Kihnus toetati kohviga Lootuse küla


Kihnus toetati kohviga Lootuse küla

Kihnu teedel

Lõikuskuu teisel ja kolmandal päeval korraldas MTÜ Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu IREN suveakadeemia sedakorda Kihnu saarel, kus lisaks algatatud heategevusele toimus reedel loeng-kontsert „Pärimuskultuuri õpetamine Kihnu koolis“ ja laupäeval keskenduti peamiselt naiste osalemisele poliitikas.

Aime, Liina, Krista, Mari; Kihnu lipp

 

Suveakadeemia mõttest

„Suveakadeemia on traditsiooniline IRL-i naiskogu suvesündmus, kuhu kutsutakse erakonna kõige tublimad vabatahtlikud,“ rääkis Riigikogu liige Annely Akkermann, kes oli saarele saabunud külaliste vastuvõtja ja IREN-i esinaisena ettevõtmise peakorraldaja. Tema sõnul toimub tavapäraselt väga palju erineva tasandi poliitilisi koosolekuid neil, kelle kutse seda igapäevaselt eeldab. Aga vabatahtlike tööd teevad inimesed, kes küll ei tööta poliitikuna, kuid elavad poliitikale kaasa, tunnevad selle vastu huvi ja abistavad oma võimete ning võimaluste piires.

Kohviga toetatakse Lootuse küla rajamist ka naistele

Akkermann tundis head meelt, et inimesed tulid rõõmsal meelel kaasa Kihnus alustatud Lootuse küla laiendamise toetuse eripärase mõttega koguda raha kohvi joomise kõrvalt. Kernu vallas Laitse lähedal tegutsev jooma- ja narkosõltlaste rehabilitatsioonikeskus on aastatega end igati õigustanud. Kui seni said selles abi üksnes mehed, siis nüüd soovitakse sama ka naiste jaoks asutada. „Kuna naistele meeldib väga kohvi juua,

siis panime kohvile olenemata liigist – espresso, tavaline, koorega – topsi hinnaks 2 eurot,“ selgitas Akkermann, kes on koos Kaja Kallasega ainsatena Riigikogust Lootuse küla toimimisega Laitses tutvunud.

„Kogusime 60 suveakadeemias osalenud vabatahtliku toetusel üle 300 euro ja meid toetas tasu nõudmata kohvimasina, topside ja piimaga AS Jungent. Ise ostsime neilt üksnes kohvi 30 euro eest. Samalaadse kohvi müügiga kavatseme jätkata ka kolme nädala pärast toimuvatel erakonna suvepäevadel, kus loodame vähemalt teise 300 eurot koguda,“ rääkis Akkermann ja lootis siiski vähemalt tuhande euroni jõuda, et siis juba mõelda edaspidistele plaanidele.

Lootuse küla muudab inimest

Lootuse küla on 2000. aastal piiskop Märt Vähi ja tema poja Andrew asutatud avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks seati sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – alkoholi- ja narkosõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.

Lootuse küla taristu ja hoonetekompleksi rajamist alustati Laitse lähistel 2003. aastal. Enne 2000 aastat tegutseti paranduskodu Suurupi Sild nime all.

Lootuse küla paikneb Märt Vähi poolt keskusele annetatud maadel, mis kuulusid varem tema vanaisale. Algselt asus seal üksnes kaunis mets ja jõgi. Nüüdseks on sinna rajatud teed, hooned programmis osalejatele ja töötajatele, administratiiv- ja õppemaja, puidutööstus, vabatahtliku tuletõrjekomando depoo, puurkaev, veevarustuse süsteem.

Lootuse küla südameks võib pidada Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku Lootuse Küla kogudust.

Küla rehabilitatsiooniprogramm pole seostatav kinnipidamisasutusega. Inimesed lähevad sinna oma elu muutma vaba tahte otsustusel. Allikas: www.lootuseküla.ee

Suveakadeemias ei joodud üksnes kohvi

Veel osundas Akkermann suveakadeemia neljale eesmärgile, milleks oli erakonna liikmete kultuuripildi avardamine, heade ideede jagamine, edukatest projektidest teavitamine ja tähelepanu äratamine pärimuskultuuri õpetamisele Kihnu koolis, mis pärast mitmete aastate pikkust katsetamist on tema hinnangul väga hästi korda läinud.

Pärimuskultuuri eduka õpetamise kinnituseks esines rahvamajas Kihnu kooli viiuldajate, akordionistide ja kitarristide ansambel ja põhjaliku loenguga SA Kihnu Kultuuriruumi tegevusest esines juhatuse liige Mare Mätas.

Mare Mätas rääkis põnevatest tegemistest UNESCO poolt kaitstud saarel

Pärast seda, kui rahvusvaheline nõukogu otsustas Pariisis 2003. a novembris lisada Kihnu pärimuskultuuri UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste kaitsenimekirja, asutati kohe järgmise aasta alguses SA Kihnu Kultuuriruum. Kümne aastaga on väga palju ära tehtud ja üksnes tegevuse loetelu nõuaks mitmeid lehekülgi, rääkimata iga tulemusliku teo kokkuvõtlikust kirjeldusest. Mõned illustreerivad märksõnad jäid siiski Mätase jutust rohkem meelde. 2005. aastal Mark Soosaare eestvedamisel tegevust alustanud SA Kihnu Kultuuri instituudi tegevusel tulid Vikerraadio eetrisse kihnukeelsed uudiste minutid, mida kuuleb siiani.

Hakati välja andma Theodor Saare nimelist pärimuspreemiat. Kahjuks jäid 2006. aastal tegemata Keskkonna inspektsiooni keelu tõttu Sangelaiu koiod. Kuid see eest on osaletud folklooriansambliga Kihnumua festivalil Lõuna-Koreas ja kooliõpilastega Itaalias. Tähtsaks tuleb pidada Kihnu kosjade, elu-olu ja pulmade jäädvustamist.

Koos Olavi Kõrre ja vanemate Kihnu naistega koostöös korraldati Kihnu koolis tantsuklubi, millest sündis 2007. aastal esimene pillilaager Manijas. Sihtasutuse 2008. aasta olulisemaks sündmuseks tuleb pidada Metsamaa talu soetamist pärimuskultuuri keskuse tarvis. Selle arendamise tegevusega said suveakadeemial osalejad ka eelnevalt kohapeal tutvuda. Talu avamispeol said kihnu naised endile muretseda sitsirätikuid ja põlleriideid, mida oli eelnevalt hangitud interneti teel Tsehhist, Prantsusmaalt, Venemaalt ja Ameerikast. Kihnu kultuuriloos toimus omamoodi murrang. Põlleriiete „leid“ väärtustas taas abielu naise olekut ja suurendas abiellumise soovi, et omandada õigus nende kaunite kallihinnaliste riiete kandmiseks. Kihnu naise kirstus on ümmarguselt sadakond põlle, millest igal ühel on oma kindel otstarve, aga ka sõnum.

2011. aasta jaanuaris avati Kihnu Kauba Maja uksed aadressil www.kihnukaubamaja.ee, millega püütakse kaitsta saarel loodud esemete kaubamärki, sest sageli soovitakse ka mujal kihnlaste käsitööd järele teha. Loomulikult pole see enam ehtne.

Mõttevahetust arendati ka hülgepüügi teemal. Iidne kihnu meeste tava pole Euroopa Liidus otsustajatele vastuvõetav. Siiski on Mätas seda meelt, et looduskaitses on ka inimene ise osa loodusest, kellega tuleb erandjuhtudel tõsiselt arvestada pärimuse ja traditsioonide püsimise nimel.

Käesoleval aastal avati külastajatele tuletorn, mille vaateplatvormil suveakadeemia õpilased samuti ära käisid.

SA Kihnu Kultuuriruum asutamisel luuakse 2013. aastal ka Kihnu Pärimuskool, kuhu oodatakse patriarhi külla pärimuskoolile ja –kultuurile õnnistust paluma. Kooli õppekavas on viiul, akordion, lõõts, kitarr ja ansamblite tegevus. Vabaõppes kunst (naivism), samuti käsitöö nii tüdrukutele kui poistele. Õppetöö sai alguse juba 2006/2007. õppeaastal koostöös tollase muusikaõpetaja Olavi Kõrrega. Praegused õpetajad on Kihnu kooli muusikaõpetaja Hilma Kerbak, kes annab akordioni tunde. Viiuli õpetaja Jaanus Põlder annab tsükliõpet. Laiemale üldsusele on mees tuntud ansamblist Untsakad. Metsamaa talu perenaine Kuraga Mari õpetab samuti viiulit.

Mõned märkmed veel teistelt sõnavõtjatelt

Annely Akkermann ütles, et Ingrid Rüütel on olnud tema hea kasvataja ja kujundaja poliitikas. Akkermann leiab, et poliitilise aktiivsusega kodanik saab anda oma panuse Eesti asja ajamisse: „Veelgi enam, ma pean poliitilist aktiivsust kodanikukohuseks nagu meeste ajateenistustki.“

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et konservatiivses erakonnas on just naistel eriline roll täita, sest nemad täidavad paremini kultuurikandmise ülesannet.

Hargla ja Rowling on kirjutanud raamatud, mida Pakosta soovitab teistelegi

Pakosta leiab, et naistel õnnestub erinevate ühiskonnanähtuste põhjuste selgitamine ja vastavalt vajadusele kas nende edendamine või lahendamine keskmiselt paremini võrreldes meestega, sest naised mõtlevad tervikule, asjade ja tegude ajenditele. Samas tulevat mehed edukamalt toime tagajärgede likvideerimisega, sest see töö on tõesti vahel sarnane padruni tühjakstulistamisega.

Veel võrdles Pakosta meeste ja naiste töösse suhtumise erinevust. Kokkuvõtvalt väitis ta kujundlikult, et kui naine läheb hakkajamalt ise töö juurde, siis mees ootavat liiga sageli töö enda juurde tulemist. Tema analüüsil näitab seda hästi rahvaloenduse iseenesest kurb tulemus: naised on liikunud, mehed on paigale jäänud ja tulemuseks on väga suured ebakõlad naiste-meeste arvukuses erinevais paigus, tulemuseks palju üksikuid inimesi. Veel soovitas Pakosta kohaliku poliitika ja soorollide huvilistel lugeda värskeid raamatuid autoritelt Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja“ ning J. K. Rowling, "Ootamatu võimalus". Eesti väikevalla valimisteemad ja suured Euroopa küsimused, mille üle hakkame ilmselt rohkem arutama enne järgmise aasta mais toimuvaid europarlamendi valimisi, on tegelikult ühed ja samad ning on ka ajaloos nii juba olnud. „Hargla neljas ajalooline kriminaalromaan sisaldab mõndagi, mida ka tänapäeva poliitikul tasub kõrva taha panna. Rowling kirjeldab poliitilist kukepoksi Briti kaasaja näitel – ent julgustab just naisi rohkem kaasa rääkima,“ ütles Pakosta.

Juhuslikke noppeid IREN-i tegevusest

IREN ei ole kapseldunud ainult erakonna sisesse tegevusse. Tal on hoopis laiem mõõde ja oskab rõõmu tunda ühistest edusammudest ka IRL-ist väljapool tegutsevatest inimestest. Näiteks sel aastal tunnustas IRLi naiskogu Piret Hallik-Sassi, kes on Haapsalus MTÜ Loomekeskuse juhatuse liige ja juhatab Pärnus turunduse, reklaami ja disainifirmat Helpir/Turundustugi. Aasta naisettevõtja tunnistuse ja valge sooja villase pleedi saanud Hallik-Sassi tunnevad pärnakad eelkõige kui Pärnu jääfestivalide mootorina, kellest aprillikuus sai Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Pärnu linnapeakandidaat.

IREN osaleb ka rahvusvahelistes projektides. Liisa-Ly Pakosta eestvedamisel liituti mullu 13 riigi projektiga „Rohkem naisi poliitikasse 2014“, mille eesmärk on naiste suurem esindatus poliitikas laiemalt ja tulevases Euroopa Parlamendis.

IREN-i ühenduses on 7 piirkondlikku naisklubi: Tallinn, Harju, Lääne-Virumaa, Tartu, Läänemaa ja Pärnumaa. Tänavu lisandus veel Järvamaa klubi. Poliitilise ühenduse ideaaliks on võetud isikuvabadusel põhinev kristlik-demokraatlik tavasid austav ja hooliv ühiskond.

Pildigalerii suveakadeemia päevadel nähtust