Jaan ja Evald Sova, kes omal ajal punkri ehitasid ning 67 aastat tagasi korraldatud haarangu käigus selles hukkusid, olid Heino Varese ema vennad ehk lihased onud. Vennad Sovad ehitasid Eesti teadaolevalt suurima punkri koos sõbramees Peeter Mallesega 1944. aasta sügisel. Põhjus ikka seesama: valge laeva tulekuni pidasid kohalikud ja mujaltki tulnud mehed targemaks maa vallutanud Vene võimule end mitte näole anda.

Punker koosnes avarast meeskonnaruumist pikkusega viis, laiusega neli, kõrgusega paar meetrit ja kahekordsete naridega magamisruumist. Sealt viisid maa-alused käigud avadeni mitmekümne meetri ulatuses.

Välja pääses ning tuld sai anda mitmest luugist. Luugil kasvas kuuseke või põõsas, mida hoidis luugi küljes mullamätas. Kõik oli hästi kindlustatud ning ümbrus mineeritud. Kiiretesse muutustesse riigielus nähtavasti ei usutud, egas muidu oleks punker nii suureks, mugavaks ning turvaliseks ehitatud.

Heino Varese sõnul käis seal mitmesuguseid inimesi sisse-välja, mis võiski püsivamatele olijatele hiljem saatuslikuks saada. Aga kes seda enam nii täpselt teab. Lähim talukoht, Panni, asus sealt umbes kilomeetri kaugusel.

Enamasti teame säärastest “metsa kadunud” meestest-naistest kui inimestest väga vähe – on ainult nimed. Heino Vares ja Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla on püüdnud nimedele lisada nii palju andmeid kui võimalik.