Juba eelmisel sügisel algas Sindi ANK võimlejatel ettevalmistus 28 riigi SCIT II maailmamängude avaürituseks – võimlemispeoks, kus osales 5600 võimlejat. Muusikat tegi terve kontserdi aja Tanel Padar ja The Sun. See oli esimene sellelaadne üritus Eestis ja mõjus vapustavalt. Ainult need, kes staadionil olid, teavad, milline tunne tekib sellist etendust vaadates. See oli kirjeldamatu! Kahjuks ei tehtud televisioonis ülekannet, sest riik seda ettevõtmist ei rahastanud. Rahvas nurises selle pärast väga. Pealavastaja oli Märt Agu. Järgmised SCIT maailmamängud toimuvad viie aasta pärast Brasiilias. Sellest riigist oligi väga suur delegatsioon ja nad muretsesid, et kuidas nende organisatsioon suudab sellisel tasemel üritust korraldada.

Ööbiti Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, kust sai jala paarikümne minutiga staadionile. Käepael andis võimaluse vabalt linna transporti kasutada, aga meie sõitsime ainult paar korda trammiga. Kõikidele osalejatele kingiti toredad sinised randmekotid, mida võis ka jala külge panna.

Esimestel päevadel jäi peale harjutamist aega Tallinnaga tutvuda. Käisime Kadrioru pargis ja Russalka juures. Kuna ilm oli soe, siis ehitasid tüdrukud rannale toredad liivalossid, mis neile suure hulga fänne kokku tõi. Pildistamisest rääkimata.

Järgmisel päeval jõudsime kahe harjutamise vahepeal käia kesklinnas vabadussamba juures, Harjumäel, Toompeal ja Raeküla platsil. Vabadussamba juures meenus Eiffeli torni lugu. Kui ta valmis sai, siis ei jõudnud kriitikat ära kuulata, aga praegu on Pariisi külastamine seda torni nägemata mõeldamatu. Üldmulje sambast oli meeldiv. Niguliste kiriku maal Surmatants jäi seekord nägemata ajapuudusel, aga kuni kiriku ees jalgu puhkasime, filmiti ja pildistati tüdrukuid välismaalaste poolt korduvalt. Võimlejad olid meeldivalt üllatunud suurest tähelepanust, mida jätkus kõikidesse päevadesse.

Enamasti oldi staadionil kaksteist tundi. Harjutati oma kava, väljakule tulekut, lisaks peo alguse ja lõputseremooniat. Treeningutel oli kõige tähtsam , et kaasas oleks pudel veega ja et see oleks kogu aeg vett täis. Kõik viis päeva säras taevas kuldne päike. Ainult mõnikord tuli väikene pilveke korraks varju tooma. Ilmselt oli korraldajatel läinud hulk aega ilmataadiga kokku leppimisele, sest nii head ilma annab vabaõhuüritusele kaubelda. Ka õhtud olid väga soojad.

Meie kava nimi oli Kuu on päike. Selles osales 800 võimlejat. Sinised põlvpüksid ja maika, kuldne-hõbedane kübar ning kuldne-hõbedane termotekk mõjus eriliselt. Kui kava lõpus tekkis väljakule suur kuldne termotekkidest kiirtega päike ja kõrvale hõbedane kuu, olid ovatsioonid taevani.

Toimus kolm etendust – üks reedel ja kaks laupäeval. Laupäevases rongkäigus osalesid välisriikide delegatsioonid ( kaugemalt Mehhiko, Kanada, Brasiilia jne.). Etendus algas ilutulestikuga ning lõppes diskoga kõikidele staadionil olnutele.

Kokkuvõtteks – tüdrukud olid väga vaprad ja pidasid suurele koormusele hästi vastu. Jalad küll valutasid vahel, aga keegi ei virisenud. Olite tublid! Tänu treener Margit Schmidtile, kes meid sellesse üritusse kaasas ja Fein-Elast Estoniale toetuse eest!

Loodame, et selliseid ettevõtmisi, kus saame oma kodulinna vabariigis esindada, tuleb veel. Hea tunne oli, kui üle staadioni kõlas mitmeid kordi sõna Sindi. Nii me oma kodulinna tutvustamegi.

Kõik fotod on teinud Helle Vent

Samal teemal: