Olen suure pere ema ja tahaksin teile kirjutada sellest, kuidas meie tuleme toime! Töötan õpetajana ning abikaasa turvamehena, seega peame hakkama saama üpris vähesega! Peres kasvab 5 last vanuses 17-3.

Elame talumajas, küllaltki eraldatud kohas, sellel on omad plussid ja miinused, kui rääkida säästmisest! Kütust kulub palju, sest peame sõitma tööle ja lasteaeda. Vee eest me ei maksa, samuti ei maksa me küttekulude eest, sest teeme ise oma metsast puid.

Meie pere kaks kõige suuremat väljaminekuartiklit on toit ja autokütus.

TOIT

Möödunud aastal, kui toit hakkas järsult kallinema, tuli meilgi hakata kokku hoidma. Suurel perel on toidu ostmisel kõige suuremaks probleemiks see, et pakendid on väikesed (näiteks kalapulgad jne). Väikeses pakis muutub toiduaine hind aga kohe kallimaks, sest ühest pakist ei saa pere midagi ja ostes 5-6 pakki tuleb maksta ka 5-6 pakendi eest!

  1. Poes käime 2 korda nädalas
  2. Selleks teen täpse nimekirja, selle kohta mida poest vaja ja järgin seda, ning ei osta üleliigseid asju.
  3. Otsustasime, et kevadel paneme maha võimalikult palju köögivilju (seni läksime kergema vastupanu teed ja osa köögivilju ostsime)
  4. Moosid ja mahlad oleme teinud juba aastaid ise!
  5. Väljas söömas me ei käi ja ei osta ka valmistoitu!
  6. Kuu alguses ostan terve kuu jao ära sellist toitu, mis seisab (kuivained, toiduõli, maitseained jne samuti ka muud esmatarbekaubad nagu pesupulber, tualettpaber jne) ning ülejäänud raha jagan päevade peale ära. Seega on igaks päevaks mingi kindel summa, mida ei tohi ületada, see hoiab ära selle, et raha lõpeb enne palgapäeva otsa!
  7. Paar korda kuus käin Tallinnas keskturul, kust ostan hakkliha (see on seal poole odavam, kui poes). Hakkliha ostan 5-6 kg korraga ja panen selle sügavkülmikusse. See on kõige odavam lihakraam, millest saab pea kõiki toite valmistada (alustades suppidest ja lõpetades pirukatega). Viimasel ajal olen turult leidnud ka sellise leti, kus müüakse kaupa, millel saab päeva või paari pärast „parim enne" täis - väga odavalt. Kui sealt toiduaineid osta ja kohe ära tarbida, siis on need kaubad täiesti kõlbulikud.
  8. Kasutan ka mõningaid maitseaineid, millega saab toitu maitsestada ning toit saab väga maitsev ka ilma lihata! Näiteks sojakaste, seda panen kastmete hulka, ahjukartulitele (jääb mõnus pruun ja krõbe kartul) ning ka hapukapsale rasva asemel. Teine maitseaine on „Santa Maria" puljongimaitseaine köögiviljadega. Seda maitseainet olen samuti kasutanud, kastmetes, suppides, soolastes taignates (pirukatele) jne.

(kokkuhoid pea 1000 krooni kuus)

AUTOKÜTUS

Kuna asume suurest asulast kaugel: pood asub 8km kaugusel ning kool 5km ja lasteaed 8km kaugusel, siis oleme sõltuvuses autost. Kütust kulub palju, sest peale koolis ja lasteaias käimise on vaja lapsi veel sõidutada ka huviringidesse ja trenni. Samuti kulub raha ka vanema poja gümnaasiumis käimisele, sest tema sõidab teises suunas.

Kütuse kulutusi hakkasime samuti kontrollima ning lõpetasime igasugused tühisõidud (kokkuhoid ligikaudu 600 krooni kuus).

ELEKTER

  1. Elektripirnid vahetasime säästupirnide vastu
  2. Kõik ootel seisvad kodumasinad (ka mobiili laadijad) võtsime elektrivõrgust välja
  3. Kuna meil on puupliit ja külmal ajal on sellel tuli all, siis asendasime elektrilise veekeetja tavalise kannuga, mis pliidil kuumaks läheb.
  4. Ruumist väljumisel kustutame tuled.
  5. Õues asendasime tavalambid anduriga valgustuse vastu, seda võib teha ka koridorides ja mujal kus pikalt ei viibita

(kokkuhoid 300 krooni)

NB! Nõudepesumasinat meil ei ole, kuid kahtlen selle masina kokkuhoius, mida kõvasti reklaamitakse. Kui vaatan, kuidas sõbranna enne masinasse panemist nõud vee all ära loputab, siis ei saa ma aru, kus on kokkuhoid. Peale topelt kuluva vee koguse kasutab ju masin veel elektrit ning pesuvahend, mis sinna käib ei ole ka sugugi odav!

KÕIK MUUD KULUTUSED

  1. Kui käin poes, ei osta iga kord kilekotti vaid kannan kaasas poevõrku, mida saab korduvalt kasutada. (Teisalt: võib ka osta kilekotte ning neid kasutada teistkordselt - prügikottidena).
  2. Ühekordsed taskurätid asendasin riidest taskurättidega, sama tegin ka paberkäterättidega.
  3. Nõudepesuvahendit, mida ostan poest lahjendan veega 1/1 Kui pesta nõusid voolava vee all, mida saan teha, kuna vee eest ei maksa, siis kasutan pesuvahendit vaid väga rasvaste nõude pesemiseks.
  4. Riideid ja ka jalanõusid ostan võimalikult palju second händist, kuid saan neid ka palju (eriti laste asju) tuttavatelt, oma laste asju annan omakorda edasi neile, kel väikesemad lapsed.
  5. Ajalehti ja ajakirju ei pea tellima ega ostma vaid võib lugeda internetist. Meie tellime paari lehte ja ajakirja mitme pere peale. Raamatuid laenutame raamatukogust.
  6. Telefoni arved vähenesid meil märgatavalt, kui vahetasin tava paketi perepaketi vastu ja tegin pereliikmetele selgeks, et helistada tuleb vaid vajadusel (laste telefonidele võib ka peale panna limiidi või osta kõnekaardi).
  7. Vastamata kõnedele ma ei vasta, kel vaja - see helistab ise uuesti!
  8. Pere suurematele lastele maksan iga kuu kindla summa taskuraha, millega nad peavad toime tulema, nii õpivad ka nemad rahaga arvestama.
  9. Kui midagi suuremat vaja, siis jälgin allahindlusi, ning siin võib võit olla päris suur (kuni 70%).
  10. Kui varem läks katkine riideese kaltsukotti, siis nüüd olen väikese veaga esemeid parandanud ning käivad jälle tükk aega!
  11. Kingitused meisterdan ise või ostan mingi sümboolse kingituse (kingitud hobusesuhu ei vaadata). Arvan, et tähtis on see, et sünnipäevalast on meeles peetud, mitte see, kui kallis on kink.
  12. Kallitest hobidest võiks mõneks ajaks loobuda, kui rahakott ei luba!

KOKKUVÕTTEKS

  1. Poest osta ainult seda, mida väga vaja on!
  2. Lõpeta tühisõidud!
  3. Ära lobise telefoniga niisama st. helista vaid vajadusel!
  4. Jälgi elektrikulu!
  5. Kui võimalik ära kasuta ühekordseid asju!
  6. Pea tulude ja kulude üle arvestust!
  7. Kui raha napib, siis ära võta võlgu, hiljem on seda väga raske tagasi maksta!

Kuna mõnel kuul on meie peres olnud ka planeerimata kulutusi (näiteks autoremont) ning kuu lõpus on raha üsna otsakorral, siis uskuge mind, kui väga tahta, siis on võimalik üsna väikese rahaga toime tulla!

Saadan teile ka kaks odava toidu retsepti, mis on meie pere lemmikud!

Omlett 4-le

6 muna

6tl jahu

6sl piima

6sl vett

soola

toiduõli

Munad vahustada kergelt, lisada sool ja jahu, segada korralikult, et jahu ei läheks tükki, lisada piim ja vesi, segada veel. Valada munasegu õliga määritud kuumale pannile (suurele) ja küpsetada keskmisel kuumusel kaane all 5-7 minutit, kuni omlett on kenasti kerkinud.

Toidu maksumus umbes 10-15 krooni (olenevalt muna hinnast).

Kartulipannkoogid 4-le

1kg tooreid kartuleid

2 muna

1 kl piima

soola

2-3 sl jahu

toiduõli

Kartulid koorida ja riivida peenel riivil (võib kasutada köögikombaini). Lisada munad, sool ja kuum piim. Segada ning lisada jahu. Segada veel ning küpsetada õliga määritud pannil väikesed lusikapannkoogid. Serveerida hapukoore või muu külma kastmega.

Toidu maksumus 10-17 krooni (olenevalt kartuli ja muna hinnast).

Eda-Mai Harjumaalt


Praegusel raskel  ajal on inimestel palju muresid ja pingeid. Sellest tingitult on nad vastuvõtlikumad ka stressile ja igasugustele haigustele. Paljud tõttavad kohe apteeki ravimite järele. Ja ravimite ostmine on teadagi kulukas. Minu nõuanne - naeratage rohkem, naerge lausa südamest, märgake pisiasju enda ümber, jalutage looduses, kuulake lemmikmuusikat, veetke aega lähedastega - neid asju on ju palju, mis ei maksa midagi aga mis õnnehetki pakuvad. Täiskasvanud õppige kasvõi pisikestelt lastelt - vaadake kuidas nad oskavad teiejaoks võibolla tühisest pisiasjast siirast rõõm tunda. Ja te näete- haigused ei kimbuta teid nii sageli.

Karina


Üha enam räägitakse säästmisest ja kokkuhoiust ning seda põhjusega, kuid unustatud on kõige olulisem - inimesed. Inimesed meie keskel, meie kõrval ja ümber. Eesti keel on ilus keel ning praegusel ajal on ka kõige lihtsamates eestikeelsetes sõnades olemas vihjed. Nendes sõnades on jõud. Mida tähendavad sõnad kokku hoidmine? Sõnapaaril "kokku hoidmine" on sügav ja ilus tähendus, samuti nagu sõna "rikkus" võib näidata meie rikutust ja meid rikkuda. 

See näitab, et me peame hoidma inimesi, kes on meie kõrval, neid märkama ja abistama. Me võime jagada enda esemeid teistele, kui me neid ise enam enesele vajalikeks ei pea, sest me säästame seeläbi loodust ning hoiame kokku. Samas hoiab see meid eneseid tervena, säilitab lootuse ja usu, et hädas aitab ka keegi meid endid kui meie oleme kedagi abistanud. Usk ja lootus on edasiviivad jõud, need keelavad meil alla anda ning samas võitlevad masenduse vastu.  

On hea, kui meil on kuulamisoskus ning oskus küsida abi, sest mitu pead on ikka mitu pead. Alati mõeldakse välja mingi lahendus, sest kõrvaltvaataja võib probleemidele leida parema lahenduse, sest ka vanarahva tarkused on öelnud:"Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem." See annab meile ka võimaluse aidata ning õppida teiste vigadest. Saada kogemusi, mida raha eest ei ole kunagi võimalik kusagilt saada.

Seega oleks kõige parem kokkuhoiu nipp märgata inimest enda kõrval, abistada teisi ning osata abi paluda. Ka torm suudab murda üksiku puu, kuid metsa ei laastata kui seistakse koos.

10. klassi õpilane Piia


Ettepanek kokkuhoiuks - pakendada kuivtoiduaineid (suhkur, jahu, tangained, kaera- ja muud helbed, riis jne.) osaliseltki senisest suurematesse pakenditesse, näiteks kuni 10 kg.

Kokkuhoid:

1) Väheneb pakendmaterjali kogus ja hind.

2) Väheneb ajakulu kaupluse töötajatel, kes praegu peavad sadades kauplustes riiuleile laduma pisikesi pentsikuid 400, 500, 900 jne. grammi kaaluvaid kuivtoiduainete pakikesi.

3) Väheneb aja- ja bensiinikulu transpordile ja ajakulu kaupluste kassades, eriti ostjatele maal, kus kauplus sageli 10 ja enamagi kilomeetri kaugusel. Ühe autosõiduga on võimalik palju lihtsamalt endale ja oma autot mitteomavatele naabritele tuua korraga ühe või isegi paari kuu kuivtoiduainete varu. Kui näiteks oleks vaja kolmele perele tuua a`10 kg kaerahelbeid, pole vaja ostukärusse, sealt kassaletile, ja lõpuks jällegi mingisse kasti laduda mitte 60 libedat ja vahel veel katkema kippuvat pakikest, nagu praegu, vaid 10-kilose pakendi puhul oleks vaja käidelda (ka kassiiril) ainult 3-e pakki, s.o. 57 pakki vähem!

4) Väheneksid tühjendatud pakendite hunnikud ja prügiveo kulud.

5) Väheneks samuti õhusaaste kui tuhanded autod ei vuraks iga päev mõnesajagrammiste pakendite järele ja seejärel prügiveoautod
omakorda ei kihutaks ringi arvutute kiiresti tühjenenud pakendite koormatega.

Kui on võimalik pakendada erineva kaaluga pakendeisse koeratoitu (näiteks Chappi 0,5 kuni 12 kg), siis ei tohiks see olla ilmvõimatu ka inimtoidu puhul, mille nõudlus peaks ju olema kordades suurem.

Riste


1. Vee kokkuhoid:

Nõusid pese nõudemasinaga. Kulub vähem vett ja aega.

Külm vesi on soojast odavam, piira sooja vee kasutamist. Käsi ei pea pesema sooja veega, samuti nägu, jalgu. Pesuloputusvett saab edukalt kasutada kätepesuks, põranda pesuks. Osa inimesi valab pesuloputusvee WC-loputuskasti.

Dushi all käies ära lase vett joosta. Nõukogude aeg tundus naljakas, et näiteks 20.a. tagasi oli Saksamaal hotellis selline dushi, mida tuli iga natukese aja tagant vajutada. Vesi keera kindlasti kinni selleks ajaks kui seebitad ja küürid end.

Dushi all käimised säti trennipäevadele, nii kulub kodus märksa vähem vett.

2. Elektri kokkuhoid:

Katsu võimalikult ära kasutada valget aega. Pimedal ajal katsu tegevus kodus koondada võimalikult ühte tuppa. Toast lahkudes kustuta tuli. Väga kasulikud on liikumise peale süttivad valgustid, näiteks koridorides, õuelambid.

Ära jäta telekat, arvutit, juhtmeid voolu alla.

Elektripliidiga kasuta järelsoojust.

Kui oled üksik inimene, toitud enamuses poes müüdavatest valmistoitudest ja tööjuures on mikrouun, siis õhtul enne kojuminekut söö tööjuures kõht täis.

Kui käid kuskil trennis, siis sealt tulles ära kiirusta kohe koju, vaid loe fuajees raamatut-ajalehte-ajakirja, nii hoiad kokku kodust voolu.

3. Küttekulud on tänapäeval väga suured. Osta korter majja, kus on küttemõõtjad. Nii ei pea kinni maksma naabri kasutatud soojust. Mõni inimene vajab kodus sooja 20 kraadi või alla selle, mõni vähemalt 25. Kui majas ei ole küttemõõtjaid ja on reguleeritavad radiaatorid, hakka ajama soojusmõõtjate paigaldamist. Usu, see on võimalik. Kodunt lahkudes keera küte vähemaks.

Kui elad oma majas, siis talvisel ajal ei pea kütma kogu pinda. Osades tubades võib olla sees vaid kerge soojus ja need on nn. suvetoad. Usu, elad mõnusas kevade ja suveootuses teadmisega, et saad osa toad uuesti kasutusele võtta.

4. Prügivedu

Kui elad oma majas, pead arvestma rohkem prügiveo sagedusega kui kortermajas elades. Kui paned prügikasti kõrvale lisakoti, on see äärmiselt kallis. Seepärast paki asju võimalikult üksteise sisse. Totsid, karbid, kõik tasub täis toppida. Mis võimalik, pane kompostihunnikusse. Kui prügikast hakkab enne äravedu täis saama, siis kindlasti on Sul korrusmajas elavaid häid tuttavaid, kelle prügikasti saad rämpsu viia. Ajalehed-ajakirjad saad viia paberikonteinerisse ja klaasi-tetra vastavasse konteinerisse.

5.Toit

Toit on väga kallis, kuid kahjuks ilma sööma ta ei saa. Küll on aga söömisega või õigemini selle piiramisega võimalik kõige enam kokku hoida.

Suurtes marketites on sageli alesi. Arvesta sellega. Kui on juust soodushinnaga, osta juustu, kui on jogurt soodushinnaga, osta seda. Päeva lõpupoole on allahinnatud samal päeval kukkuvad tooted. Osta neid.

Ära osta tetrapakendis piima, kilepakendis on palju odavam.

Ära osta kooritud kartuleid, porgandeid, toored on palju odavamad.

Kui Sul elavad vanemad või vanavanemad, käi sageli neil külas. Nad arvavad, et oled näljas ja panevad Sind sööma. Nii ei pea ise söögi ostmisele kulutama. Kasuta ära poodides toimuvad degusteerimised.

Kindlasti ostad poest märksa vähem, kui ei lähe sinna näljasena vaid täis kõhuga.

Käi võimalikult harva väljas söömas. Kui tahad kellegagi koos lõunale minna, võta suppi ja soovitavalt sellises kohas kus saab ise tõsta.

Tee ise kodus süüa ja võta tööle kaasa. Tee suurem port korraga. Nii hoiad kokkuaega, elektrit.

Paljud, kel on aias palju marjapõõsaid ja õunapuid, on sügisel saagiga hädas. Kui Sul on mõni selline tuttav, saad endale teha moosid, mahlad. Poe siirupist ei saa sellist mannavahtu ja kisselli, millist saab enda aurutatud mahlast.

Kui Sul on maal elavaid tuttavaid, kes kasvatavad kartulit jms., siis säti sügisel neile saagikoristuseks appi. Neil on kindlasti hea meel, sest sageli jääb abilistest vajaka. Tavaks on, et päev otsa kartulipõllul rügamist annab koti talvekartulit. Lisaks söödetakse Sind hästi ja mitu korda selle talgupäeva jooksul.

6. Riietus, voodipesu, kardinad

Riided osta välismaalt, seal on palju odavam kui Eestis. Lisaboonusena ei jaluta mõni Sulle samas riietuses tänavapeal vastu.

Ühtede riietega saad käia aastaid. Osta kvaliteetseid riideid, mis ei lähe topiliseks. Ära tee väljagi mõttest, et see või teine on ligi 10.a vana. Osta klassikalisi riideid. Hetke moeröögatusega on end 10.a. pärast raske mugavalt tunda.

Ei tea, palju naistel kulub elu jooksul sukkpükse. Kui silmad hakkavad jooksma, ära viska neid ära. Pükste all saad edukalt kanda. Et silmad väga pikalt edasi ei jookseks, pane need küünelakiga kinni.

Kui põlvikutel või õhukestel sokkidel tuleb varbasse auk, keera see pool tallaalla.

Voodipesu puhul ära arvesta, et nüüd on moes valge voodipesu ja nüüd jälle tumedavärvileine. Kasuta niikaua kui läbi kulub. Elektri ja aja kokkuhoiuna ära triigi voodipesu, rätikuid, öösärke...

Mõne aasta eest tundus, et kõik aga ostavad kardinaid. Kui sageli neid ikka vahetada, korralikud peavad vastu aastaid. Vahepeal saad neid kas ise pesta või keemilisse viia.

Jalanõusi katsu niikaua kanda kui need läbi on. Mitte ära viska enne ära.

7. Ajalehed, ajakirjad, raamatud:

Telli vaid hädavajalikke ajalehti. Hea kui on võimalik tellida mitme peale. ajakirju pole mõtet üldse tellida. Kindlasti on Sul mõni tuttav, kes neid tellib ja saad lugeda või mine raamatukokku. Juturaamatuid ei ole mõtet koju kuhjata tolmu koguma. Neid loed elu jooksul korra, heal juhul kaks. Võta raamatuid lugeda raamatukogust. Koju osta vaid vajalikku teatmekirjandust.

8. Transport

Osta kuukaart. Kui elad Harjumaa II tsoonis, osta Tallinna kuukaart ja kõnni viimasest Tallinna piiril olevast peatusest koju, nii on odavam. 10 krooni ühe või mõne peatusevahe eest on hirmus palju. Kui pead kasutama kaugliine, vaata hindu ja vali odavam buss. Hinnavahe võib olla 25.- ja vast rohkemgi.

Kui elad maal ja pead sõirma maakonnalinna, siis katsu mitu asjaajamist sättida ühele päevale. Mitte nii, et täna sõidan juuksurisse ja homme sõidan arsti juurde.

9. Reisimine

Reisi ostes on mitu kokkuhoiuvõimalust.

Osta reis varakult, saad kasutada varajase tellija soodustust.

Osta reis viimasel minutil, saad kasutada viimase hetke soodustust.

Kui armastad kohapeal ringi sõita, ei tasu ekskurssioone võtta büroo kaudu, on palju kallim. Ise autot rentides tuleb märksa odavam.

10. Iluteenused

Juuksuris ei pea käima nii sageli kui käisid varem. Natuke väljakasvanud pea pole sugugi hull, eriti mütsiga käimise ajal. Soengus ei ole vaja üldse käia.

Kesklinnas maksad juuksurile sadu kroone rohkem kui äärelinnas.

Maniküüri-pediküüri saab väga edukalt ise teha.

Poes ei pea ostma ekslusiivkosmeetikat. Ei usu, et kallima kreemiga tulevad kortsud varem kui näiteks Nivea või Lorealiga.

Kosmeetikavahendeid varu Hullude Päevade ja Osturalli aeg.

11. Ravimid

Ravimid on kallid. Kui on mingid kindlad retseptirohud, siis neid peab kindlasti võtma. Muude asjade puhul arstid kipuvad soovitama neid, mis ravimifirmaga on parem läbisaamine. Seepärast katsu kasutada võimalikult palju vanarahva tarkuseid, millega ei kaasne suurt kulu. Tee jalgadele sinepi või soolavanne, tee soodaauru, korja raudrohtu, põdrasammalt jm.ravimtaimei ja tee nendest teesi. Apteegist on võimalik osta sadu toidulisandeid, kuid nendele läheksid suured summad.

12. Kino

Kinopiletid on pea võrdses hinnas teatripiletitega. Osa filme tuleb hiljem televiisorisse, varu seniks kannatust või saad laenutada video. Soovitavalt mitme peale.

13. Sünnipäevad

Katsu tuttavate ja sugulastega kokku leppida, et nad ei kingiks Sulle igasugu träni, vaid vajalikke asju. Kui saad kingiks mõne asja, mida ei vaja, kingi see edasi. Head asjad on kinkekaardid.

Kinkekotte saab kasutada korduvalt.

Sünnipäevale mine hästi tühja kõhuga. Hea kui Sulle pannakse lahkudeski midagi kaasa.

Oma sünnipäev katsu korraldada võimalikult kasinalt. Hea kui sünnipäev on soojal ajal. Saad teha väikese grillpeo. Tee suur laadung värsket salatit, see ei maksa palju. Ära paku joogiks kallist kanget alkohooli lahjendamata, ehk sega see tooniku, pepsi, mahla jmt. Kui paned lauale pudeli viina ja paki apelsiinimahla lootuses, et mahl segatakse viinaga, siis kondlasti leidub sünnipäevalisi, kes otsustavad selle mahla ära juua. Seepärast sega kindlati lahjendatud variant kannu valmis. Joogiks tee morssi. Lase kraanist vett ja sega enda tehtud mahlaga.

14. Veel nippe

Eelpool prügi juures jäi kirjutamata, et ära kunagi osta prügikotte. Poes pakitakse sageli asju kottidesse, kõik need kotid saad prügikottidena kasutada. Samuti leiva-saia kotid.

Kaido


Kuidas raha kokku hoida? Mina hakkan raha kokku hoidma nii, et ei suitseta enam, sest sigaretipakk maksab keskmiselt 30 kr. Raha kulub kuus suitsule nii 30 päeva  x 30 kr suitsupakk = 900 kr.

Kui veel naine ka suitsetab, siis teeb see välja 900 + 900 = 1800 kr kuus. Seega aastas kulub suitsule raha 12 x 1800 = 21 600 kr.

Aastaga hoiab kokku 21 600 kr.

Endel