Margrit Kits juhatab ühisesinemist; lauluõpetajad kandlemängijad laval

Juba laulupäeva õhtul võis uudisena lugeda ja pilte vaadata Elise Pani võidukast esinemisest, mis pärjas Pärnu lasteaia Trall laululapse "Tuleviku laulja" nimetusega ja tõi tema käte vahele Kuldmikrofoni. Kuid selle piduliku tipphetkeni jõudmiseni oli kogu laulupäeva kava pingestatud korduvate ülevust, elevust, ootamatust ja põnevust õhku paiskavate tegevustega.

Kui kloun Tuut mööda saali seinaäärt märkamatult suure varjuna esimeste ridade poole ettevaatlikult astus, ei osanud vist keegi teda märganud kohtadel istujatest ette arvata, millised marulised naerupahvakud too pikka kasvu veidrik oma juhmivate naljadega järgmisel hetkel välja meelitada suudab. Aga just nii see juhtus, et paljud naerule vaba voli andnud lapsed ja täiskasvanud ei jaksanud kohati nõnda palju naeru lagistada kui Tuut oma naljasoonest huumorit voolata lasi. Sama naljakas oli muidugi ka kloun Piip, kes püüdis oma ametikaaslast taltsutades ise jääda ülimalt kombekaks ja vaoshoituks nagu mõni salalik pailaps.

Varsti sai nii publikule kui klounidele endilegi selgeks, et vaatajate-kuulajate kohtadele pole neid sedakorda siiski kutsutud. Tegelikult tuli neil endil hakata vedama väga tähtsat ning vastutusrikast ülesannet selleks, et esimene laste laulupäev püsiks kõigil meeles vähemalt nii kaua, kuni tullakse aasta pärast järgmisele laulupäevale. Organiseerijatele, tegijatele, abilistele, klounidele, õpetajatele ja muidugi lastele endile kõige suuremat au osutades tuleb tagantjärele vaates tunnistada, et ühisel jõul ja nõul tuldi suurepäraselt toime.

Olgugi, et valiti üks kõige, kõige... ja žürii poolt said ära märgitud kõik lapsed kas hõbe või kuldmedaliga, polnud tegu ikkagi mitte tavapärase lauluvõistlusega. „Väike laps on emotsionaalne ja temas alles arenevad kõik muusikalised oskused,“ ütles Margrit Kits selle eripära kinnituseks. Kuulama tulid proffessionaalsed õpetajad, et anda lastele nende poolt tugev positiivne innustus, mitte hindav ülevaade. Ka žürii liikmed Toomas Voll ja Ene Oltre olid valitud kõige kõrgema proffessionaalse tasandi alusel, et parimate ja parimatest parimate vahel vahet tegemisel ei eksitaks ühegi lapse puhul. Küllap oleks neilgi olnud oma tööd teha kergem, kui näiteks kolmandik lastest oleks osutunud pronksmedali väärilisteks, mis poleks samuti üldsegi paha tulemus olnud. Paraku oli aga lapselik kartmatu tahe laulda sedavõrd ühtlaselt hea, et mitte keegi ei jäänud kolmandaks. Ester Murrand oli kohal oma kaksikute tüdrukutega ja esmaspäeval jutustas sellest, kuidas tüdrukud olid medalitest nii vaimustunud olnud, et läksid koos medalitega tuttu.

Isegi Kuldmikrofoni saajaid võinuks olla palju enam, sest Toomas Volli sõnul oli sellegi otsuse langetamisel erinevaid võimalusi tunduvalt rohkem, kui hindamiskomisjoni liikmeid ja erimeelsusi kokku saanuks lugeda.

Alles pärast laulupäeva toimumist mõistsin lõpuni, kui hea mõtte on ModeRato õpetajad Margrit Kits ja Reine Niin välja käinud. Margrit Kitsel oli õigus enne laulupäeva toimumist, kui ta nägi, et olen vaatamata püüdlikele selgitustele ikkagi natuke valesti nende üritusest aru saanud! „Meie eesmärk on anda kõikidele lastele pigem laulupisik, kui korraldada konkurssi,“ ütles Margrit ja pärast laulupäeva usun, et see õnnestus korraldajatel täiel määral. Selles pole kahtlustki, sest nii arvab ka haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin, kes saatis siirad tänusõnad Margrit Kitsele ja teda abistanud vahvatele inimestele: „Pole põhjust kiidusõnadega kitsi olla, oli tõepoolest üks äraütlemata vahva ja meeleolukas pidupäev ja see kuldmikrofoni võitja tüdruk oli ka ääretult sümpaatne!!!“

Juba järgmisel päeval, esmaspäevases infotunnis rääkis lauluõpetaja Sirli Arumäe "Krõllist" kõigile oma kolleegidele Kilingi-Nõmme lasteaias, kui toreda asjaga on Margrit Kits ja Reine Niin hakkama saanud. Kindlasti lubab ta oma lastega osaleda ka järgmisel korral Kuldmikrofoni laulupäeval.

Omamoodi vahva ettevõtmine oli õpitubades selgeks õpitud Margit Kitse kirjutatud laulu "Musituul" ühine ettekanne, mida lapsed laulsid lauluõpetajate väikeste kandlete saatel. Ei jäänud ka vaimustusest tormiline plaksutamine publiku poolelt olemata. Tunnustus on õpitubade korraldajatele seegi, et üks lauluõpetaja pöördus küsimusega Reine Niine poole ja uuris kas saaks tema juures veidi paremini mängima õppida, sest iseõppimise käigus on omandatud pisut valesid mänguvõtteid.

Mõistetavalt oli Sindi Lasteaiast kõige rohkem lapsi. Helle Salumäe tõi lavale 9 last. ModeRato huvikoolis valmistas lauluõpetaja Margrit Kits laulupäevaks ette 12 last, aga kõik pole Sindist. Näiteks Elise käib küll Pärnus Tralli lasteaias, kus tal on teine lauluõpetaja, kuid samas õpib ModeRatos Margriti laulustuudios. Õpetaja Piret Mathiesen tõi Pärnust Tammsaare tänava lasteaiast 3 last. Sama arvuga oli ka Sirli Arumäe Kilingi-Nõmme lasetaiast. Diane Pani tuli Pärnust Raeküla lasteaiast 1 lapsega, Kadi Sepp Paikuse lasteaiast aga seevastu koguni 5 lapsega. Lelde Jalakas oli Massiaru laulustuudiost (Häädemeeste vald)1 lapsega. Marge Lumisalu kavatses tulla 2 lapsega Tammiste lasteaiast. Kahjuks jäid nad siiski haigestumise tõttu tulemata. 2 kodust last tulid Pärnust koos emaga, kes on ise lauluõpetaja Ester Murrand.

Fotod laste laulupäeval esinenud  mudilastest.

Samal teemal: