Vango talu puhkekeskus; Dmitri Ivannikov annab laagri pealikule ülevaate oma tegevuskavast

Külastasin laagrit järgmise päeva peale lõunal kui noored lõpetasid parajasti söömist. Vaatamata lämmatavale leitsakule maitses pakutud kuum supp kõigile ime hästi. Küllap andis selleks põhjust Pärnumaa Kaitseliidu Naiskodukaitsjate ammu tuntud hea kokanduskunst. Katla juurest tabasin seekord leemekulpi liigutamas Lea Pikkeri, kes on Pärnumaa maleva noorteinstruktor.

Laagri eluga tutvustas pealikuks määratud Kaitseliidu Pärnumaa Maleva noorteinstruktor Rait Vaeno: „Kohal on 70 isamaalise kasvatusega noort erinevatest rühmadest. Need on Paikuse, Suvelinna tüdrukud, Pärnu-Jaagupi Ursa major, Vändra Ilves, kaks Pärnu rühma - Pärnu hundid ja Tule rebased.“

Kohe peale lõunatundi koguneti samas söögikohas suure katuse alla, mis lõõskava päikese eest varju ja väheldast jahedust pakkus. Järgmise päevakava punktina oli kirjas kohtumine Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimehe Trivimi Vellistega, kes vestles lipu ajaloo, kultuuri, ideoloogia ja selle õige kasutamise teemadel ning vastas viimaks ka küsimustele. Kohtumise järel said Mariliis Kenberg, Artur Busch ja Andry Busch tänukirja ning lipuseltsi logoga märgi tunnustuseks tahte eest väärtustada lipukultuuri.

Laagriplatsil ringkäiku tehes ütles Vaeno, et esimene päev kulus peamiselt kogunemisele ja laagri sisseseadmisele, aga ka siis toimus põnevat, mis lastele väga hästi peale läks. Eelmisel päeval olid külas Pärnu ja Paikuse motoklubi mehed, kes käisid lastele oma rattaid näitamas ja demonstratsioonsõitu tegemas.

Kõigepealt suundusime telkimise suurele platsile, kus iga rühm oli iseseisvalt oma telgid püsti pannud või teinud seda noorkaitseliitlaste abiga. „Kaitseliitlased aitasid suuremaid telke üles panna neil, kellel see nii hästi välja ei tulnud. Aiad ja kaunistused on laste endi tehtud. Osad telgid on küll korstnajalaga, kuigi praegu ahjul puudub vajadus. Telgi toestus on selliselt konstrueeritud, et korsten on üks keskne kandeelement,“ andis pealik ammendava vastuse minu pilgust püütud küsimustelegi.

Iga rühma eristas teistest vardas lehviv oma lipp, mida pidi ka valvama. „Täna oli see öö, kui nad võisid üksteiselt lippe varastada ja see redel oligi selle jaoks ehitatud,“ rääkis pealik, kui osundas jalaga tonksates vastu maas lebavat redelit, mis oli kõige käepärasemast metsamaterjalist kiiruga valmis klopsitud.

Ühe telkimispaika ümbritseva tara juures peatudes ütles Vaeno, et õllepurgid pole Vändra Ilvese rühma laagri värava küljes mitte sellepärast, et lapsed oleksid kesvamärjukest joonud. „Tegemist on praktilise meelega looduskeskkonda hoidvate noortega, kes kõigepealt puhastasid maa laiali loobitud purkidest ja kasutasid neid samal ajal väga praktilisel viisil,“ selgitas pealik. Riputades purgid lähestikku värava külge, ei pääse keegi ilma kolistamiseta väravat avama. Üldse oli Ilvese laager nutikalt püsti pandud. „Poisid on neil rühmajuhid ja noored kaitseliitlased abilisteks, sellest ka maskeerimisvõrgud ja muu taoline põnev,“ jätkas teejuht selgitustega.

Telkimislaagrist veidi eemal asus veel üks varutelk, mis oli selleks puhuks, kui mõni neist vihmaga läbi laskma oleks hakanud. Sinna võis ka muidu ühiseks olemiseks koguneda.

„Plats on piisavalt suur. Samas on kõik asjad käe-jala juures. Me ei pea mingi asja jaoks kaugemale rändama ja hoiame sellega ka aega kokku, mis kuluks kuhugile sihtpunkti jõudmiseks. See ongi üks põhjuseid, miks me kooskäimiseks seda kohta eelistame,“ rääkis Vaeno Vango puhketalu suurepärastest võimalustest.

Vaeno sõnul on Ursa majori rühm hästi suur ja nende puhul ilmneb tublidus erilisel viisil: „Käivad palju metsas ja teevad mitmeid praktilisi asju.“

Vetelpääste treeningud suurel tiigil on üks atraktiivsemaid ettevõtmisi, mis tõmbavad lapsi ligi sama palju nagu köielaskumine sama veekogu kohal ühelt kaldalt teisele. Tegelikult küll piki tiiki laskudes ei jõutagi päris kuivale maale, vaid sulpsatakse otse vette. Kusagil teisel pool tiiki õpetas kaitseväelane Dmitri Ivannikov paintball’i harjutamist. Tema on ka noorte kotkaste Pärnu puntide rühma pealik.

Samal ajal valmistasid juhendaja käe all lohelennutajad lohet, milleks kasutati puust šaslõki vardaid, kilekotti, teipi ja niiti. Estraadilaval toimus DJ koolitus, Paikuse rühma juht valmistas lastega helkureid, töötas käsitöötuba. Otseloomulikult kuulub Kaitseliidu noorte algorganisatsioonide kasvatuse juurde distsipliini omandamine, mida aitab saavutada rivitund. Vibulaskminegi on põnev tegevus, mille pärast laagrisse tuldi. Umbes 5 aastat tagasi kaevatud tiigi pinnasest kuhjati kokku mägi, millele möödunud suvel rajati ca 40 meetrine veerenn. Renni pumbatava veega saab libiseda mäe külge mööda alla.

Järgmisel päeval lubas laagrit külastada Punane Rist, et anda tarvilikku esmaabi koolitust. „OÜ Aide Autokool viib läbi ennetusürituse ”Turvaliselt liiklusesse”. Kohale tuuakse vastav simulaatorpink, mis võimaldab noortel mõista praktilise katse tegemise tulemusel turvavöö vajalikkust näiteks ka sel juhul, kui auto avarii tagajärjel katusele pöördub,“ kõneles Vaeno ettevõtmistest, millest Vango laagris noored osa saavad.

*

Samal teemal: