16.02.2017, 00:00
Kohanimede uurija Marja Kallasmaa: ega ükski nimi pelgalt iluasjana ei püsi
Tänavu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Marja Kallasmaa väidab, et kõik võimud tahavad peale suruda oma sõnavara ja endale omaseid nimesid, nende püsimajäämise otsustab aga praktiline vajadus.
FOTO:
"Kõik võimud tahavad peale suruda oma sõnavara, endale omaseid nimesid, mitte üksnes kohanimesid. Ristiusustamise käigus suruti eestlastele peale uued isikunimed, muistseid on alles õige vähe. XVI sajandist säilinud Läänemaa vanimas vakuraamatus leidub muinaseesti isikunimesid veel peamiselt isanimedena, meeste endi nimed on peaaegu kõik ristinimed. Eestikeelsed kohanimed tulid ametlikku/riiklikku asjaajamisse koos Eesti Vabariigi sünniga. Kahe maailmasõja vahel püüti kohanimedes näiteks lahti saada sõnast “mõis”. Nõukogude võim oli õige aktiivne kohanimesid muutma kas lihtsalt ametliku nimede asendamisega, nagu Kuressaare nimetamine Kingissepaks, või siis ka hiilivamalt, poliittendentslike kolhoosi- ja sovhoosinimede kaudu."