Looduse ilu uutelt radadelt

MTÜ Järvemaastik eestvedamisel uuendati Pärnumaal hoolika töö tagajärjel Kaisma Suurjärve matkarajast oluline lõik ning valmis uus vaatetorn. Ehitaja hinnangul peavad looduse ilu nautimist võimaldavad uued objektid vastu vähemalt 30–40 aastat.

MTÜ juhataja Andres Metsoja kirjeldas KIKi aastaraamatule antud intervjuus, et eelmine, kümme aastat tagasi haavapuidust ehitatud matkarada Kaisma Suurjärvel oli amortiseerunud, selle kallal olid tööd teinud nii koprad kui ka põdrad, lisaks olid oma mõjud järve üleujutusel, mis rebis lahti liitekohti.

Uue matkaraja ehitus läks küll ajakava kohaselt, ent ei kulgenud sugugi kergelt. Tööde tegijaks oli AS Vändra Tare, kuid suurema vaeva nägijaks kujunes kohalik ettevõtja Kulno Talvistu. „Tööd oli palju ja maht oli tegelikult suur,” kinnitab Talvistu. „Aga algusest peale oli soov, et kui tulla seda ehitama, siis mitte paariks aastaks, vaid teha torn ja laudtee, mis on vastupidav ja mida saab kasutada ka paarikümne aasta pärast.

Plastikust vastupidav konstruktsioon

Talvistu ettepanekul loobuti esialgu laudtee rajamisest traditsioonilisel viisil, ning kuna viiemeetrine katselõik pidas kenasti talvele ja üleujutusele vastu, otsustati taotleda projekti muudatust – aluspakud ja maasse rammitavad vaiad asendati plastikust konstruktsiooniga, millele paigaldati talad ning nendele omakorda ristlaudis. „Juhtusin minema sinna arutelude ajal ja küsisin, et miks te nii teete, et panete puidu sinna alla, mädaneb ära ju. Teeme plastist kaared, tuleb ka kandepinda rohkem kui tavapäraste prusside peal oleva käigutee puhul,” jutustab Talvistu värvikalt.

Vaatetorni rajamine oli omaette keerukas. Selle ehitamiseks koostatud esialgne joonis ei olnud Talvistu kinnitusel sugugi täiuslik ning tuli enne ehitustööde algust ümber teha. „Uus joonis kinnitati projekteerija ja järelevalve poolt ära ning töö sai tehtud siis juba uue plaani põhjal. Tornile alla tegime neli patja läbimõõduga 2,5x1,2 meetrit ja sellele asetasime metallist tsingitud vahetükid, et oleks võimalik ka hilisem reguleerimine ja loodi ajamine.”

Materjali rajale ning rabasse vedamiseks ja ka vana materjali äraveoks ostis Talvistu ühe kasutatud lintidega väiketraktori – raudhobu; samuti ehitati spetsiaalne parv, et materjali üle järve vedada. Parvele paigutati veel üks kasutatud viiemeetrine tõstuk, samuti ostis ehitaja tööde paremaks kulgemiseks generaatori. „Ilma raudhobuta poleks saanud töid tehtud,” tõdeb Talvistu.

Ühiselt otsustati kasutada puitmaterjalina lehist, mis on välitingimustes kõige vastupidavam. Selleks sõlmis ehitaja kokkuleppe RMKga, kuna sealt oldi valmis tarnima etteantud tähtajaks soovitud kogus palki.

Matkarada avati 20. augustil ning avaüritus oli MTÜ Järvemaastik juhataja Metsoja sõnul rahvarohke. „Matkaraja külastatavus on kõrge, sügisel küündis nädalavahetustel külastajate arv isegi 100–200 inimeseni. Tagasiside raja osas on olnud positiivne,” on Metsoja kinnitanud.

Matkaraja rahastamist toetas KIK keskkonnaprogrammist ja Euroopa Ühtekuuluvusfondist kokku 59 105 euroga. Täiendavalt panustas ligi 5000 euroga Vändra vald ja MTÜ Järvemaastik ning kohaliku omaalgatuse programm 2000 euroga. Metsoja kinnitas, et KIKi toetus oli kogu projekti jooksul olemas. Töötajad nõustasid jooksvalt ja juhtisid tähelepanu olulistele nüanssidele.

KIKi projektikoordinaatori Evelin Kurmiste sõnul kulges projekt vastavalt planeeritud ajakavale. „Suhtlus projektijuhi, Andres Metsojaga oli tihe ja asjalik. Projekti elluviimise ajal hoiti KIKi koordinaatorit projekti käiguga jooksvalt kursis ja see aitas kindlasti omakorda kaasa planeeritud ajakavas püsimisele, sest probleemide ilmnemisel, saime kohe lahendusi leidma hakata,“ sõnas ta. „Projekti eelarve oli piiratud, mistõttu oli hädavajalik lisaraha. Vastasel juhul ei oleks tulemus olnud kindlasti selline, nagu see täna on. Ja tulemus on väga kena ja kasutajasõbralik ning loodetavasti ka vastupidavam, kui esialgne projekt seda oleks olnud.“