Konkursi "Parim säästunipp" võistlustööd
Kasvata tooraine ise
Mina leian, et parimaks säästunipiks oleks ise toorainete kasvatamine näiteks suvilates väikestel maalappidel, oma maja aiamaal või korterites rõdudel.
Rõdudel on küll toiduainete kasvatamise pind piiratud, kuid väiksemate köögiviljade, maitsetaimede kasvatamiseks täitsa sobilik. Näieks maitsetaimed (till, basiilika, porru, petersell) mahuvad imehästi keskmise suurusega potti ja peale kasulikkuse on ka silmailuks :)
Kõge parem on, kui võimaluse korral saab kasvatada oma aias nii porgandeid, peete, kartuleid, kapsaid, herneid, ubasi, tomateid, kurke, sibulaid, küüslauku, kõrvitsaid.
Ning oma kasvatatud tervislikest toorainetest on ka imelihtne aastaringselt maitsvat sööki valmistada. Kõik, mida kohe ära ei kasutata on võimalik karpides sügavkülmutada ning näiteks tomatist, kurgist, paprikast saab keeta lihtsa vaevaga maitsev salat.
Kuna ise samalaadset nippi ka ise kasutan, siis soovitan seda ka kõikidele, kellel võimalused olemas!
Sellise võimalusega säästab üks keskmise suurusega pere toitu valmistades umbes 2000.- kuus = 24 000.- aastas !
Anu Tammus
Hea aja ja elektrikulu säästunipp.
Seda kasutasid juba minu vanaema ja ema.
Pudru (riis, tatar, kruup) tegemisel lasta vesi keema. Panna sisse vajalikud toiduained, keeta 6-8min. Selle järel võtta pott tulelt ja asetada teki sisse. Hoida umbes tund aega ja puder ongi valmis. Sama kehtib ka kartulite keetmisel, ainus vahe on siin, et vesi tuleb ära kallata.
Margus Lindmets
Ole nutikas igal sammul
Et ära hoida sooja kadu majast, panna usteliistude alla kalts,et soojust ukse alt ei väljuks. Kui päevaks lahkud, tõmba paksud kardinad akende,ette see hoiab sooja sees.
Suvel kasuta pika heina ära niitmiseks vikatit, tuleb palju odavam, kui trimmeri või muruniidukiga jännata.
Lume või vihmavett kogudes hoiad kokku veearvet, seda sulanud vett saad kasutada nt lillede kastmiseks.
Alati ei pea ostma puid, ahju saab kütta ka haguga, mis on metsa alt korjatatud ja kuivatatud.
Kui valmistad liiga palju süüa, siis pane ülejäägid karpidesse ja sügavkülma,et järgmine kord oleks lihtne valmistada mõnda teist toitu nt lihtsast kartulipudrust teed kartulikotlette,lisades natuke liha ja jahu.
Muide poest ei pea ostma hoiustamiseks kalleid karpe, sobivad ka tavalised margariini karbid, ainult enne tee need ilusti puhtaks.
Vaipu ei pea pidevalt puhastama, piisab kui harjaga paar korda nädalas üle lasta,et pealmine praht ära saada, harvemini tee ikkagi sügavpuhastus ja siis kasuta tolmuimejat.
Nii metsast kui koduaiast saab süüa söögilauale kui materjali joogiks, kevadel annavad kased tervislikku mahla, samuti saab nii kevadel kui talvel korjata tee materjali ning marju, seeni.
Kui soojendad liiga palju vett tee jaoks või mõneks muuks otstarbeks, pane ülejäänud kuum vesi termosesse, siis püsib vesi veel kaua soe.
Välisukse ette pane paber, kuhu saad peale panna märjad jalanõud, nii hoiad ära mustuse sattumise põrandale ja jalanõud kuivavad kiiremini.
Osta viilutamata tooteid, sest suures plaanis tuleb nii palju odavam.
Jälgi toodete ostmisel kilohinda.
Hõõgpirnid vaheta säästupirnide asemele, säästad kõvasti energiat ja kasuta ära vanad küünlad, kui vajad väga nõrka valgust ruumis.
Pesu saab ka väga hästi puhtaks kui pesta seda miinimum temperatuuridega nt 40 ja 30.
Kogu sendid, mis sul tekivad hoiukassasse, nii saad seda "hoiuraha" kasutada, kui viimane häda käes.
Sülearvuti võtab samuti vähem energiat kui koduarvuti.
Laadijad võta vooluringist välja, sest muidu tarbivad nad ikka energiat edasi.
Kaia Liivamägi
Soovitaksin inimestel osta rohkem kodujuustu, peedisalatit, mis on tervislik ja samas soodsa hinnaga. Hakkliha rohkem valmis osta sügavkülma - sellest saab teha ühepajatoitusid, kastmeid, makarone hakklihaga jne. Pesupulbrit jm pesemisvahendeid osta Selveri sooduspakkumiste ajal. Pelmeene saab osta ka sooduspakkumiste ajal, mida suurem pakk valmis osta, seda parem. Saab ju teha mitmeid toite sellest. Nii suppi kui praadi. Samuti saab ka frikadellidest teha suppi ja kastet. Ja muidugi kõige tähtsam meie toidulaual on kartul, mida on soovitav osta suurema koguses (seda odavam).
Kõike paremat ja odavamat soovides Tiia
Käi poes täis kõhuga.
Karin
Paljud kurdavad, et raha vähe, töökohtasid pole, kõik on kallis jne. Minu poolt väike soovitus minge oma kohalikuse valda taotlege raie luba või metsa aluse risu lõikus luba tehke need kütte puudeks ja ülejäänud saade maha müüa. Ja vaadake Eesti metsad ja võsad saavad puhtaks ja tööd ja leiba kui palju on. Vaja on ainult tahtmist ja vaeva ja tööriistu.
Säästunipp 2. ärge tormake niisama poodi siis ei teki ka ahvatlusi ja te näete raha jääb rohkem alles.
Säästunipp 3. Minge korjake ravitaimi, seeni ja marju ja teisi saadusi tehke nendest midagi ja kui palju saab saab ära müüa või kinkida ja jällle raha jääb rohkem.
Aivar
Suuremates linnades elavad inimesed säästaksid oluliselt, kui käiksid näiteks hambaarsti juures ja juuksuris linnalähedastes väikestes alevikes. Materjalid, masinad ja kvaliteet on samad, teenindajadki sama väljaõppega, kuid teenuste hinnad on palju odavamad.
Juulius
Minu säästunipp on selline, et kui ma külastan kauplust, panen alati ostetud kauba kasutatud pappkasti. Seega ei pea ma ostma kilekotti ja eks ole see kasulik ka poele. Pole muret, kuhu panna vanad kastid.
Kodus viskan kasti põrandale lastele mängimiseks. Neil on kaubakastiga lõbu laialt. Kui kast on laiali vajunud ja lastel isu täis, siis lõikan kääridega papist oma jalanõudele ühekordseid taldu. Nendega ei hakka jalad külmetama.
Kui tallad niiskeks lähevad, põletan pliidi all ära ja panen uued asemele. Seega ei pea ma ka kunagi talud ostma.
Praegu mõtlevad inimesed, et palju ma täna "pappi" teenisin. Tegelikult tuleks mõelda, et palju ma täna kokku olen hoidnud!
Toomas Pärtma
1. Enne poodi minekut mõtle hästi järele ja tee nimekiri, mida sul on vaja osta, hea kui märgid taha ka kogused
2. Poes osta asju ainult nimekirja järgi, ära lase ennast ahvatleda millelgi muul.
3. Ära jää poes kaupu vaatama, vaid võta ainult vajalikud tooted ja tule poest välja
Helena Siiroja
Säästu nippe on erinevaid ja minu oma on selline: kuu alguses kui saan toitjakaotus pensioni kätte, siis kohe maksan arved ära, seejärel arvutan palju mul on raha järgmise raha saamiseni. Teatud summa, näiteks 200 krooni eest ostan kuu alguses kohe ära kuivained, mida on vaja umbes kuu aja jooksu. Seejärel vaatan uuesti raha seisu ning jätan 500 krooni tagavaraks nii öelda plaanimata kulutuste jaoks.
Kui sõidad autoga, siis tuleks arvutada kui palju kulub bensiinile raha ja lisada sellele summale 100 krooni lisaks ja ülejäänud raha, mis on nüüd lõpuks alles. Raha summa jagan nii mitme päevaga kuni on järgmine rahasaamise päev ja lisan nendele päevadele 2 päeva juurde. Siis ma saan teada kui mitu krooni ma võin ühel päeval kulutada. See aitab väga palju, kui pead kinni summast. Kui mitu päeva poes mitte käia, siis saab korraga teha suurema ostu. Kindel on see, et tuleb osta seda, mis on vajalik. Selle asemel et osta magusat, tuleb teha seda ise, mis on kindlasti maitsvam ja parem kui poe oma. Vahel muidugi võib ka magusat ja muud osta.
Alguses oli see küll raske. Kuna olen õpilane, siis on kooli kulutused äkki tulema, aga asjaga harjub ja kui saad rööpasse, siis sa juba oskad raha hoida. Tuleks osta odavam toode kui see on võimalik, sest nad kõik on ühesugused ainult tootja on teine.
Soovin siis ilusat ja kindlat säästmist kõigile
Tõnis
(õpilane, elan kodust 360 km kaugusel, vanematelt toetust ei küsi)
Parim säästunipp
Raha ei pea kulutama ajalehtede,ajakirjade ja raamatute peale -külastage raamatukogu.
Eve Šamotailo
Mina hakkasin raha kokku hoidma jalgade vahatamise pealt, leidsin ühest ajakirjast, kuidas ise vaha valmistada ja nüüd hoian muidu salongis vahatamisele kulutnud raha uueks eesmärgiks. Nüüd kulutan sellele ligikaudu 13 korda vähem raha.
Liis
Kodustes tingimustes, kui elad maal kasvata köögi- ja juurvilju. Tarbi rohkem oma ehk eestimaist toitu. Saab ka maitsetaimi kasvatada. Aia kastmiseks kasuta vett, mis on kogunenud vihma sajust või võta tiigist.
Kodust lahkudes lülita võimalikult paljud seadeldised elektri võrgust välja, valguseks kasuta säästupirne.
Toit auruta kaane all, saab kiiremini valmis, säästad elektrit.
Nõusid pese kui on korraga suurem kogus ,hoiab vett kokku.
Maja soojusta väljast poolt ja kindlad aknad ette nt pakettaken, ei puhu tuul pragudest sisse, põrandad korralikud õhukindlad teha, et jalgadel külm pole. Nii säästab ka puid ja elektrit elamise kütmiseks, peab harvem kütma, kui elamine korralikult soojustatud ning püsib ka soojus kauem sees. Laed madalamale tuua, kuna soojus läheb üles.
Merje
Meie pere parimaks säästunipiks on see, et kui tahaks väga sõpradega kohtuda, tuleb nende küllakutsumise asemel ise külla minna.
Kuna meil on tavaliselt kombeks alati korralikult süüa teha, on külaliste kutsumine küllaltki kulukas lõbu. Külla minnes saab aga mõnusalt koogi või natukese soolasega ja vähese veiniga mindud:)
Niisiis, tuleb ise külla minna, mitte külalisi kutsuda.
Triin
*Poodi mine alati täis kõhuga
*Koosta enne poodi minekut ostu nimekiri ja katsu kokku arvutada kui palju kõik soovitud kaup umbkaudselt maksa võib. Ja võta kaasa ainult nii palju raha, et saaksid maksta ainult nimekirjas olevate asjade eest. (Kindel summa aitab vältida kiusatust osta liigselt asju, kui tead, et sul pole lihtsalt raha et osta kaupa mis pole nimekirjas.) Pangakaardi võiks ka koju jätta...
*Maksa sularahas (vahel kaardiga makstes ei tajugi kui palju raha sa välja annad. Sularahaga seda probleemi pole)
*Kaupa ürita osta suurematest kauplustest (nt. säästumarket, selver, rimi, maxima). Kuna suuremates kauplustes on kaubad tunduvalt odavamad kui väikestes maapoodides ja samuti on ka tihti allahindlusi. Samuti tasub uurida lehti ja käia turul, kuna nii võib leida kartuleid ja muid juurikaid eriti soodsa hinnaga...
*Ära osta poest saiakesi ja küpsetisi (kodus küpsetades saad saiad ja küpsetised kätte poole odavamalt ja lisaks pole neis nii palju säilitusaineid).
*Ära osta poest valmistoitu. Tee kõik ise. Kodus tehtud toit on odavam ja maitseb paremini.
*Väikseid vahemaid ära läbi trantspordiga. Jalutades säästate pileti raha ja tervisele on kõndimine ka kasulik...
*Ärge käige iga päev poes. Varuge kaupa pikemaks ajaks koju. Kui lihtsalt poodi ei lähe, siis ei saa raha ka kulutada...
*Hambaid pestes ärge laske veel voolata. Samuti lülitage ülearused tuled välja (alati ei pea toas 3 lampi põlema). Tehke küünlavalgus õhtuid.
*Keeda kartuleid koorega (siis tulevad koored õhemad kui muidu koorides).
*Käi palju tuttavatel külas, siis saad nende pool kõhu täis süüa ja ei pea kodus sööma.:))(naljaga pooleks)
*Ära käi kinos tee parem ise kino...(telekast tuleb ka päris häid filme)
*Külasta aegajalt ka kasutatud riiete kauplusi (sealt võib leida sama häid riideid kui mõnest kallist firmapoest).
*Joo kraanivett (limpsi ja mullivee asemel).
*Võtke alati poodi minnes kott kauba koju toomiseks kaasa. Siis ei ole vaja osta.
*Ärge ostke kilekotte. Parem ostke riidest kott ja viige kaup sellega koju. Säästate hulk raha, mis kuluks kergelt katkiminevate kilekottide ostmisele. Kauba saab koju viia ka tasuta pappkastidega, mis igas poes leiduvad...
*Pese korralikult hambaid vähemalt 2 korda päevas, siis ei teki nii kergelt hambaaugud ja pole vaja minna hambaarstile.
*Piira võileibade söömist. Selle raha eest, mis kulub paarile võileivale, saab teha juba suure kausitäie toitvat putru.
Pille
Mina arvan, et ka säästmine peab vahva ja fun olema. Igatsugu õõvastavaid nipikesi, kuidas pissiseid pabermähkmeid ja solgist vanni- ja nõudepesuvett taaskasutada, küll ei tahaks.
Närutamine pole kokkuhoid ja alandab inimväärikust.
Ka minul pole praegu tööd, aega on palju ja kududa meeldib. Lõngad on samas kallid. Ega ma polegi vist eriti originaalne - nimelt käin kaltsukatest kampsuneid, mida kõlbaks üles harutada, otsimas. Samuti huvitavad mind litrite, pärlite ja kivikestega esemed. Olen võtnud põhimõtteks, et üle 20 EEK-u tükist ei maksa.
Kõigepealt tuleb siis leitud kudum üles harutada, vihiks kerida, läbi pesta (soovitav kasut ka loputusvahendit) ja uuesti keraks kerida. Tegemist on küll palju, aga ka tobedad mõtted ja tegevusetus ei kiusa. Tulemuseks on pehme ja hästilõhnav lõng. Nagu ma juba enne mainisin, peab ka töö protsess s.o. kudumine fun olema. Liiga räsitud või sünteetilistele lõngadele ostan kõrvale peenikest Kid Mohairi - ei ole kallis, meetreid tokis palju, ei veni, annab juurde ilusa karva ja pehmust.
Lõnga koostist aitab tuvastada vana hea põletamine- pista lõngajupi ots lihtsalt põlema, kiiresti sulab sünteetika, kui lambakärsahaisu eraldub, on ikka naturaalset villa ka.
Saadud lõngast olen põhiliselt väikevorme - mütse, salle, kindaid kudunud. Ega ülesharutatud kampsunist ei tulegi enam tervet kampsunit välja. Ja tasub unustada need lambahallid ugri-mugri kudumid, ka sokid-kindad võivad värvilisest mohäärist, pealeheegeldatud motiivide, litrite- pärlitega olla. Tuleb lasta fantaasial lennata. Ja raamatukogudes on uusi vahvaid värvikaid käsitööraamatuid ja ajakirju, kust ideid saab. Poodides võib ka vaatamas käia, kuidas kallid firmaasjad tehtud on. Praegu on isekootud esemed väga moes, kõlbavad kingituseks isegi pubekatele. Endal on ka väga lõbus.
Monsa
Kui arvestada hetke olukorda, on paljudel kitsas käes. Eks ikka nagu tavaliselt kui rahapäev, raisatakse rohkem ja kuu lõpus hoitakse kokku. Olen üritanud nii teha, et kuna kuulõpus ostetakse vähem, siis on ka allahindlusi rohkem - hoian selleks ajaks raha. Ja selleks et kuulõpus ka midagi oleks, peab kokku hoidma just palgapäeva ajal.
Kui jälgida toidupoode, siis ka nendes on sama kuupäevaga toitu ja saab seda hulga soodsamalt. Muidugi jah hinnatakse alla alles peale lõunat.
Kui veel alesid vaadata, siis talve riided saab järgmiseks aastaks osta ju ale lõpus, kui saab need asjad supersoodsalt.
Ei tohi jätta asjade ostmist viimasele minutile. Suvel ja sügisel olen arvestanud sellega et talvel tarbime ka hoidiseid ja kui kitsas käes, on hea alati midagi keldririiulist võtta. Näiteks kaupuses Maxima toimub iga nädal kampaania - kui siis midagi supersoodsalt pakutakse, olen ette varunud. Nii on kitsasteks aegadeks alati kõik olemas.
Eve
Poodi minnes ja seal ringi käies märkad tihti millist uut kaupa on jälle toodud... see on hea ja seda oleks vaja jne.
Kui on ikka tõeliselt kitsas käes, sul on remont plaanis või lihtsalt väike sissetulek - SIIS tuleb osta kaupa - MITTE MIDA VAJA OLEKS (alati on jube palju asju vaja) VAID MILLETA HAKKAMA EI SAA!!!
uskuge ,peagi märkate kui rahulikult poes saab käia ja säästate .Mina olen saanud sellise eluviisi juures väikese lapse kõrvalt remontida ja pole me keegi hoolitsemata ega näljas olnud.
Õnne
Parim säästunipp on kui toidupoodi lähed sisseoste tegema täis kõhuga, siis ei kuluta mõtetult raha ega osta ebavajalikku toidukraami koju. Mõtled lihtsalt järgmise söögikorra peale ja plaanid osta ainult seda mida sellest toidust valmistada.
Kerttu
Kui eelmise aasta lõpus sai selgeks,et majanduslangus tuleb ränk, siis leidsime et parim mis me teha saame on hakata koos elama, nii nagu vanasti taludes, vanad ja noored ühise katuse all.
Nii saame me aidata teineteist, sest raske on nii vanadel kui ka noortel. Kartsime küll erimeelsusi, kuid tulemus on parem kui oodata võisime.
Meil on ühine "rahakott" ja võin nüüd julgelt öelda, et oleme säästnud selle kooselatud ajaga igalt arvelt ning eluvaldkonnalt.
Mõned näited:
- lasteaiamaks on küllaltki suur, kuid nüüd, kui meil on alati kodus kas vanaema või vanaisa, ei ole vaja last sinna saata. Samuti kadusid ära haigused, mis väikemeest ründasidvaata et iga kahe nädala tagant, ka see on kokkuhoid (ravimitelt).
- kui keegi lastest jääb haigeks, on keegi ikka kodus ja nii saab tööl edasi käia ja ei kaota palgast, ning ei häiri sellega ka tööandjat.
- kui vanem laps koolist tuleb siis ta teab, et teda ootab kodus alati soe söök ja soe tuba, nii kaob ära vajadus igasugu snäkkide järele.
- suurele perele toidu valmistamine on palju odavam.
- korter, mis vanematel oli, sai antud üürile ning ka sealt tuleb lisa kopikas.
- kui keegi meist peaks kaotama töökoha, siis teame, et meil on peres niiöelda kindel sissetuleku allikas: pensionid ja lastetoetus ja me tuleme toime.
- meil ei ole vaja võtta enam neid pikki telefonikõnesid, et küsida kuidas kellelgi läheb, ka puudub vajadus raisata raha bensiinile, et teineteisele külla sõita
- kui on vaja leida lahendus mõnele probleemile, siis mitu pead on ikka mitu pead, mõnikord aitab ka vanemate kogemus vastust saada.
- kõige tähtsam on aga see, et nii elades säästad sa närve, sest mured on jagatud ning lahendus alati leitud.
Seda nimekirja võiks jätkata ja jätkata, kuid usun et aitab juba toodud näidetest.
Nii soovitangi ma kõigile, kel on võimalik, kolige kokku ning varsti te näete, et see oli teie elu parim otsus.
Kõik koos on palju lihtsam sellel keerulisel ajal toime tulla, hoiame kokku ja nii säästamegi kõige rohkem.
Annela T.
Poes käin täis kõhuga.
Liha/kala ostan turult (mul on oma kindlad kohad)
Ei osta poolfabrikaate, valmistan kodus toidu ise.
Suure osa köögiviljast kasvatan ise.
Kasutan toiduvalmistamisel võimalikult vähe rasvaineid, et toitu saaks tervislikult korduvalt soojendada.
Poodi minnes teen ostunimekirja ning pean sellest rangelt kinni, ostan AINULT hädapärast.
Nende nippide kasutuselevõtmine tõi minule iga kuu ca 4000.- säästu.
Peagi avastasin, et elan väga õnnelikult ära ka liigse träni ja ninni-nännita:)
Kristel
Kustuta mobiilist kõik telefoninumbrid, siis kulub vähem raha väljahelistamisele, kuna soovitud sõbra(nna) numbrit ei ole telefoni mälus. Kasuta skype'i kõnede tegemisel ja suhtlemisel.
Taavi
Vee kokkuhoid
1. Pesta ja loputada toidunõud kausis ja käsitsi. vesi kallata pärast pesemist ämbrisse ja seda kasutada WC-s.
2. Ennast pesta duši all, mitte vannis. Nii kulub vett vähem.
3. Pesumasina loputusveega saab pesta põrandaid.
4. Lilli kasta lume- või vihmaveega, samuti külmiku sulatusveega.
Elektri kokkuhoid
1. Kohv ja tee valmistada pliidil, mitte kasutada kohvimasinat ja veekeetjat.
2. Sai ja leib röstida pliidil panni peal.
3. Teha rohkem kiiresti valmivaid toite (supid, pudrud, müslid). Elektripraeahju mitte kasutada! Jätta ära liha- ja süldikeetmine, samuti punane peet ja hapukapsas.
4. Pensionärid ja töötud peaksid oma perele ise leiba küpsetama - tuleb odavam ja jätkub kauemaks.
5. Mitte kasutada tolmuimejat, vaid vaipu kloppida.
Bensiini kokkuhoid
1. Asjaajamised, arsti juures käimine, toidu ja bensiini ostmine teha kõik ühel päeval üks-kaks korda kuus. Autot kasutada täiskoormusel. reisijate vähesusel kutsuda kaasa naabrid.
2. Korraga varuda koju kuu jooksul tarbitavad tangained, kuivtoidud, müslid, konservid, jahu, pesupulber, seep, kodukeemia, WC paber.
3. Liha osta suuremas koguses (veerand siga), tükeldada portsjoniteks ja panna sügavkülma. Nii jagub mitmeks kuuks. Miinuskraadidel viia toidud rõdule ja külmik välja lülitada.
4. Juurviljad ja kartul kasvatada ise või varuda talvevaru sügisel valmis (hinnad on siis odavamad).
Ravimiraha kokkuhoid. Arste vähem külastada. Rohkem end karastada ja dieeti pidada. ravida peret taimetee ja tervislikuma toiduga.
Pensionäridele soovitan rohkem magada, kuuleb halbu uudiseid vähem, seega seisavad närvid ja vererõhk korras.
Juukselõikus, habe, soengud, maniküür ja pediküür sooritada kodus pereliikmete abiga.
Raamatuid mitte osta, vaid nende lugemiseks piisab raamatukogudest.
Sünnipäevapeod ja muud lõbustused jäägu ainult lastele, samuti kingitused ja jõulupakid.
Mitte minna külla ega kutsuda ise külalisi, sest need nõuavad suuri kulutusi. Üks nipp pealekauba - kirjutage häid projekte. Nutikam, julgem ja sõnaosavam võidab alati.
ASTA SÄINAST Põlvamaalt
Olen täiesti tavaline Tallinna elanik, kes rendib korterit ning ei saa suurt palka. Tahaksin anda säästunipid, kuidas meie kolmeliikmeline pere (ema+isa+ 5 a poiss) suutis oluliselt oma väljaminekuid kontrollida ja seda ilma suurema elukvaliteedi muutuseta.
Toit
Armastame kõik hästi süüa aga toidukorvi maksumus hakkas muutuma kosmiliseks. Meil aitasid oluliselt summat säästa järgmised nipid:
a) Teha ette nädalamenüü, kusjuures planeerida sinna üks kallim toit, paar keskmises hinnaskaalas toitu ning mõned odavamad. Teen nimekirja koos ligikaudsete hindadega, mida on vaja nädalaks ette poest tuua. Alati jätan 150-250 kr spontaansetele ostudele ning teise 150+200 kr nädala peale kui juurde vaja leiba, piima jms. Nädalaostukorvi hulka kuuluvad kindlasti ka vajaminevad majapidamistarbed.
Selline teguviis aitas meil nädalas säästa 400 - 500 kr, mis kuu peale teeb juba 1600- 2000 kr.
Sellest annab veel kokku hoida umbes 150-200 kr kui planeerida menüü vastavalt allahindlustele poodides või kui osta ained turult.
b) Meile on alati meeldinud mõned korrad kuus väljas söömas käia. Tõmbasime säästuaja saabudes ka sealt koomamale, kuid päris ära ei jätnud. Käime väljas söömas 1 kord kuus kogu perega ja üks kord kahekesi mehega.
Hakkasime käima restoranides (mitte kallites), kus on suuremad toiduportsjonid ning v´õtame mehega kahepeale ühe portsu, millest tavaliselt jätkub mõlemale. Või siis valime mõlemad endale eelroogade või suppide-salatide hulgast sobiva hinnaga söögi. Samuti võtame kahe peale ühe joogi, sest nagu teada on jookide hinnad restoranides tohutud.
Kuu kokkuhoid 400- 500 kr.
c) Toitu mõttetult kokku ei osta ning ülejääke ära ei viska. Eelmise päeva makaronidest annab teha nt kasvõi pastaomletti.
d) Lõunapausidel väljas ei söö vaid võtame kodust söögi kaasa.
Kokkuhoid kuus 400-600 kr.
e) Laps käib lasteaias, kuid hommikul ei söö, seega otsustasime kirjutada hommikusöögist vabastamise avalduse.
Päevas kokkuhoid 5 kr, kuus 100 kr.
Kõige selle juures sööme perega väga hästi ning magustoidud, võileivad ja ka muu soovitu ei puudu meie laualt.
Kulud
a) Televiisori ja arvuti kasutamist hakkasime piirama. Nad ei pea olema taustmüraks. Pirnid vahetasime säästupirnide vastu. Tuled mõttetult ei põle ning oma elektriradiaatorid keerame maha kui kodust välja läheme. Pesumasinas kasutame lühemat programmi ja 40kraadist vett, kusjuures pesu saab puhtaks ja vägagi.
Elektri kokkuhoid 150- 250 kr kuus
b) Patareidele tegime suurema väljamineku ja ostsime laetavad patareid. Tasus ära väga ruttu.
Kokkuhoid kuus umbes 50- 80 kr.
c) Vesi. Rohkem kui üks kord päevas ei pese ning kui tööl võimalus siis peseme töö juures. Vannis käime kord nädalas. Pesumasinat pooltühjalt käima ei pane. Hambaid pestes ei pea vesi jooksma.
Kuu kokkuhoid 50-120 kr.
d) Mobiiltelefonid on limiidiga ning piirame rääkimist kui helistame teostele mobiilioperaatoritele või lauatelefonidele.
Kuu kokkuhoid umbes 40-100 kr.
e) Bensiini limiit kehtib ka. sõidame kuhu on vaja ja kui on kiire - mõttetuid ringisõitmisi ei tee, käime rohkem jala.
Kokkuhoid 100-250 kr.
f) Külas käime, kingitusi teeme, aga mitte kallieid. Olen hakanud kingituseks küpsetama kooke ning ostame lille juurde, teeme ise omatehtud kaardi kõrvale. Või kingime midagi sümboolset.
Kokkuhoid vastavalt kuule ja külaskäikude arvule 50- 200 kr.
g) Võtame külalisi vastu ka oma kodus. Ei kasuta pabertaldrikuid või pabersalvrätte. Riidest salvrätikud on tegelikult väga vahvad. Kostitame külalisi kahel moel 1) Kui ei ole sünnipäev ning sõbrad tulevad niisama külla, siis võtab igaüks külakosti kaasa, mille siis üheskoos ära sööme. 2) Kui on sünnipäevad või kostitan ise, siis teen korraliku sooja toidu, kodukoogi ja juurde kergelt valmiva salati. Lauda pole vaja üle koormata. Saab ka lihtsamalt, kui näiteks maha pidada üks korralik pannkoogipidu.
h) Kui riided katki lähevad, siis ikka on vaja uusi. Aga kui oleme vanadest riietest tüdinud, siis püüame leida teisi väljundeid enne kui tormame uusi riideid ostma. Väga lihtne on igavaks muutunud riideesemest seda kandes uus väljund anda. Kanname palju aksessuaare. kaelaehted, sallid, vööd, saapad või kingad, teiene kott. Igava asja saab vägagi huvitavaks teha muutes väikeseid detaile.
i) Võtame vanad kilekotid KINDLASTI poodi kaasa, mitte ei osta uusi iga kord. Võtsime vahe ükskord kokku ja säästsime ca 25 kr. Pole palju aga siiski - see jääb ju tasku. Pudelid viime ka taarapunkti, kuigi säästuaja saabudes oleme paljudest pudelijookidest suuremalt jaolt loobunud.
Kindlasti annab veel ja veel säästa, aga meile oli tähtsi, et elukvaliteet suurelt ei muutuks. Sellise teguviisiga oleme kuus kokku säästnud 3000 - 4000 krooni. Minu arvates väga hea summa, mida hoiule panna või muule vajalikule kulutada.
Riina
Meie pere säästunipp - maale elama!
Maal loodusega sinasõbralikumalt elades ei lõpe vähemalt kaevust vesi ja ahju saab metsast tehtud puudega ikka küdevana hoida. Ehk leidub keldris veel tunamullust moosi ja talgute korras naabrimehe põllult nopitud kartul hoiab koos seenesoustiga hinge sees.Oma väärtust on lihtsam tunnetada vabas keskkonnas, kui su ümber on tähtsaid lähedasi, kellega koos varbad murusse lükata. Nendega saab ka uusi maailma parandavaid projekte algatada ja uusi eneseteostusi leida.
Nii kirjutas Tiina Saar 29. jaanuari Maalehes. See on minu jutu lühike kokkuvõte, sest meie pere parimaks säästunipiks praeguse majanduslanguse ajal on osutunud asjaolu, et kolisime pea aasta tagasi maale elama. Olen selle aasta jooksul leidnud üsna mitu aspekti miks maal on odavam kui linnas.
Esiteks ei kulu meil sentigi raha ei üürile, veele ega kanalisatsioonile. Ega isegi küttele, sest puud tulevad oma metsast ning nende mahavõtmiseks kuluv on tegelikult marginaalne, kui aeg ja füüsiline töö hoopis mõttes näiteks trenni arvele kirjutada (eriti hea on rääkida kui tegijaks on mees ;). Maamaksu ei anna linnas kuluvaga võrreldagi. (Ärme räägime siin sellest, et maaelamise ostmine ja siin ümber- või juurde tehtav võtab ju ka aega ja raha. See on puhas investeering, mitte kulu!) Prügiveolegi kuluks veel vähem kui saaks ise reguleerida äravedu oma vajaduste järgi mitte nii nagu ette kirjutatakse, sest kui komposteeruv, põlev ja taaskasutatav välja arvata, siis see mis järele jääb, on pisku (meil on hetkel sellest piskust 95 % lapse mähkmed! Uskuge või mitte).
Teiseks on poed kaugel ja iga väikese vajaduse või emotsiooni ajel poodi ei torma. Vajadused saavad järjepanu paberile kirjutatud ning siis poodi minnes paberilt näpuga järge aetud mida vaja. Nii ei teki poes olukorda kus hakkad mõtlema mida vaja ja siis saab palju ebavajalikku korvi pistetud. Ja kui tekib õhtul tunne, et tahaks midagi, aga ei tea mida, siis ei tule mõttesse, et läheks vaataks poodi, ehk seal saab selgust mis see ‘tahaks-midagi-aga-ei-tea-mida' on ;)
Kolmandaks on igas korralikus maakodus olemas korralik kelder. Ja kui juba on kelder, siis kindlasti on seal keldris ka midagi. Kartul, porgand, kapsas ja kaalikas, moosi, mahla ja muid hoidiseid, oma aia õunu. Mis kõik jääb poest kalli raha eest ostmata. Meie soetasime keldrisse ka sügavkülma, kus on veel toormoosi ning lamba-ja sealiha. Viimased on naabrilt ostetud ja loomulikult oluliselt odavamalt kui isegi turult! Piima toome me ka lähedalt farmist (korralik maapiim ikkagi) ja mee saame samuti naabri käest odavamalt kui turult ning pealegi on see mesi osaliselt meie maal kasvavatelt õitelt korjatud ;)
Naabrid on maal elamise juures üldse väga olulised inimesed. Nende abiga saavad paljud esialgu võimatuna tunduvad asjad tehtud ja vajadusel on nad abikäeks. Siinkohal neile suured tänud! Loomulikult saavad ka nemad meilt abi mida meil on jõudu ja tarkust neile anda.
Loomi võib muidugi ise ka kasvatada, siis saab veel odavamalt. Sellegagi oleme tasapisi algust teinud.
Loomulikult on maainimestel olemas vähemalt üks väike potipõllulapp. Siinkohal on ilmselt liigne mainida, et keldris olev kartul-porgand-kaalikas on sinna jõudnud ikka oma põllulapilt ;) Ja moosid-mahlad-hoidised ka ikka. Ning apteegist jäävad kalli raha eest ravimtaimed ostmata, sest kõike saab ise oma käega korjata ja kuivatada. Oma korjatud piparmünt ja pärnaõis maitsevad ka kordades paremini!
Maatööd tehes saab viibida palju värskes õhus ning ei pea kulutama aega ning raha sõitamaks ‘loodusesse'. Rääkimata sellest, et maatöö on kohati trenni eest ning selle võib kirjutada muidu aeroobika- ja jõusaalides kulutatava asemele ;) Maal on omal olemas turvaline õu kuhu võib väikelapse muret tundmata üksi lubada ning siinkohal on võimalik säästa närve ise samal ajal midagi vajalikku tehes. Või hoopis suuremate lastega koos trihvaad mängida! Jälle trenni eest ;)
Lõpetuseks midagi, mida saab edukalt ka linnas rakendada. Meie küpsetame näiteks ise leiba. Selleks ei ole teab mida imet vaja, elektriahjus saab seda väga edukalt teha. Ja kui juuretisega ei viitsi mässata, siis pärmiga retsepte on rohkemgi. Ise tehes saab teha ka just nii hapu, magusa või suure leiva kui soov on ning lisandidki leiavad ikka oma käe läbi tee leiva sisse.
Käsitöögi on hea stressimaandav ajaviide. Küll mitte alati odavam kui poest ostetu, kuid alati omanäoline ja enda soovide järgi. Jääb ära väsitav poodlemine kuid loomisrõõm on tagatud. Enda tehtu on ka hea kingitus ning võimalusi on oi kui palju! Sama juttu võib rääkida ka kunsti kohta. Ja igaüks saab hakkama, kui on piisavalt tahet!
Eestlased, meil on nii ilus maa ja loodus! Tulge maale elama!
Age Mulgimaalt
Elada on vaja, aga elu on kallis. Olen kirjanduse eriala tudeng Tartus ja ühtäkki pärast sessi avastasin ma, et vanematel pole enam raha mind toetada. Asi muutus hullemaks, kui endine tööandja ei lubanud mind enam paariks päevaks kuus tööle, mis tegelikult oleks mind majanduslikult raskest seisust päästnud. Ka õppetoetuse saamine on hetkel kaalukausil - mitte sellepärast, et oleksin halb õpilane, vaid sellepärast, et konkurents on tihe. Ei jäänud muud üle, kui endine hea elu tuli natuke tagasi tõmmata. Proovisin säästmist alustada kahjuks sealt, kust tegelikult seda teha ei tohiks - toidulaualt. Toidu osas pole ma pirtsakas, kuid elu valiva poiss-sõbra kõrval oli mind muutnud - tal peab nimelt laual alati liha olema. Mina aga lihast nii palju ei hooli. Võtsin taas ette tee kiirnuudlite juurde. Suutsin neid süüa kõigest kaks päeva järjest, kuid mõistsin, et esiteks ei täida need kõhtu (piisavalt pikaks ajaks) ja teiseks panevad nad maos vastikult kõrvetama. See selgeks tehtud, katsetasin teiste kuivainetega. Jäin pidama riisi juurde, mida nüüd ohtralt kulub. Kuid see sääst polnud peamine. Tartu raekoja platsil on üks saiapood (ei nimeta nimesid, aga eks asjaosalised isegi teavad), mida kitsamas ringkonnas juba Pankrotiks kutsutakse. Ärge saage minust valesti aru - saiapood ise pole pankrotis, kaugel sellest. kauplus lihtsalt hiilgab oma hindadega. Saiakeste hinnad varieeruvad 6-12 kroonini, mis on kainelt mõeldes üsna alatu. Vähe sellest - saiapoel on ka monopol, sest ta on ülikooli õppehoonetele kõige lähemal asuv omataoline pood. Lähima toidupoeni on ca 600 m, aga lühikeste vahetundidega sinna ei jõua.
Olin seda saiapoodi alati vihanud, sest paratamatult tuli sealt päevas vähemalt korra läbi astuda. Toiduks sai ostetud tavaliselt 2-3 toiteväärtuselt tühist saianätsakat. Maitsel polbnud viga, saiakesed olid kohati isegi väga head, kuid soolane hind tekitas saiadele juurde halva meki. Naasin päriskodust uueks semestriks Tartusse ja pühapäeva õhtul enne pikka koolipäeva võtsin vastu otsuse: - maksku, mis maksab - mina hakkan endale ise kodus võileibu kaasa tegema. Nii hoidsin päevas kokku juba ca 30 krooni. Muidugi maksis ka võileivamaterjal midagi, aga hakkasin allahinnatud toiduainete jälgedes käima ja ostsingi 5-kroonise leivapätsi ja keeduvorsti ning tomatit sinna peale. Juba olengi pea kuu aega niimoodi elanud. Kord kutsus poiss-sõber mind ilusa ilma puhul saiapoodi, raiskasin seal 14 krooni. Õhtuks oli mul Pankroti-saiakese pohmell - jälle on sinna rahaauku mõttetult kulutatud.
Olen selle vähese rahaga juba harjunud - nutud on nutetud ja kriisid on läbitud - vähemalt mentaalsed. Lõpuks jõudsin ikkagi klišeelise moraali juurde: vaene pole see, kellel on vähe, vaid see, kes unistab rohkemast. Õnnelik tuleks aga olla hoopis lähedaste ja selle imelise asja - elu üle. Ärge raha pärst nutke! ;)
Kaili
Lülitada vannitoast põrandaküte välja
Eelised:
- elektri kokkuhoid
- tervisele hea, dussi all on niigi soe, ka jalgade all
- korjab ka korterist niiskust kokku
- soojast pesuruumist läheb niiskus tubadesse, sest seal on temperatuur madalam
- bakterid ja lõhnad tekivad vähem ja levivad vähem
- keerata boileritel temperatuur alla, me ei kasuta pesemisel kunagi kõrge temperatuuriga vett.
Kulub vähem elektrit ja boileri eluiga pikeneb.
Raivo
Noorte pakett
Teatavasti annab üks pank teenuspaketiga liitumisel kaasa papist toru, kuhu mugav kõik dokumendid rullis sisse panna. Ei lähe kortsu ja ei kao ära ka! Tõsi, aga veelgi toredam on see liitumisleping seal välja võtta, plastikust peamise kaane sisse ava lõigata, selline, et ikka paberraha ka läbi mahuks ja siis eluga säästma hakata.! Enda kogemusest soovitan toru mõlemad kaaned kinni teipida, et meeltesegaduses kaant maha ei saaks rebida!
Ah et mille arvelt siis säästa, sest statsionaaris õppivatel tudengitel pole nii kui nii raha!? Tõsi, aga kui tekib isu mingi snäki või siidri järele, siis see sularaha sinna lendabki.
Ja mis kõige toredam!? Liitumine on täiesti tasuta!
Mirjam
Minu säästunipp on see, et jätan iga kord poes käies 100 krooni väiksema ostukorvi kui tavaliselt. Kaalun hoolega, mida ostan ja ka säästu sai ja säästukaerahelvestestega saab head sööki. Realiseerimise ületanud kaup on ka söödav, kuigi vaatan hoolega enne kui ostan. Kui vorstitooted on allahinnatud äsja, ostan neid siis ikka ja kodus korralikult läbi praadides saab söödava supi või kastme. Kodus kehtib põhimõte - ise tehtud, hästi tehtud! Valmistoitu ei osta. Hea nipp on poodi külastada tund või pool enne kinnipanekut - siis saad palju kaupa hulga soodsamalt kui päevasel ajal.
Kui pere on suurem ja raha natuke rohkem-tasub hulgikaupa vaadata. Ostsin 10 kilo kanakintsu, jagasin portsjonideks ja külma - alati võtta. Poest väikest kogust ostes maksan poole kallima hinna.
Saame hakkama küll!
Pille
Praegusel majanduskriisi ajal ei tasuks lasta ennast kaasa haarata igasugustest ostukampaaniatest. Igalpool on allahindlused, aga ei maksa enda kodu igasuguse träniga üle kuhjata ainult sellepärast, et see maksis nüüd ainult pool eelmisest summast jne. Nt. selveri laadapäevad, need on ainult inimeste lollitamiseks. Ttegelikult ei ole need pakutavad asjad midagi nii odavad, inimesi ainult petetakse nende ostuhulluses.
Kui öelda juba, et miski asi maksab 9.90 10.- krooni asemel, siis kõik vaatavad, et kui odav. Kui ta enne seda kaupa ei olekski ostnud, siis nüüd, kui 10 senti on odavam, siis ta kohe ostab selle kauba. See on mängimine inimeste mõistusega. Tuleb jääda endale kindlaks ja mõelda, kas mul on ikka seda vaja, mis sest, et see maksab nüüd poole vähem. Aga kui mul seda vaja pole, siis raiskasin ma ju ikkagi oma raha mõttetult.
Poodi minnes tuleb teha endale nimekiri ja juhinduda sellest. Mitte panna ostukorvi selliseid asju, mis nimekirjas polnud (nn soodukaid). Me ostame kokku allahindluste perioodil sellist mõttetut kaupa, mille pärast minema viskame (puhas raha raiskamine).
Nt toidupoes kuidas kokku hoida: poodides pannakse igapäev soodukaid toidukaupu, mis on poole hinnaga või isegi veel odavamad, sest on näiteks tänase kuupäevaga. Pole ju vahet, kas osata see sama kaup 100.- või saada 50.- krooniga ainult sellepärast, et toode on tänase kuupäevaga. Ega see kaup veel halb ei ole, vaid poed peavad allahindama oma kauba kui see hakkab aeguma. Tasuks vaadata selliseid ostukorve.
Kristi
Mul on 2 säästunippi:
1. Söö ainult eestimaist, kaotad kaalus ja rahas!
2. Täna säästad, homme tarbid!
Tiina
Minu nipid on pigem majas elavale inimesele,kus on puuküte.
Sügisel puuviljad kuivatada-seisavad terve talve ja on maitsvad, lisaks sellele terve pere saab osa võtta, kes lõigub, kes seab nööri järele. Niisama hea näksida ja saab magustoiduks
Lapsed saavad joonistada söega,asi küll määrib aga enne vanni saab seda lubada.Lisaks sobib näomaalingutekski.
Lastele jalgrattad ja kärud saab kasutada võtta nendelt suguvõsa lastelt, kel hetkel vaja pole ja hiljem kellelegi edasi anda.
Kingituseks kokaraamat kokandushuvilisele vanadest ajakirjadest lõigatud retseptidest - saad lausa koogi, kala või mis tahes kokaraamatu teha. Kleebid kasvõi vanade postkaartide taha.
Lilled kingituseks paljundan, kasvatan ise - ei pea poest ostma.
Vedelseebid,sampoonid lahjendan - jagub kauemaks.
Ja selle aasta jõulukingid said vägevad-terve aasta kirjutasin väga paljudele ajakirjadele ja võidetud auhinnad said kingikotti pistetud.
Terje
Olen kauaaegne Maalehe ja Maakodu lugeja ja kuna mul arvutit ei ole, kirjutan meie pere väikesest säästunipist. Meie peres armastatakse süüa nii kana kui ka kala, siis töödelda võib neid enam vähem ühtemoodi, praegu näiteks kana/broiler.
Ostan Talleggi või Rannamõisa jahutatud broileri keskmise kaaluga 1,6-1,8 kg. Kilohind on keskeltläbi 39 kr, seega saan broileri alla 80 krooni.
Nüüd hakkan seda töötlema. Loputan kergelt, eemaldan rinnalt naha, seejärel lõikan ära rinnafileed. Võtan ära tiivad, koivad ja lõikan kontide ümber ära pehme liha (tiivad võivad jääda ka lihaga), sama teen ka kerega (eemaldan ainult suuremad lihatükid). Saadud liha (kere küljest, kintsuliha, koivaliha, tiiva küljest) ajan läbi hakkmasina ja saan keskmiselt 600-700 g. Seega olen saanud ühest jahutatud broilerist, mis maksis näit 78 krooni, 3-4 toidukorda 5-6 inimesele.
1. broileri kondid keedan puljongiks, teen suppi.
2. Broileri filee (lõikan pikikiudu õhemaks) praen paneeritult muna ja riivsaiaga.
3. Broileri hakklihast teen kaks keskmise suurusega pikkpoissi.
Pikkpoiste valmistamisel kasutan
hakkliha
2 lahtiklopitud muna
1 kl riivsaia
1 keskmine tükeldatud sibul
2 keskmise suurusega jämedalt riivitud porgandit
maitseaineid (sool, purustatud pipar, vegeta jm)
võib lisada küüslauku, kui on, ka hakitud seeni
Segan massi, vormin kaks umbes 20 cm pikkust pätsi ja küpsetan ahjus 200° juures 30-40 minutit.
Kui ei ole hakklihamasinat, saab kontide ümbert eemaldatud lihatükke kasutada kastmetes, hautatud köögiviljades jne.
Terve kala ostmisel saab samuti fileed ja puljongiks pea, uimed, saba, selgroog.
Siinjuures pean veel märkima, et toore broileri töötlemisele (fileerimine, liha eemaldamine, hakkliha tegemine) kulub umbes 1 tund. Olenevalt soovist kasutan kas üht neist variantidest või panen kõik toorained sügavkülma ja kasutan mõnel teisel korral.
Loodan, et avaldate häid nippe ka oma väljaannetes, sest kõigil lugejatel pole võimalust minna veebilehele.
Elvi Andersalu Jõgevalt
Mina säästsin juba enne majanduslangust seega mind see kriis otseselt ei puuduta. Raamatuid soetasin taaskasutuskeskustest, mööblit allahindlustelt, riideid kaltsukatest (va pesu ja sokid), kosmeetikat soodustuste ajal, toiduaineid turult või sooduspäevade ajal toidupoest.
Reisin ka ainult odavlennufirmadega ning broneerin odavama majutuse kuna ei otsi luksust.
Leian, et sellise eluviisiga olen suhteliselt palju suutnud kokkuhoida, seega ei tunne hirmu.
Lisaks sellele pole ma võtnud ühtki laenu.
Floresita
Juba kaua ootasin, kust leiaks nippe, millega annaks kokku hoida ja väga juhuslikult leidsin selle nüüd. Vaja oleks kõvematki propagandat, sest hädas vaevlevad inimesed tihti enam selliste asjade peale ei suudagi mõelda. Tänud Teile!
Siin mõned minu koonerdamised
Kaltsiumi saab munakoortest, kui kohviveskiga jahuks hekseldada ja siis kas pulbrina võtta või joogiga segada.
Pesuvahendite pudelid hoian alles, nendega lastelastel hea veesõda mängida.
Olenemata sellest, et auto seisab õues, käin jala või rattaga - palju kergem on säästmist ja tarbimishullust ohjeldada, kui pole veel päris ilma rahata.Ja üks hea külg on veel - kohtad tuttavaid, kellest ehk varem mööda sõitsid.
Samuti teen igas kuus poodlemisvaba nädala.
Tervisesporti annab harrastada üksi või naabriga. Ei pea kalleid spordisaale külastama.
Malle
Tean, et see võib paista liiga lihtsa nipina, aga soovitan muretseda endale Naistelehe Nipiraamat, mis on mind üsna palju aidanud. Eriti köögipoolel. Seal on nädala jagu head lihtsad ja mis peamine ODAVAD retseptid. Säästuajal pole ju vaja käia kallistes restoranides, vaid võiks ise kokata. Ka lapsi on tore köögis "ära kasutada" ning telekas ei peagi terve päev käima "lapsehoidjana". Ka tööle võiks söögi ise kaasa teha, et lõunatamise kuludelt kokku hoida. Kui tervis kannatab, siis võiks võimalikult palju õues viibida, sest siis ei kulu toas elektrit. Kaval on käia ka palju külas vastuvõttudel, pidudel, sest siis hoiate samuti elektrilt (võimalik, et isegi toidult) kokku.
Elu on ilus, kui oskad naeratada ka kehval päeval! :)
Kaidi
Ma märkasin teie reklaami ja näitasin perele, et küsida, mida teha? Arvasime, et meie pere tarkused sel napil ajal ei ole olulised. Ümberringi on ju perenaisi, kes oskavad ja teavad rohkem.
Aga siiski ... tagasihoidlikult ja vaikselt sean ritta mõned "nõksud", meie pere nõksud.
Enne veel tutvustuseks, et kodu on meil Põhja-Kõrvemaal. Peres on kolm tütart, vanemad Mari-Ellen ja Annemari, pesamuna Juuli-Johanna. Suuremad tüdrukud on kaksikud (10aastased) ja väike on 5aastane. Peame talu, piimakari on tubli ja kõigele, mis piimast saab valmistada, on lisaks korralik põllumaa. Koduseid töid tehes jälgivad tütred kõike, teevad kaasa ja alati aitavad.
Nüüd mõned nipid.
Ma soovitan võimalusel varuda sügisel juurvilju hoiukohta, kui pole, valmistada hoidiseid. Ka sügavkülmikus hoida on hea.
Pastatooteid, riisi, tatart, kartulit keetes pean meeles - keedan alati natuke rohkem. Kiiresti ja lihtsa vaevaga saab valmistada vormitoite, salateid jne ka järgmisel päeval. Aja ja elektri kokkuhoid on oluline! Proovin alati mõelda ette järgmisele päevale.
Juurvilju puhastades - puhastan alati rohkem kui vaja! Hoian külmkapis ja väga lihtne ning kiiresti saan kasutada.
Perele kartuleid keetes tõstan alati mõned porgandid juurde. Hea järgmisel hommikul teha kartulisalatit.
Kartulipudru puhulgi tõstan enne tampimist mõned kartulid ja teen salatiks.
Vahel kiikan kaupluses soodushindadega kaubalette, kus viimase realiseerimistähtajaga kaup. On õnnestunud valmistada ka sealt leitud kaubast väga maitsvaid toite. On vaja vaid fantaasiat.
Kvaliteetne ketšup on kallis (meie pere lemmik Felix). Kastmetele annab hea maitse tomatimahl. Toitudele, kuhu soovitakse juurde ketšupit - pakun kausis ketšupit ja väike törts mahla. On lastele ka mahedam ja meie perele meeldib.
Küpsetan palju ja soovitan ka teistel seda teha. Lihtsa plaadikoogi saab alati küpsetada. Vaid fantaasiat!
Soovitan keeta suppe!
Enamasti valmistan toitu tavalisel pliidil, ka praeahjus. Elektriahju kasutan alati mitme töö jaoks. Energiakulu, et saavutada teatud kraad (200C) on korralik ja siis mitu toitu ühe kuumaga. Vormitoit vms, järgmisena plaadikook ja alati ka biskviitpõhi üllatuskülaliste jaoks. Üks soe ja mitu asja.
Anne-Mai
Talveks võiks kinni panna ajutiselt pinna, mida ei ole tarvis kasutada. See nipp selleks aastaks hiline aga usun, et ehk järgmisel aastal vaja. Meil juba paar aastat nii ja väiksemal pinnal koosolemine on vägagi positiivne kogu perele.
Selle aasta hoidiste tegemiseks vajalikud purgid-pudelid juba praegu valmis vaadata. Paljudel need ära visatud ja nüüd vaja, kui te neid ise ei vaja, pakkuge tuttavatele.
Käige jala või rattaga, kui te ise eeskuju näitate, siis varsti ei tihka lapsedki Teie autot vajada ja saavad oma käigud jala käidud. Mida noorematest asi alguse saab, seda kasulikum. Minu 3aastane laps sõidab rattaga lasteaiast 4 km, muidugi ma ise kõnnin teise lapsega seega 8km. Talve ei saa arvestada, aga kevad tulekul.
Kui on suur soov koos tuttavatega istuda, saab menüü ette anda. Näiteks 100 rooga kabatšokist ja igaüks tõi midagi ja laud sai uhke - kotlette ja püreesuppi ja kaneeliga või suhkruga küpsetatud - mida kõike annab teha kabatšokist.
Lastele annab meisterdada igasugustest pakenditest mänguasju, prügiks peab ju ka need ära pesema ja siis mängib juba laps ka. Liivakastis ei pea olema poest ostetud ämber ja vormid, jogurtitopsid ja karbid sobivad ideaalselt. Nagunii tahavad lapsed neid asju rohkem, mida vanemadki kasutavad.
Enne kui midagi ära viskad, mõtle ja küsi oma tuttavatelt ehk kellelgi on seda vaja. Triin
