Nõiariigi peremees Aivo Värton kinnitas mu kahtlusi – jah, see on sama koht ja sama talu. Aga Mart Saldre pole selles toimetanud enam kaua aega.

Omapärane algus

Nüüd otsisin oma leheväljalõigete kaustast üles Maalehe teises numbris, 8. oktoobril 1987 ilmunud loo “Uustalunik”, mis pajatab toona 38aastase Mart Saldre talunikuks saamisest ja tema tulevikuplaanidest.

1987. aasta 1. aprillist oli Saldre Kuldre kolhoosi varustajatööst prii, majandist anti talle 20 ha haritavat maad.

Kümneks aastaks sõlmitud lepingu kohaselt pidi Saldre esimesel aastal müüma piima ja liha kolhoosile samas koguses, mida sai majand samaväärsetelt maadelt. Edaspidi aga üle selle. Uustalunikuna alustanud Saldre jäi samas kolhoosi liikmeks edasi.

Selline omapärane oli siis esimese uustaluniku elu algus. Talude taastamise algus. Kui ma siis mõni kuu hiljem Saldrega tema kodus juttu ajasin, kurtis mees, et aasta juhtus liigse vihma pärast talu alustuseks sant olema, kuid eks seda rohkem tuleb siis koos abikaasa Riinaga tööd teha.

Talus oli juba neli lüpsilehma, neli mullikat ja paar pullikest. Aasta hiljem pidi neil üheksa piimaandjat olema. Käsil oli lauda kohendamine, järge ootasid ait, töökoda.

“Põllud vajavad samuti põhjalikku uuendamist, eks jaohaaval tuleb need tööd ette võtta,” arutas Saldre.

Aasta hiljem kirjutas Maaleht, et suvest saati pole Saldre enam lepinguliselt kolhoosiga seotud ja on päristalu pidaja, maagi ei kuulu enam majandile. Sügisel 1988 osales Saldre Moskvas põllumajandusnõupidamisel, kus propageeris päristalusid. Mees sai üle Nõukogude Liidu kuulsaks. Tema talu käisid uudistamas nii rääkivad kui ka pilti näitavad ajakirjanikud.

Viimati kirjutas Maaleht Saldrest 1990. aasta lõpus. Seejärel kadus mees meie silmapiirilt. Aga selleks ajaks oli talusid ka juba sedavõrd palju sündinud, et nende teerajaja kippus tähelepanu alt välja pudenema.

Kuid Maaleht ei unusta oma kangelasi. Varem või hiljem otsib ta nad niikuinii üles.

“Olen maaelust nüüdseks väga kaugele jäänud, talu müüsime maha 1997 ja elan sellest ajast Tallinnas,” tunnistas Saldre mõne päeva eest.

Mehe sõnul lõppes talupidamine proosalistel põhjustel – abikaasa haigestus raskelt. Tallinna minekust alates töötab ökonomistiharidusega Mart Saldre Pindi Kinnisvarahalduse OÜ juhatajana.

Ta ei kahetse, et omal ajal talu ette võttis. Kahju on aga sellest, et loobuti taluseadusest, millega olid talupidajatele üsna head tingimused välja kaubeldud.

“Ettekujutus oli ikka, et väikesed talud jäävad alles, aga see ei täitunud, läksid enamasti suurtootjate kätte ta­gasi,” on Saldrel omajagu kurb.

Parimate seas

Kui ta nüüd end taluniku rolli sätiks... Mees ütleb, et tont seda teab, kuidas õigem on. “Elu paneb asjad paika, turg määrab käitumise ja ega vist nüüd 10–20pealise karjaga välja ei veakski.”

Oma talu naabripoisile müümisega on mees igati rahul, sest läks ju kõik headesse kätesse. Uhtjärve nõiariigi tunnistas Eesti Taluliit oma konkursil “Parim talu 2007” alternatiivtootmise alal parimaks.

REIN RAUDVERE

Maalehe ajakirjanik esimesest numbrist alates



Maalehe perekond Hirvepargi veerel

Üks kusagilt mujalt Maalehte tööle tulnu võrdles meie toimetust aastate eest põlglikult pereettevõttega, väites, et suhted selle kollektiivi liikmete hulgas on tavatult ja tarbetult tugevad.

Vaevalt et tarbetult, kuid tugevad olid need küll. Töökoht Maalehes oli aastaid suurema osa jaoks meist kui teine perekond.

Pereliikmeteks saavad teatavasti ajapikku ka lemmikloomad. Sellegi poolest sarnanes Maaleht perekonnaga – suurema osa oma olemasolu ajast paiknes toimetus ju Hirvepargi veerel, Hirvepargis aga elutses juba aastaid tugev ja omapärane kassikoloonia, mis koosnes sinistest ja mustadest pika- ja lühi­karvalistest linnakiisudest.

Meie mustad kassid olid süsimustad selle sõna parimas tähenduses – ainus valge laik nende kasukas oli sõrmeotsasuurune valge täpp lõua all, otsekui luterliku vaimuliku pastorikrae.

Sinised sarnanesid oma tihedalt sametise püstkarvaga täiuslikult aadellike vene sinistega, vaid silmavärv oli vale – pidanuks olema roheline, kuid oli kollane või kollase-rohelise segune.

Kiisude niisugune väljanägemine tekitas kirgi meie lugejategi seas. Püüdes kassipoegadele paremaid kodusid leida kui linnatänav, viisime neid võimalusel peredesse.

Lõuna-Eestis läks aga ühe sellise kassipoja pärast äge madin lahti – üks pere võttis teiselt kassipoja ära, väites, et nemad kui küla eliit on hoopis enam õigustatud sellist peent looma pidama kui esialgsed omanikud. Nood aga kaebasid ülekohtu pärast jälle meie toimetusele...

Praegu on sellest kassisuguvõsast Hirvepargis alles vaid üks suur süsimust, tänapäeva kombe kohaselt sootuks opereeritud ning seejärel lapsemeelse mängulusti taasavastanud isane.

ANNELI SIHVART

Maalehe ajakirjanik 1987–1990
ja 1997–2009



SÜNDMUSED 25 AASTAT TAGASI

11.–17. mai 1987

- 12. mai. EKP Keskkomitee büroo võttis vastu otsuse, milles öeldi: “Ajalehe “Sirp ja Vasar” toimetus avaldas 8. mai numbris Priit Pärna karikatuuri, mille kahemõttelisus annab põhjust mitmesugusteks oletusteks, mis kutsuvad vabariigi elanikel esile solvumistundeid. Eestimaa KP KK büroo peab antud karikatuuri ajalehes avaldamist ekslikuks ja poliitiliselt kahjulikuks.”

Jutt käis mõistagi kuulsast karikatuurist “Sitta kah!”.

- 14. mai. Egiptus katkestas diplomaatilised suhted Iraaniga, tüliküsimuseks islami fundamentalismi rahastamine.

- 15. mai. N Liit lennutas kanderaketiga Energija üles 37 m pikkuse ja 80 t raskuse sõjaotstarbelise kosmosejaama Skif-D, mis oli mõeldud laserrelva katsetamiseks ja vastuseks USA nn tähtede sõja programmile. Jaam ei jõudnud orbiidile, vaid kukkus Vaiksesse ookeani.

- 16. mai. Tartus peetud IX levimuusikapäevade kontserdil Raekoja platsil esitasid Eesti tipplauljad ühiselt Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi “Ei ole üksi ükski maa”.

- 17. mai. Iraagi F-1 Mirage tüüpi hävitaja tulistas Pärsia lahel patrullivat USA sõjalaeva Stark. Surma sai 37 ja viga
21 mereväelast. Käis Iraani–Iraagi sõda (1980–1988).


Ajavaim kuulutustes

- Väärt ametit saab õppida vabrikus “Keila” 3 kuni 6 kuuga! Ja te oletegi üks 750-st ketrajast, kangrust, meistriabist jne, kelle tubli tööna valmivad moekad ja nõutavad kleidi- ja kostüümiriided. Väärt tööl tubli tasu 150–350 rubla. Puhkate ainult suvel. Lapsele koht lasteaias. Tulge: Tallinn, Pärnu mnt 132.

- Tööpunalipu ordeniga V. I. Lenini nim Tartu Katseremonditehase Rahumäe jaoskonnas remonditakse tellimustööna piiratud hulgal autosid GAZ 69, GAZ 69 A (juhul, kui kere ja raam on remondikõlblikud).

- Kooperatiiv “Juta” kutsub osalema uues tutvumisringis. Lisaks võimalus tellida Minnesota test, biorütmide tabelid ja horoskoopide kogu.

- Pühapäeval, 7. augustil on Eesti Raadios kell 19.30 kavas järjekordne saade sarjast “Spordijuhi tribüün”. Seekordne teema on “Perestroika spordis”. Kuulajate küsimustele vastavad ENSV Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees Mati Mark ja NSV Liidu Olümpiareservi Ettevalmistuskeskuse ülem Eesti NSV-s Sven Kolga.


“Mina ja Maaleht” ootab lugejate kaastöid

Maalehe läheneva 25. sünnipäeva puhul ootame oma lugejate kaasalöömist konkursil “Mina ja Maaleht”.

Ootame mälestusi, meenutusi ja toredaid juhtumisi, mis on seotud Maalehega.

Lugude pikkus võiks olla kuni kaks masinakirjalehekülge ehk umbes 5000 tähemärki. Eriti tore, kui need oleks kirjutatud arvutis.

Kõik lood avaldame Maalehe internetileheküljel Maaleht.ee. Igal nädalal pääseb üks hea lugu paberlehe juubelileheküljele. Ning kõige parem ja toredam lugu jõuab sügisel ilmuvasse Maalehe 25. aastapäeva raamatusse.

Oma lood palume saata aadressile ml25@maaleht.ee või postiga Narva mnt 13, 10151 Tallinn. Märgusõna “Mina ja Maaleht”. Lisainfo telefonil 661 3300.

Et kirjatööd natuke tagant aidata, loosime iga nädal lugude saatjate vahel toredaid Maalehe asju ja raamatuid.

Ootame ka fotosid, millel oleks seos Maalehega. Näiteks kui olete käinud mõnel Maalehe üritusel või kohtunud ajakirjanikega. Eriti ootame vahvaid pilte, mis näitaks teie ja Maalehe sooja suhet.

Kõik fotod avaldame samuti internetiportaalis Maaleht.ee. Vahvamatele ülesvõtetele auhinnad.

Ka pildid palume saata aadressile ml25@maaleht.ee või postiga Narva mnt 13, 10151 Tallinn. Märgusõna “Mina ja Maaleht”. Lisainfo telefonil 661 3300.