistavad töö leidmisel. Näiteks mentorite abil teostuv Euroopa sotsiaalfondi projekt „Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule“, algatatud on projekt "MTÜ Minu äri rahvusvahelistumine" jm.

Pärnu kolledžis tudengeid õpetav rahvamajanduse poliitika dotsent Matti Randjärv tundis muret sellepärast, et Pärnus on aastaga pooltuhat inimest jälle vähem. Samal ajal Tallinn kasvab. Tema arvamusel on töökohtade arv pidevalt rohkem vähenenud kui neid juurde tekib. Pärnust on jäädavalt kadunud suured tööstused: suusavabrik, masinaehitustehas, linakombinaat, piimakombinaat, lihakombinaat, õlletehas, leivakombinaat ja muud olulised tootvad ettevõtted. Samuti vähenevat kultuurisündmuste arv ja pärnakate külastatavus olevat üldse kesine. Kuigi ta jagab seisukohta, et ajakirjandus teeb Pärnule liiga peksupealinna tiitli võimendamisega, olevat ka linn süüdi liigses korralageduses. Matti Randjärv peab AS Pärnu Vee koostööd linnaga nullilähedaseks, sest korraga on liiga palju linna tänavaid üles kaevatud. Mujal arenenud Euroopa linnades olevat asi märksa paremini korraldatud.

Vahur Mäe ütles, et Pärnus muudetakse kaevamistööde korraldamise nõudeid järjest rangemaks ja lõpuks jõuti ühisele tõdemusele, et tegelikult on Pärnus siiski vaatamata paljudele puudustele ka samavõrd palju head, kui mitte rohkemgi!

Kõhklematult olid kõik ühel meelel selles, et Kristel Laurits ja Mihkel Rembel väärivad tunnustust juba üksnes sellepärast, et söandasid rinda pista kogenud kuldsuudega, kelle igapäevane töö koosnebki aruteludest, väitlustest, kostmistest, seisukohtade kujundamisest jne. Vahur Mäe kinnitusel polevatki olnud kerge leida kedagi, kes oleks olnud kohe valmis väitlusse astuma, aga nemad ei peljanud oma arvamusi välja öelda.

Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab http://www.stat.ee/vaitlus.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Vaata ka www.REL2011.ee.