„Manifest Eestimaa rahwastele“ trükiti Aleksander Jürvetsoni trükikojas
Eile, 23. veebruaril, avati mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, kus asus Aleksander Jürvetsoni trükikoda. 1918. aasta 23. veebruaril trükiti seal „Manifest Eestimaa rahwastele“.
Pärnu Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Sopp jõudis 23. veebruari pärastlõunal manifesti tekstiga Hugo Kuusneri korterisse korraldusega see veel samal päeval trükkida ja välja kuulutada. Kuusner palus vajalikud ettevalmistused läbi viia ajalehetoimetaja Jaan Järvel.
Trükkimine sai võimalikuks Aleksander Jürvetsoni trükikojas. Manifesti trükkimist toetas rahaliselt August Jürmann Eesti Maarahva Liidu Pärnu osakonnast. Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria korraldas manifesti teksti ladumist ja trükkimist.
Mälestustahvli avamisel osalesid kapten Priit Rööp, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ja Pärnu abilinnapea Annely Akkermann. Mälestustahvli õnnistas sisse Pärnu Elisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann.
Tunne Kelam tunnistas, et Pärnul on õigus ja au pühitseda Eesti Vabariigi aastapäeva alati pisut varem, kui seda tehakse mujal. Ta tunnustas Jürvetsoni julget ettevõtlikkust tookordsetes riskantsetes tingimustes. „Meenutagem, et Eesti Vabariigi väljakuulutamine oli tookord absurdne ja meeleheitlik samm väga nigelates tingimustes. Kommunistid taandusid, saksa väed tungisid peale. Oli jäänud vaid tühiselt kitsas ajapilu - oli tarvis Eesti Vabariik lihtsalt välja kuulutada, midagi muud ju sellele ei järgnenud,“ kirjeldas Kelam keerulist aega 93 aastat tagasi, kui järgmine samm tuli välja võidelda juba sõjas.
Tal oli hea meel tuua tervitusi Brüsselist ja Strasburist, sest ka seal tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. „Meil on hea meel teada, et omame 93-aastast Eesti Vabariiki, kellel pole mõtteski pensionile minna,“ lõpetas parlamendi saadik oma lühikese sõnavõtu.
Annely Akkermann kordas oma sõnavõtus ammu teada tõsiasja, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Seda nii otseses, kui kaudses mõttes. Kaudselt seetõttu, et Pärnu poeglaste gümnaasiumis on õppinud suur osa Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega seotud isikutest – Konstantin Päts, Hugo Kuusner, Oskar Kask ja Jaan Teemant. „Toonasel Tsaari-Venemaa gümnaasiumiharidusel pidi olema eriline vaimsus, sest neis koolides said haritud uue riigi loojad ning Vabadussõtta minejad. Koolinoorte osa Vabadussõjas ei saa alahinnata,“ rääkis Akkermann, kelle hinnangul nõudis uue riigi – Eesti Vabariigi – väljakuulutamine kahtlematult idealismi ja julgust.
Akkermann on veendunud, et keerulistel hetkedel pöördume me kõik oma juurte ja toetavate koduseinte poole. 93 aastat tagasi võis Iseseisvusmanifesti trükkimine halvimal juhul maksta elu, sest Eesti vabaduse ja iseseisvuse saavutamine ei olnud sugugi kindel ja iseenesestmõistetav. Täna teame, et rasked Vabadussõja lahingud seisid alles ees ja Eesti riigi iseseisvuse saavutamine nõudis suuri ohvreid.
„Tänasel pidupäeval, Eesti Vabariigi 93 aastapäeval, on meil võimalus osutada au ja lugupidamist neile, kes võtsid enda peale idealistlike ja julgete otsuste tegemise, kartmata sealjuures riskida oma eluga. Täna tasume tänuvõla Iseseisvusmanifesti trükkijate ees, avades mälestustahvli Aleksander Jürvetsonile kuulunud hoone seinal. Mõelgem tänutundes Eesti Iseseisvuse rajajate peale.“
Mälestustahvli idee autor on kapten Priit Rööp, sellel oleva teksti kooskõlastas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. Mälestustahvli valmimist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu, teostas Lova talu kiviraidur Ülo Kirt.
