Kaks varajasemast ajast teineteisele tundmatut noort ema kandsid oma südame all poeglapsi seni kuni Jan Johann ja Hugo andsid üheaegselt märku saada siinse maailma täieõiguslikeks kodanikeks. Nii kohtusid Helga Isand ja Mairi Habanen kolme aasta eest Pärnu Haigla sünnitusosakonnas, kus algas noorte naiste omavaheline usalduslik tutvus ja tegus ühine toimetamine.
Mairi Habanen ja Hugo Helga Isand ja Jan Johann
Mõttevahetustes otsiti vastuseid küsimustele, millega noored polnud seni veel nii lähedalt kokku puutunud. Mõlema naise abikaasad töötasid kodust kaugel. Esmakordne emaks saamine liitis Helga ja Mairi ühisele tegevusele, millest loodeti abi mitte üksnes iseendile vaid ka teistele samasuguste ootustega väikelaste vanematele.
Helga on õppinud Pärnu kolledžis sotsiaaltööd, Mairi Soomes hotelli- ja restoranijuhtimist. Omandatud erialad said heaks eelduseks mõttele luua laste ja lastevanemate arengut abistav keskus.
Mullu aprillis avati Pärnu südalinna kiviste majade keskel õdus maalähedane keskus. Mängulaas on hea nimevalik. Kujundlik viide igivana looduse keskel asuvale põlismetsale peidab selle nime varjus enamat, kui esmamulje laseks aimata. Mairi sõnul sündis Mängulaas nende endi vajadustest: „Taipasime, kui tähtis on noorte emade omavaheline läbikäimine ja kogemuste jagamine.” Väikelastekeskus Mängulaas ei ole tavaline laste mängumaa, kus mudilased koos vanematega lõbusalt aega viidavad, sünnipäevi ja teisi erinevaid tähtpäevi peavad. Sarnaseid paiku leiduvat naiste sõnul Pärnus mujalgi, lisaks mitmeid ka maakonnas, kuid Mängulaas pakub midagi enamat kuni kolme-aastastele lastele ja nende vanematele. Peamiseks eesmärgiks on seatud noorte perede toetamine, et kõrvuti pisikeste võsukeste sirgumisega kasvaks ka emade teadmised ja oskused, mis omakorda kindlustaks asjatutest pingetest vabanemise ning sedavõrd suurema rõõmu oma lapse paremal mõistmisel.
Helga ja Mairi ei kahtle emade võimekuses ise vajalikku infot hankida. Selleks leiab palju võimalusi raamaturiiulitelt ja internetist. Raskusi võib tekitada üksnes teabe üleküllus ja sellest paljusest peamise leidmine. Sellepärast kutsutaksegi Pärnusse kohapeale vastava eriala inimesi. Kasuks tulevad usalduslikud vestlused väiksemas seltskonnas. Helga nimetas lapse tunnete kompamist ja tõi näite jonnimisest. Kui palju lasta jonnida, kus on piir ja kuidas seda lõpetada nõnda, et laps jääb hingelt terveks ja ema närvikava ei kahjustuks? Tõepoolest väga peen ära tundmine ja erilist tarkust nõudev ema käitumise viis.
Näide kinnitab, kui oluline koht on väikelastekeskuses koolitustel. Veebruaris toimus koolitussari „Laste kasvamine läbi rõõmu“. Kõnelejaks ja nõuandjaks oli Maili Liinev. Ta selgitas toime tuleku võimalusi olukordades, kus laps ei käitu vanema soovide kohaselt. Probleemselt raskeks võib osutuda lapsevanemana hoolivaks ja toetavaks jäämine siis, kui tundub jõudu nappivat. Varemgi on kutsutud oma ala asjatundjaid vestlema teemadel, mis Helgat ja Mairit endid, aga samuti teisi vanemaid, lasteaia- ja kooliõpetajaid ühtviisi huvitab. Hea akadeemilise ettevalmistusega esinejad on kõik ise emad, kellel lisaks õpitud tarkustele jagada ka isiklikke kogemusi.
Novembris kohtuti koolitusjuhiga Eesti Lastevanemate liidust. Kristiine Vahtramäe kõneles lapsevanemaks olemise nippidest. Logopeed Kadi Künnapuu teenust ei saa samuti alahinnata. Spetsiifilise abi vajadust ei pruugi vanemad alati õigel hetkel tähele panna ja kui märgataksegi, siis on tähtis spetsialisti lähedus. Alati ei keskendu tähelepanu lastele. Emad peavad leidma aega ka enda jaoks. Personaalseid nõuandeid jagasid Carolina ilusalongi stilistid-juuksurid, kohtumise pealkirjaks nimetati “Ilu sinus eneses”.
Huvi pakub beebimassaaž, mida juhendab Riinu Verlin, kes on tegev rasedate joogaõpetaja, sünnitoetaja ja imetamisnõustajana. Noorim, kes massaažitunnis algust teinud, oli alla kuune imik. Tundides saavad osaleda kõik pisibeebid, kes veel ei käi. Lisaks käivad Mängulaanes koos rühm sihikindlaid Figuurisõpru, kuhu vanemad võivad kaasa võtta ka lapsed. Üksikasjalisema selguse annab Mängulaane ettevõtmistest ja võimalustest koduleht ja sotsiaalmeedia konto Facebookis, mille disainimisel on kaasatud disainer Koidu Pilve.
Samal ajal, kui vanemad räägivad lapse kasvatamisega kaasnevatest rõõmudest-muredest, saavad lapsed muretult sukelduda Mängulaane tegemistesse. Mängulaane ruumide lahenduse on naised ise pilkupüüdvalt ja maitsekalt kujundanud. Õhuline valge kangas lae all koos ootamatult suurte ja näiliselt hõljuvate tuttidega mõjub hubaselt ja koduselt, kuid just nõnda peabki „laanes“ iga külastaja ennast tundma.
Miks „laanes“? Aga seepärast, et Mairi on toonud oma kodumetsa tuppa ja suhteliselt väikesed ruumid sellega palju laiemaks paisutanud. Ühes seinas näeb tihedat kasesalu, mis ei ole tapeedile maalitud pilt. Tegemist on päris ehtsate koorimata kasetüvedega, mille koore pealispind pestud ja erilisel viisil töödeldud. Jämedamatele kasepakkudele on kootud baretid pähe. Kudumi alla asetatud poroloon teeb istumise palju pehmemaks. Mairi ütles, et neis tegemistes tulid appi nende pered, kes aitasid kaasa keskuse valmimisele.
Ühte tuppa sisustati poe nurgake, kus müüakse valdavalt Eesti käsitööd ja väikelaste rõivaid ning mängukanne, tasse ja postkaarte. Nurgas näeb meetriseid joonlaudu, millega hea oma laste kasvamist pikkuses mõõta. Butiigist saab sobivat nii katsiku- kui ka sünnipäevakingiks. Laupäeval külastas Mängulaant taas Kristhel Vaht, kelle tehtud Naistepäeva pildid saab paigutada pere fotoalbumi lehtedele.
Et jätkata alustatud tegevust, pealegi kasvavalt edukalt, tuleb neil oma tegemistesse palju rohkem panustada. Naised on tegusalt optimistlikud ja ei kavatsegi esimeste saavutuste turjal liugu laskma hakata. Helga ja Mairi istusid rõõmsa kelmikusega laste liumäe ülemisel serval, olles uhked esimese aastaga saavutatu üle. Aga liugu lasta lubasid üksnes lastel, kellele on selleks puhuks jäetud Mängulaanes eriõigused.
