Neljandat talve korraldas IRL-i Pärnumaa naisklubi Pärnu Munamäel lasterikastele ja vähekindlustatud peredele mõeldud talvemängude päeva “Siiliolümpia”.

Pool tundi enne keskpäeva valas Thea-Mai Lippu suurtesse termosnõudesse kuuma teed, mida valmistati ühtekokku 48 liitrit. Sellest pidi arvestuslikult jätkuma 250 joogitopsi täitmiseks. Naisklubi esinaine Kalli Mägar ütles, et Munamäele tulijaid registreerus 140, neist lapsi 120. Iga suu jaoks oli varutud ka vastlakukkel.

Munamäele tulid lapsed peredega, aga ka organiseeritult mittetulundusühingute kaudu. Näiteks MTÜ Helma lastetoa juhendaja Helga Mitt tuli seitsme Sindi lapsega. Ka Pärnu Shalom on igal aastal „Siiliolümpial“ osalenud.

„Ega lasterikastele peredele üritusi liiga palju ei ole. Kui vaatame uhkete ürituste perepäeva hinnakirja, siis on need ikka üsna kallid ja suure perega selles osalemine päris kulukas lõbu,“ arutles Riigikogu liige Annely Akkermann, kes on ise kõigil aastatel kohal olnud nii vabatahtliku abilisena kui ka osalejana mõne võistlusalaga, näiteks linna orienteerumises. „Oleme kutsunud Pärnu linna ja maakonna peresid kutsetega ja reklaaminud ajakirjanduses võimalust teistelgi soovijatel sellest kogupere sündmusest osa võtta,“ selgitas Akkermann, kes tunneb head meelt kogemusest, et sarnasele ettevõtmisele pole olnud kunagi raskusi toetajate leidmisega. Riigikogu liikme sõnul mõistavad Pärnu linna ettevõtted lasterikkaid peresid ja teavad, et suurema hulga laste kasvatamine nõuab vanematelt palju enamat kui ühe või kahe puhul. Seetõttu on auhinna ja loosiauhindade laud kõigil aastatel väga rikkalik. „Ma usun, et täna on Munamäel jätkunud lusti ja rõõmu, maitsvaid kukleid, kuuma teed ning rohkelt kingitusi piisavalt palju. Talvisest puhkepäevast saadud elamus saadab toetavalt kindlasti ka eelseisvatel askeldusterikastel tööpäevadel,“ oli Akkermann veendunud. „Kui Munamäelt lahkudes minnakse mööda linna laiali mitmesaja välja jagatud lipukese ja õhupalliga, siis rõõmustab hing õige ja vajaliku asja korda saatmisest.“

Janne Kore Saarde Lasterikaste Perede Seltsist lõbustas lapsi maiustuste korvi ja terekäe andmisega. Janne Koret oli muidugi kommi saajatel raske ära tunda, sest naine kandis uhket siilikostüümi, mille pikad pehmed okkad siiski kedagi vigastada ei saanud. Vaatamata pidevale tatsamisele leidis siilimamsel aega ka Munamäe järsakult kelguga alla tuisata ja vahepeal ka sõnakese mõtlemisainet poetada. „Seadustes ja teistes tähtsates ametlikes dokumentides kõneldakse ikka kahe või kolme ja enama lastega peredest, aga mitte kusagil ei leia sõnakestki suurperedest,“ arutles Kore, kelle arvates peaks pika jutu asemel selgelt ka suurperedest räägitama. Et proua Kore pole niisama sõnades nurina tekitaja, sellest annab tunnistust seegi, et ta mitu tundi ilma vaheta higistas „Siiliolümpia“ maskotti kandes. Aga jätkus aega ka laste tervise pärast muretsemiseks ja jagas kuivi kindaid, et keegi ei peaks külmetama.

Okkalise peakatte all kõndis tähtsalt ringi ka Heldur Paulson, kes kogu päeva juhatas ja alguses soojendavale tibutantsule kutsus. Tibutantsu korrati veel hiljemgi mitu korda ja kõige hoogsamalt vihtusid tantsida siilikesed. Lasterühma tantsukavas olid „Vingerpolka“ ja „Meistrimehed“. Tantsud õpetas selgeks Ulla Helin ja Maris Üürike.

Rahvatantsuansambel „Kajakas“ tantsis viisusid kandes kohevas lumes valssi ja teisi ilusaid tantse, mida pole juhust olnud kunagi varem näha. Tantsijate jalgadest oli kahju kuigi vaatepilt oli väga võluv. Kindlasti oli nende esinemine väga tublilt ette kantud.

Janne abikaasa Riho korraldas kahe vanuseastme arvestuses lumegolfi. Ilme Palu korraldada on olnud kõigil aastatel orienteerumismängud. Jäiseid Munamäe treppisid ta allatulekuks kasutada ei soovitanud ja selle asemel tegi range korralduse pepu peal end mäest alla libistada. Ega esimesed laskumised mäenõlval väga edukalt kulgenud, sest öösel maha sadanud paks lumi tuli esmalt sõitudega rajalt ära pühkida. Aime Nikopensius mõõtis mäe all kõige pikemaid liugusid, tõstes väikseid lipukesi järjest kaugemale ja märkides paremate tulemustega kelgutajate nimesid paberile. Põnevat tegevust pakkus ka saapavise ja foorimäng.

Autasustati kõigi alade esimesi paremaid. Auhinna sai ka kõige suurem pere, kelleks sedakorda osutus Heili Põldaru koos oma perekonnaga. Liis-Marie sai tänukirja selle eest, et oli kõige noorim osaleja. Kiituse võttis vastu siiski tema ema, sest pisike oli juba läinud autosse puhkama. Loteriiga jagati kalendreid, patju, tekke, mett, helkureid ja palju muud. Autasu võis sellegi eest saada, kui koguti rohkem maha visatud kompveki pabereid.

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk on tõsine spordimees, kes näeb liikumise ja sportliku tegevuse järele suurt vajadust. Ta on murelik, et iPad ja arvuti jätavad noortele järjest vähem selleks võimalusi. Pikalt kestnud auhindade jagamise juures seisvaid lapsi vaadates leidis Kukk, et autasustada võiks kohe pärast iga ala võistlusvooru lõppu, et pered ei jääks väga kauaks ooteseisakusse. „Praegu lapsed seisavad ja ootavad, mis muidugi on õige, et väljateenitud auhinnad kätte saada,“ arutles Kukk, kuidas hästi korraldatud päeva veelgi paremini annaks korraldada. „Igal juhul väga hea, et üritus nõnda palju lapsi välja tõi,“ sõnas Kukk lõpetuseks.

*
*

Samal teemal: