Arstid, kes meid ümbritsesid, olid tublid, aga napisõnalised. Olin kurb ja mures oma lapse tervise pärast ega teadnud muust maailmast midagi.

Üllatus oli suur, kui ühel päeval toodi meie valgesse palatisse värvirõõmus ja lõhnav kingikott. Aroomi andsid ema küpsetatud kodused lihapirukad, juustuküpsised ja piparkoogid. Veel leidsin kotist pere väikese kassettmaki ja tuliuue kasseti jõulumuusikaga.

Panin selle vaikselt mängima – need helid ja lõhnad olid tõeliseks palsamiks.

Mäletan, et võtsin nädalase pisitütre sülle, surusin ta kõvasti enda vastu ning nii me koos kiikusime. Teadsin siis – nüüd hakkame paranema!

Nädal hiljem naeratas mu pisitütar mulle ja ka arstidele. Kulus veel nädalake ja meid lubati haiglast koju.

Usun tänagi veel, et see jõulukink tegi imet.