Märkmeid ja kaasa mõtlevaid repliike kohtumiselt Sindi linna valitsevate inimestega
Esmaspäeval toimunud Sindi linnapea kabineti ja volikogu esindajate kohtumine linnarahvaga oli vaieldamatult õige ettevõtmine, sest enamik esitatud küsimustest kinnitas elanikega vahetu suhtlemise vajadust.
Inimesi tuli kohtumisele umbes 45 ümber, millega võib täiesti rahule jääda kui võtta aluseks suhtarvu linna elanikkonnast. Lisaks sellele, et sündmus üldse aset leidis, oli hea märgata mõndagi muud positiivset.
Näib, et kolme nädala eest ametisse kinnitatud abilinnapea Marko Šorin on mees õiges ametis. Võrreldes teiste esinejatega, sisaldas abilinnapea sissejuhatav sõnavõtt täiesti uut informatiivset teavet, mida oli kuulajatel huvitav teada saada. Lähiajal kuulutatakse välja riigihanke konkurss kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Tavapraktika kohaselt saab ehitusega alustada umbes kolm kuud hiljem, seega augustis. Järgneva kahe aastaga paigaldatakse 24 km pikkuselt torustikke, rajatakse 18 pumplat, üle 50 hüdrandi ja taastatakse 18 km tänavaid. Viimast numbrit on meeldiv teada, sest tänavate seisukorra hoidmiseks praegusel tasemel vajaks Sindi linn aastas keskmiselt 4 miljonit krooni, mida praegu kusagilt võtta ei ole. Esialgse kava kohaselt tahetakse trasside rajamisega alustada Sitsi linnaosas, mis jääb Pärnu mnt. ja Uue tänava vahelisele alale. Enne kui pole selgunud alltöövõtjate hulk, ei saa väga kindlalt määrata, millises tänavate järjestuses hakkavad ehitustööd toimuma. Teise ehitusjärguga tahetakse ühisveevärgiga ühendada kõik need piirkonnad, mis esimesel etapil tegemata jäid. Dokumentatsiooni tasandil on praeguseks ettevalmistatud kaevetööde seadusandlus ja teede, tänavate sulgemise kord.
Aastakümneid on valmistanud peavalu sadevee äravoolu kraavid. Meelehärmi valmistavad majaomanikud, kes soovivad oma koduaia ja tänavajoone vahel näha tasast murupinda ja sel eesmärgil asetavad pikad peened torud maa sisse, mis peagi ummistuvad ning mille tulemusel tekitavad paljude teiste elamukruntide üleujutisi. Viimane näide on Põllu tänavalt. Abilinnapea pani inimestele südamele, et majaomanikud hoiaksid sissesõidu teede all olevad truubid puhtad, et ei tekiks veetõkkeid. Tänavate alused truubid püüab linn hoida töökorras.
Tõsiseks probleemiks on kortermajade võlgnikud, millest rääkisid mureliku meelega nii abilinnapea kui eelarve- ja arengukomisjoni esimees Toomas Kuuda. Elanikud võlgnevad majavalitsusele, majavalitsus võlgneb Sindi Vesi AS-ile ja viimane omakorda Pärnu Veele.
Abilinnapea eitas levivat kuulujuttu nagu tahetaks turgu likvideerida. Sellist kavatsust polevat kunagi arutlusel olnud.
Küsimus, kas Sindi paisupealse settemuda eemaldamise osas võiks linnavalitsus oma initsiatiivi näidata, vastas Šorin järgmist: „Arvan, et Sindi paisu teemal kõneldakse veel väga pikalt, kuid settemuda küsimus ei haaku sellega, kes on paisu omanik praegu või tulevikus. Seepärast on küsija märkus asjakohane. Praegu me ei tea täpselt kui suur settemuda kogus tegelikult on ja kui ohtliku keskkonna saastega tuleb kokku puutuda. Enne kui asutakse paisu madalamaks tegemise juurde või alustatakse kalatrepi ümberehitusega, oleks vajalik teostada settemuda keemiline analüüs. Teada on, et see muda põldudele laotamiseks ei kõlba. Seega tuleks otsida teisi võimalusi, kuhu seda väljapumpamisel paigutada. Nende küsimuste lahendamiseks oleks vaja mingit initsiatiivgruppi, arvan, et see on kusagil isegi olemas. Olen seisukohal, et settemudaga ei tegele paisu omanik AS Raju ega ka Keskkonnaministeerium, seega peaks Sindi linn selles osas midagi ette võtma.” Volikogu esimees Aleksander Kask ütles repliigina juurde, et tegelikult asuvat suurem osa settemuda jõe Sauga valla poolses osas.
Pikema küsimuse esitas Sindi Linnavalitsusele Spordiklubi Kalju president Helle Artel, kes pole mitmele kirjalikule küsimusele seni vastust saanud. Küsimusega soovis ta saada selgust spordi rahastamise skeemi kohta. Anu Vassviki vastusest ilmnes, et avalikkusele kättesaadav info Sindi linna kodulehel erineb lahti kirjutatud ridade osas sellest, mida kasutab linnapea. Vaatamata sellele pidas linnapea võimalikuks asjasse selgust tuua. Paraku Artel ja siin kirjutaja ei saanud aru, millise skeemi järgi toimub sporditegevuse rahastamine. Loodetavasti said siiski ülejäänud kuulajad täpselt aru, mida linnapea soovis öelda. Hiljem täiendas Aleksander Kask linnapead spordile kulutatava kogusummaga, milleks nimetas 1,2 miljonit krooni. Kindlasti on tegu nimetamisväärselt suure summaga, mis ootab otstarbekat kulutamist. Võimalik, et sellest jätkub ka Arteli isiklikust rahast tehtud kulutuste hüvitamiseks.
Huvitav oli küsimus Eneli Arusaarelt, kes soovis vastust, millisel viisil valiti haridus- ja kultuurikomisjoni liikmeid. Ehkki vastaja kehakeel kõneles antud juhul paremini kui verbaalne vastus oleks seda suutnud selgitada, ütles küsija pärast mitmekordseid täpsustavaid märkuseid, et vastus jäi saamata. Püüdes mõista vastaja kitsikust ja üldsegi mitte vastust arvustada, tahaks siiski midagi juurde lisada. Ka ebamugavatele küsimustele tuleb vastata avameelselt nõnda nagu asjad tegelikult on. Kindlasti pole kerge tunnistada, et mõnel juhul tuleb vastavalt poliitilistele kokkulepetele eelistada otsuseid, mis pole otstarbekuse seisukohalt kõige resultatiivsem tulemus. Usun, et taoline asjade seisu selgitamine rahuldaks küsijat rohkem, kui sõnades paigaltammumine. Selles mõttes on mulle isiklikult meeldinud Toomas Kuuda vastus, kui ta ühe küsimuse vastust kunagi varem põhjendas koalitsiooni leppest kinnipidamisega. Inimesed ei pruugi ühtviisi kõigi otsustega alati nõustuda, aga teades tausta, osatakse paremini mõista otsustajate mõjutusi. Ausus ja avatus on vääramatu lugupidamise avaldus oma kaaskodanike suhtes.
