Esimesel fotol: Erik Reinhold, Epp Klooster, Mart Viisitamm, Andrus Soopalu ja Annely Akkermann

Algatuseks oodati värsket töötuba uudistama oma erakonna liikmeid ja kaasa mõtlema teemal "Kas kolkapaatrioodil on Riigikogusse asja?" Mõttetegevust kutsuti toetama sotsiaaldemokraat Epp Klooster, keskerakondlane Mart Viisitamm, reformierakondlane Väino Hallikmägi ja rahvuslane Martin Helme, kellest viimane jäi tulemata ja Hallikmägi asendas Andrus Soopalu, kes on oma erakonna Pärnu maakonna juhatuse esimees. Külalisi võõrustas Annely Akkermann, kes oli ise küpsetanud ka maitsva saia. Sama hea enda küpsetatud leivaga kostitas külalisi Ly Suursild.

Annely Akkermanni sõnul kannab erakonna töötuba kaubanduskeskuse sissepääsu kõrval mitmeid sümboolseid sõnumeid:

*

Esiteks, oleme rahva keskel ja avatud – Port Artur 2 on Pärnu linna üks enim külastatavaid kohti ja töötoa üks sein on avatud uudistajatele nii koosolekute kui ka arutelude ajal.

Teiseks, oleme kujundanud oma büroo nagu koduse avatud köögiga elutoa, kust ei puudu ahi saia-leiva küpsetamiseks ega teekann külaliste teega kostitamiseks. Rahvuslik konservatiivne erakond peab tähtsaks perekonda, kodu, külalislahkust – läbi põlvede püsivaid inimlikke väärtusi.

Kolmandaks on töötuba sisustatud erakonna liikmete kodudest pärinevate juba kasutatud esemete ja raamatutega. Erakond peab oluliseks loodussäästlikku eluviisi ning kasutab esivanemate vara tänapäevasteks vajadusteks.

Neljandaks on töötoa temaatilise kujundusega tehtud kummardus pärimuskultuurile. Meie maakonna eluolu ja rahvakultuuri on kujundanud mereäär. Töötoas saab lugeda raamatuid merest, meestest ja laevadest. Paikuse valla talunik Mats Tolli tõi oma aidast töötuba ilmestama kihnu kivilaeva rooliratta ja köitest punutud vendri.

*

Annely Akkermanni poolt öeldud tervitussõnade järel võttis vestluse juhtimise enda kätte Erik Reinhold, et arendada arutlust sellest kui oluline on eelistada kodukandi inimesi kaugemalt tulnud Riigikokku kandideerijatele. Enne tõsisema jutlemise juurde asumist palus Reinhold, et Mart Viisitamm tõuseks viivuks oma kohalt ja eemaldaks tumesinise katte diivani seljatoel olevalt IRL-i visuaalilt, millega oli pikk uhiuus nurgadiivan külaliste vastuvõtuks pidulikult avatud. Teema elavdamiseks esitas Pärnu Postimehe uudistetoimetaja Teet Roosaar veidi intrigeerivamaid küsimusi, kuid hea suhtluskultuuriga poliitikuid see omavahelisi tuliseid ütlemisi üles ei kütnud ja jäi mulje, et kõik neli erinevat erakonda võiksid samahästi ka ühises nimekirjas kandideerida.

Esimesena sai küsimusele vastamiseks sõna Mart Viisitamm, et rääkida oma kogemuse põhjal pealinna dessandist Pärnusse. Paraku olevat Viisitamme juhtum pisut erinevam teistest, sest teda pole Tallinn Pärnusse saatnud vaid pärnakad kutsusid teda ise oma linna esindama. Kohe jutuajamise alguses tunnustas Viisitamm riigikogu liikme Mark Soosaare tegevust oma kodukandi huvide eest seismisel. Hilisemates sõnavõttudes kõlas positiivne noot Soosaare aadressil ka ülejäänud kolme erakonna esindajate suu läbi. Mark Soosaar juhib Pärnumaalt valitud Riigikogu liikmete rühma tegevust, on kõigest alati väga hästi infomeeritud ja kannab eriliselt hoolt, et kohalikud probleemid paistaksid üleriigilisel taustal hästi välja.

Seevastu Kalle Laanet, kes kogus Pärnumaalt arvukalt hääli, on jätnud endast Pärnu küsimustes üsna viletsate teadmistega inimese mulje. Meenutati üht Eesti Rahvusringhäälingus toimunud debatti, milles esinedes ei osanud ta Pärnut puudutavates asjades ühtki mõistliku mõtet nimetada, küll aga rääkis Kuressaare kogemustest. Küsimus ongi selles, kuivõrd Pärnumaa vajab kohaliku elu suhtes võhiklikke inimesi, kelle vaarisade esivanemad on küll paikselt väga tihedalt olnud siinse eluga seotud, kuid nüüdseks vahetu kontakti kaotanud.

Annely Akkermann selgitas, et Riigikogu liikmetel on siiski ka teistsuguseid väga spetsiifilisi ülesandeid, mis ei võimalda ajaliselt väga palju tegeleda mingi konkreetse piirkonnaga. Näiteks Trivimi Velliste on olnud pidevalt Pärnumaalt esinumbrina valitud Riigikogusse, väljaaarvatud see kord, kui ta töötas suursaadikuna ÜRO juures. Trivimi Velliste on väga aktiivne paljudes ühiskondlikes kohustustes muinsuskaitses ja muudel aladel. Riigikogu töökohustused on tema puhul paljus seotud aga just välissuhtlusega Balti Assamblees, Brüsselis, Skandinaavias, Ameerikas jne., mis ei võimalda tal nii palju Pärnumaale pühenduda, kui sooviks. Kuid sellele vaatamata on ka Trivimi Velliste olnud Pärnumaal väga sagedasti ja hoiab end kõige toimuvaga otsesuhtluste vahendusel kursis hoida. Sedakorda kandideerib ta esinumbri asemel ankrumehena.

Kas selliselt positsioonilt kandideerimine ka edu toob, selgub valimiste järgselt. Tagant poolt kandideerijatest on seni ajalugu teinud ainukesena vist Marju Lauristin, kes nimekirjas viiendana kogus esimesest rohkem hääli. Aga on juhtunud ka vastupidist, et esimene jäi viiendaks. Leiti, et selliste näidete põhjal pole alati kandideerija asetus nimekirjas valija jaoks määrav.

Andrus Soopalu sõnul on dilemma täiesti olemas ka isikute ja erakonna vahel. Heaks näiteks on kohalikelt valimistelt Toomas Kivimägi ja Euroopa Parlamendi valimistelt Indrek Tarand. Kui isik läheb rahvale rohkem korda kui erakond, siis minnakse massiga viimasest lihtsalt üle.

Erik Reinhold küsis, kui oluline on maailmavaade ja seos kohaliku eluga? Epp Klooster ja Annely Akkermann pidasid maailmavaadet väga tähtsaks kuigi ka Mart Viisitamm ja Andrus Soopalu ei eitanud selle vajalikkust. Väga üksmeelsed oldi aga selles, et Pärnu on jäänud korduvalt võrreldes näiteks Tartu või Viljandiga, rääkimata Tallinnast oma inimesega pealinna võimukoridorides esindamata. Oma ministri puudumine avaldab paratamatult teatavat pärssivat mõju siinse elu arengus, millele leiab kujukaid näiteid piisavalt.

Teet Roosaar tundis huvi, miks on suurt poolehoidu võitnud Külvar Mand erakonna aktiivsest tegevusest eemale tõrjutud. Annely Akkermann vastas, et tegelikult pole see sugugi nii ja paari vakantse koha osas käib veel arutelu, kes lisaks Pärnumaalt esitatud nimedele veel võiksid IRL-i nimekirjas Riigikokku kandideerida? Üks tõsiseltvõetav nimi ongi Külvar Mand 2. või 3. nimena Annely Akkermanni järel.

Kohtumise lõpul ütles Andrus Soopalu väga ilusti, et tegelikult pole Pärnu ja Pärnu maakond üldsegi kolgas vaid väga arvestatav piirkond kogu riigis, millele Erik Reinhold lisas, et tegelikult oli kolkapatriotismist rääkimine valitud kõneaineks just intrigeerimise seisukohalt, mis ärgitaks rohkem tunnetama oma kodupaiga väärtust ja tähtsust.