Et alljärgnevat mõista, peaks lugeja eelnevalt läbi lugema Sindi Linnavolikogu revisjonikomisjoni 07.06.2010 akti nr.1 või siis lugema juulikuus ilmunud Sindi linnavalitsuse väljaannet Sindi Sõnumid. Mind ajendas kirjutama eelkõige mitmete linnakodanike pöördumine ja helistamine mulle peale ajalehe ilmumist ja loomulikult revisjoni akti täis fabritseeritud valesid ning väga räige alatoon, mis on suunatud otse minu laimamiseks ja mustamiseks.
Juunikuu volikogus esitas Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup revisjoni aktile, mis puudutas kooli tegevust, omapoolse kaaskirja ja kummutas aktis väljatoodud „puudused“ ning palus volikogul taolisel kujul akti mitte kinnitada.
Kuna Sindi Gümnaasiumi seisukohta pole linnavalitsuse kodulehel võimalik lugeda nii nagu revisjonikomisjoni aktiga saab tutvuda, siis toon kaaskirja sisu punkthaaval täies ulatuses lugejate ette.
Remonditööd: revisjoniakti nr.1 punkt nr. 1
Sindi Linna revisjonikomisjoni akti kohaselt kontrolliti remonditöid Sindi Gümnaasiumis. Kahjuks jääb selgusetuks kes, millal ja millise metoodika alusel remonditöid kontrollis.
Komisjoni hinnangul puuduvad kontrollitud ajavahemikus teostatud remonttööde aktid.
Remonttööde vastuvõtuaktid asuvad majandusjuhataja valduses ja neid ei ole Sindi Gümnaasiumist küsitud. Kuivõrd Sindi Gümnaasiumi töötajatel puudus teave, mida kontrollitakse ja milliseid dokumente selleks vajatakse, ei olnud võimalik koolil neid dokumente revisjonikomisjonile esitada.
Nimetatud ajavahemikul akteeritud tööd on direktori allkirjaga kinnitatud, välja arvatud 28.juuli 2009 kuupäevaga akt, põhjuseks direktori viibimine puhkusel. Nimetatud dokument on allkirjastatud majandusjuhataja ja abilinnapea allkirjadega.
Pärnu REV on olnud Sindi Gümnaasiumis teostatud remonditöödes pikaajaline partner ning on tööde teostamise aegade kokkuleppimisel olnud paindlik ning arvestanud alati kooli vajadusi.
Mõningate tööde puhul on olnud tegemist avariiremontidega (võimla katus, tütarlaste WC jt), mille teostamine on olnud vajalik kohe ja selles suhtes on Pärnu REV Sindi Gümnaasiumile kui tellijale vastu tulnud ning teostanud töid koheselt.
Sindi Gümnaasium on võtnud hinnapakkumised nii ehitustööde kui ka erinevate teenuste puhul. Hinnapakkumised asuvad majandusjuhataja valduses.
Riigihangete seadus § 5 (1) ütleb, et hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot.
Ekslikult arvestatud tasud: revisjoniakti nr.1 punkt nr.4
Klassijuhataja tasude arvestamisel on inimliku eksimuse tulemusena arvestatud klassijuhataja tasu alates septembrist 2009 (varasem periood on puhkusetasudena juba volikogu määruse kinnitamise ajaks välja makstud) ekslikult rohkem. Selle kohta on Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup 9.veebruaril 2010 juba seletuskirja esitanud ning ka töötajatega tasaarvestustes kokku leppinud.
Kirjastuste poolse maksimaalse allahindluse kasutamine: revisjoniakti nr.1 punkt nr.5
Sindi Gümnaasium ei saa nõustuda komisjoni poolt esitatud väitega, et Sindi Gümnaasiumi juhtkond on tekitanud linnale materiaalset kahju lepingus ettenähtud allahindluste mittenõudmisega. Kahjuks ei selgu aktist, millised summad milliste kirjastuste kohta kehtivad ning millise metoodika alusel on kahju suurus arvestatud.
Sindi Gümnaasium pöördus selgituste saamiseks kirjastuste AS Bit ja Kirjastus Koolibri poole ning on mõlemalt kirjastuselt saanud vastuse, mis tõestavad maksimaalse allahindluse võimaluse kasutamist. Tellimused kirjastustele on esitatud õigeaegselt, mis annab võimaluse maksimaalse allahindluse saamiseks.
Elektritarbimise järsk tõus: revisjoniakti nr.1 punkt nr.6
Sindi Gümnaasiumil tekkis 2009. aasta kahel suvekuul elektritarbimise järsk tõus. Kuivõrd nimetatud ajaperioodil ei toimunud koolis ka remonditöid, järsul elektritarbimise suurenemisel loogiline selgitus puudub.
Sindi Gümnaasium on teostanud järelkontrolli suurematele elektrit tarbivatele seadmetele ning rikkeid ei ole avastatud.
Samuti on tehtud koostööd Eesti Energiaga leidmaks võimalikku viga elektrinäitude automaatse saatmise süsteemis, kuid ka see ei ole kinnitust leidnud.
Siinkohal on aga Sindi Gümnaasiumi juhtkonnale jäänud arusaamatuks, miks on võrdlus toodud just 2006. aasta tarbimisega.
Alates märtsist 2010 teostab Sindi Gümnaasium elektrienergia kulu suurust 2 korda kuus.
Õpetajate ebaühtlane töökoormus: revisjoniakti nr.1 punkt nr.7
Sindi Gümnaasiumil lisandusid käesoleval sügisel kaugõppe klassid 10K, 11K, 12K. Lähtuvalt õpilaste klassikomplekti piirarvu kehtima hakkamistest sügisel 2009 lisandus paralleelklass 8-ndates klassides.
Nimetatud põhjusel suurenes ka reaalselt antavate õppetundide arv. Loomulikult kaasnes ka seadusest tulenev riiklik rahastamine.
Õpetaja töö spetsiifikast lähtudes ei ole võimalik jagada tunde proportsionaalselt, vaid lähtuvalt õpetajate vastavusest ühe või teise aine õpetamiseks.
Ainetes, kus õpetajatel on suhteliselt suur koormus, on konkursid õpetajate leidmiseks välja kuulutatud, kuid need konkursid on ebaõnnestunud. Õpetajad on vabatahtlikult olnud nõus suure koormusega töötama, et õpilaste koolitamine oleks garanteeritud.
Väiksema koormusega töötavad ka vene õppekeelega õpilasi õpetavad õpetajad, kuid see on tingitud ebapiisavast eesti keele oskusest.
Sindi Gümnaasium ja keskmisest kõrgema normkoormusega töötajad on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ning lepitud kokku ka töötasustamise tingimused Töölepinguseadus § 44 (1) alusel, mis ütleb järgmist: Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
Töölepinguseadus § 44 (6) täiendab eelnevat: Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Andmete lubamatu avalikustamine: revisjoniakti nr.1 punkt nr.8
Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline leping ning selles seonduvad tingimused on konfidentsiaalsed ega ole kolmandatele osapooltele avalikustamiseks. Aktis on summaliselt märgitud direktor Ain Keerupile makstud lisatasu suurus, seejuures ei ole täpsustatud maksmise ajavahemikku, millega jäetakse ekslik mulje hetkeseisust.
Olgu siinkohal veelkordselt lugupeetud komisjoni liikmetele ja teistele asjaomastele isikutele meeldetuletuseks Töölepinguseadus § 28 (2) selle kohta, milleks on tööandja eelkõige kohustatud: mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Samas on kahtluse alla seotud kooli tase ja tulemused, konkretiseerimata millises küsimuses seda silmas peetakse ning milline on oodatav tulemus.
Lähtudes eelpool toodud Sindi Gümnaasiumi seisukohtadest, tegi Sindi Gümnaasium ettepaneku revisjonikomisjoni akti nimetatud sõnastustes Sindi Linnavolikogule kinnitamiseks mitte esitada. Teatavasti toimis volikogu napp enamus vastutustundetult teisiti.
Osade inimeste kõva kuulmine, tönts nägemine ja raske mõistmine
Vaadeldud ebakohtade puhul on kummastav, et ajaleht Sindi Sõnumid võimendas juulikuu numbris lugejat eksitavate materjalide avaldamisega, suunates sellega teadlikult linnakodanike tähelepanu valedele arusaamistele. Ei ole usutav, et artikli kirjutaja polnud teadlik avalikkusele kättesaadavate dokumentide olemasolust, mis kinnitavad revisjonikomisjoni ekslikke otsuseid. Pole teada, kes konkreetselt kirjutas artikli “Volikogu revisjonikomisjon andis oma hinnangu Sindi linnavalitsuse ja selle allasutuste 2009. a. tegevusele ja raamatupidamise õigsusele”. Autori allkiri loo juures puudub. Kirjutajal olnuks piisavalt aega kättesaadavate üksikasjadega tutvuda kuna volikogu istungi ja ajalehe ilmumise vahel oli piisavalt pikk aeg. Üllatav on selle loo juures asjaolu, et samal ajal Maalehe Pärnumaa uudiste võrguväljaanne suutis erapooletul ja adekvaatsel kujul kommenteerituna esitada volikogu istungil kuuldu avaldada juba 17. juunil (s.o. volikogu istungi toimumise päev). Kirjutisest selgub, et suudeti operatiivselt kontrollida isegi alusdokumentide õigsust, millega Ain Keerup volikogu ees opereeris. Aga jätkame analüüsimist järgmiste punktide osas.
Raskused puhkuseseaduse mõistmisega: revisjoniakti nr.1 punkt nr 2.
Kurb on tõdeda, et jätkuvalt ei suudeta eristada töötamist FIE-na ja töötamist Töölepinguseaduse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed oleksid pidanud aktis lahti seletama mõiste FIE ületunnid.
Töötamisel FIE-na on tegemist teenuse osutamisega, mida ei reguleeri Töölepinguseadus, vaid mis on võlaõiguslik suhe.
„Teatakse hästi“ et FIE-de tegevus on reguleeritud Töölepinguseadusega, aga ei teata, et inimeste puhkusetasu on reguleeritud Puhkuseseadusega. Näiteks Lasteaia õpetajatelt nõuti sel suvel avalduste kirjutamist kahepoolseks kokkuleppeks, et puhkuse tasu maksta osade kaupa. Lasteaia õpetajad sellega ei nõustunud ja puhkuse tasu maksti neile korraga välja alles siis, kui probleemi oli sekkunud Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Vaike Parkel. Linnamaja ametnikel ei olnud oma õiguste kaitseks juristi vist kuskilt võtta või ei juletud seda teha. Kas selle taga on linna raske rahaline seis või soov ilustada esimese poolaasta finantstulemusi. Lugedes Pärnu Postimeest, siis linnapea väitel on linna rahaline seis igati korras ja mingeid probleeme pole.
Elektritööde leping on olemas: revisjoniakti nr.1 punkt nr 3
Väide, et linnavalitsusel puudus elektritööde teostamiseks OÜ S.V.Harkes Elekter igasugune leping, on täiesti alusetu. Vastav leping oli olemas, tean seda kindlalt. Kahjuks ei mäleta kas allkirjastasin selle ise või tegi seda abilinnapea R. Ariko.
Reservfondi kasutamise kord: revisjoniakti nr.1 punkt nr 9
Reservfondi kasutamist reguleerib volikogu poolt vastuvõetud reserfondi kasutamise kord ja sellest korrast tulenevalt käsutab ja kasutab seda linnavalitsus, kusjuures linnavalitsus peab informeerima volikogu. Ja taoliselt ka toimiti. Seega ei pea sõltumata summast otsustamisse kaasama volikogu. Lasteaiale 290 tuhande krooni eraldamise tingis asjaolu, et kompenseerida remondi käigus tekkinud lisakulud, milliseid ei loetud abikõlbulikeks. Samas säilitati volikogu poolt lasteaiale kinnitatud ja planeeritud eelarve maht.
Siin ei saa tehtud kulutusi vaadata Sindi Linnavolikogu 10.09.09 määruse “Riigihanke piirmäärast väiksema maksumusega hangete korraldamise kord” seisukohast, sest kulutused tehti varem, kui volikogu vastav määrus vastu võeti.
Seega, selle punkti sissetoomisega akti, eksib revisjonikomisjon kahel korral.
Alljärgnevalt väike lahti kirjutus vastavalt mälule, kuna ei ole kasutada algmaterjale, mida sisaldas see summa.
Peakaitsme nimivoolu suurendamine
Vastavalt ehitusprojektiga lisandunud elektriseadmete töö tagamiseks nähti projektiga ette Lasteaia peakaitsme nimivoolu suurendamine 75Avõrra (125 amprilt 200-le amprile). Eesti Energial on õigus teostada tööd liitumispunkti parameetrite muutmiseks 270 päeva jooksul alates esimesest sissemaksest. Et tagada Lasteaia täismahus tööleasumist hiljemalt 31. aug 2009, tegime esimese sissemakse võimalikult varakult. Hiljem esitasime EAS-ile ja Rahandusministeeriumile taotluse selle summa arvamiseks abikõlbulike kulude hulka. Ministeerim meie taotluse rahuldas, kuid EAS tühistas ministeeriumi otsuse.
OSB plaadi paigaldus
Nimetatud summa sisaldab peale OSB plaadi paigalduse ka treppide plaatimist klinkerplaadiga ja veel muid töid. Kasutatud rahasumma jagamine OSB plaadi paigalduse hinnaga ei anna tegelikkusele vastavat tulemust.
Ruum nr 237
See II korrusel asuv WC jäi ainukeseks, kus mäletamistmööda olid vanad suured potid, mis ühendatud malmtorustikule. Teistes tualettides oli varasemate remontide käigus malmtorustik pottide taga asendatud plasttoruga ning paigaldatud laste kasvule vastavad potid. See asjaolu ilmnes alles remondi lõppfaasis ja tööde komplekseks teostamiseks otsustasime ka selle ruumi korrastada. Olemasolev malmtorustik oli ka lekkima hakanud ja rikkunud esimese korruse ripplae. Töö oleks tulnud mõne aasta jooksul nagunii teha.
Täiendav asfalteerimine
Asfalteerimise pindala suurenes jalgtee võrra abihoone turupoolse otsa juures ja sõidutee laiendus abihoone tagaseina juures, et otstarbekamalt paigutada prügikonteinerid. B korpuse juures asfalteeriti treppidest maja otste poolsed pinnad, mis varem olid mullaga kaetud, kuni panduseni, et paigaldada jalgrattahoidjad. Hinna aluseks oli hankelepingus pakutud hind.
Linnale pole sissekirjutusega kahju tekitatud: revisjoniakti nr.1 punkt nr 10
Väike põhimõiste selgitus. OÜ Sindi Majavalitsus ei ole mitte linna allasutus, vaid linnale kuuluv äriühing. Need on kaks täiesti erinevat asja. Jah, kooli direktor koos oma elukaaslasega tõepoolest registreeriti Pärnu mnt. 27A elamusse, kuna nimetatud isikud elasid ka reaalselt Sindis, samas pole nad selles elamu teenuseid kasutanud mitte ühtegi päeva. Registreerimise tulemusena hakkas järgmisest uuest aastast nende isikute tulumaks laekuma Sindi linnale, seega sai linn selles otsest kasu, mitte kahju.
Möödunud aastal enne valimisi registreeriti Sindi elanike registrisse Birjo Piiroja Toomas Kuuda juurde ja Jako Järvsaar oma vanemate eramusse, registreerimise eesmärgiks oli nende isikute osalemise võimalikkus kohalikel valimistel ja samas kumbki nendest ei ela ka reaalselt Sindis. Ja Sindis ei ela ka Toomas Kuuda ise, kuigi omab siin elamut.
Probleemi olemasolu hooldajatoetuse korraga: revisjoniakti nr.1 punkt nr 11
Tuleb tõdeda, et siin on küll olemas väike probleem. 19.03.2009 määruse nr 5 “Hooldajatoetuse maksmise kord” §3 lõike 2 alusel on hooldajatoetust õigus saada, kui nii hooldaja kui hooldatava rahvastikuregistri järgne elukoht on Sindi linnas.
Pärast määruse vastuvõtmist ei määratud uutele taotlejatele hooldajatoetust kui hooldaja ja hooldatav ei olnud Sindi linna elanike registris. Nendele, kes said varem kehtinud määruse järgi toetust, plaaniti teha kõik uued juhtumite läbivaatused. See ülesanne sai antud uuele sotsiaalnõunikule tema tööle asudes. Selliseid juhtumeid oli 14, samas elasid need inimesed reaalselt Sindi linnas ja lähipiirkonnas.
Honda lugu: revisjoniakti nr.1 punkt nr 12
Liisinguleping “linnale kuuluva sõiduautole” Honda Civic lõpetati linnavalitsuse korraldusega tõepoolest. Teatavasti liisingu ese kuulub liisingu lepingu sõlminud firmale, mitte aga liisinud asutusele või eraisikule. Huvitav, kuidas saab rääkida materiaalse kahju tekitamisest, kui ese tagastatakse omanikule? Sellega sai linn hoopis kasu, kuna ei pidanud enam maksma igakuiseid liisingu- ja kasko kindlustuse makseid.
Tagastamise põhjus oli 2009. a Sindi linna eelarve koostamise käigus M.Raju poolt esitatud nõue, et linnal pole vaja nn ametiautot ülal pidada, kasulikum oleks linnale kui linnapea kasutaks isiklikku sõidukit.
Kummalisel kombel on 2010. a linna eelarve järgi linna tegelik kulu sõidukite ülalpidamiseks tunduvalt suurem, kui seda oli aastal 2009, kusjuures nüüd ilma auto liisinguta ja muude kuludeta sõidukile.
Abilinnapea pole ülekulutustega linnale kahju tekitanud: revisjoniakti nr.1 punkt nr 13
Abilinnapea R. Ariko käes oli kasutada Statoili krediitkaart ja väide, nagu oleks abilinnapea kulutanud selle kaardiga kütust üle kehtestatud kuu limiidi, ei pea paika. Peale arve saamist Statoililt maksis R. Ariko alati tagasi linna kassase ületatud kuulimiidi. Reaalsetest kuludest arvati maha ka kütuse kulu, milline tekkis lähetustel viibimisel.
Suusaradade hooldamine: revisjoniakti nr.1 punkt nr 14
Leping firmaga OÜ AFTERSKI suusaradade rajamiseks ja hooldamiseks, keda esindab Sindis hästi tuntud spordientusiast Kalmer Jürima, on minu ja Kalmeri poolt allkirjastatud. Traktori ostis AFTERSKi. Roomikud traktorile ja suusaradade hooldusseadme ostis linn, millised on antud tasuta kasutusse eelpool mainitud firmale.
Selle probleemi tõstatamine on järjekordne näide, et midagi saaks kirja panna ja akt oleks ikka pikem. Kui ei tee, oled süüdi, kui teed, ikka süüdi. Arvan et hinnangu tõstatud pseudoprobleemile ja suusaradadele on andnud juba need aktiivsed suusatajad, kes nautised Kalmeri poolt rajatud ja hooldatud radasid ning nautisid täie rinnaga toredaid selle talve suusailmu. Probleem on ka veel ilmselt selles, et uuendajad ei saanud panna suusaradadele külge oma nimesilti, aga neil on võimalus leping lõpetada ja otsida suusaradadelt uuenevat lund ja tuuli.
Kergliiklustee rajamine: revisjoniakti nr.1 punkt nr 15
Kahju kui inimestel on väga lühike mälu, mäletatakse ainult seda mis on endale kasulik. Nii mitmedki sellest seltskonnast olid 2009. a eelarve koostamise ja vastuvõtmise juures ja teavad väga hästi, et kergliiklustee rajamine Põhja tänavast kuni Supluse tänava majadeni oli arvestatud eelarvesse. Kahju ainult et tööd jäid liiga hilja peale ja ilmastikutingimused ei võimaldanud töid lõpetada. Aktis viidatakse Sindi Linnavolikogu 10.09.09 määrusele “Riigihanke piirmäärast väiksema maksumusega hangete korraldamise kord”, millest oleks linnavalitsus pidanud lähtuma. Protsess käivitati hulga varem ja ei saanud lähtuda ju sellest, mida polnud veel olemas.
Ja veel
Sotsiaaltoetuse maksmine Sindi registris mitte olevale isikule
Esitasin 27.05 2010 a. volikogu esimehele ettepaneku, et võetaks juunikuu volikogu päevakorda küsimus hinnangu andmiseks sotsiaal- ja revisjoni komisjonipoolt linnavalitsuse 5. märtsi 2010 a. korraldusele nr 40, millega eraldati rahalist sotsiaaltoetust 1500 krooni Sindi linna elanike registris mitte olevale inimesele seoses tema poolt kultuuriürituse organiseerimisega.
Kajuks aga ei andnud kumbki komisjonidest mainitud linnavalitsuse korraldusele hinnangut.
Suletud noortekeskus
2008 a. revisjoni aktis oli kirjas märkus selle kohta, et Sindi Avatud Noortekeskus (ANK) oli suletud kollektiivpuhkuseks juulis 2007. Sellest veast linnavalitsus sai aru ja edaspidi enam kollektiivpuhkust ANK-i töötajatele ei võimaldatud.
Suvel 2010 on Sindi ANK jälle suletud kollektiivpuhkuseks. Kas revisjonikomisjon oma järgmises aktis juhib sellele tähelepanu? Nüüd tegid seda inimesed, kandes särke „Suletud Sindi Noortekeskus“.
Mati Mettus ei läheta anonüümseid kirju
Mati Mettus ei ole saatnud Pärnu Postimehele anonüümset kirja volikogu koalitsiooni poolt linnavalitsusele loodud mittevajalike ametikohtade täitmise hirmust aetuna. Ma ei pea oma nime häbenema ja kui julgen kirjutada, julgen kirjutatu ka allkirjastada.
Võimukoalitsioon on linna elu korraldanud juba ligi aasta ja oleks juba aeg hakata ka ise midagi tegema, mitte tegelema ainult ühe persooniga, mida see tegi või ei teinud. Mati Mettus ei moodustanud üksi Sindi linna. Võtke klapid silmadelt ja vaadake reaalselt, siis näete kuivõrd ilus ja kaunis on meie väike kodulinn. Mustamise asemel võiks tegeleda linnaelu arendamisega ja linna probleemide lahendamisega.
Linnarahvale omaseks ei saada mitte Mati Mettuse kritiseerimise ja mustamisega, vaid oma panusega linna arengusse ja probleemide lahendamisse. Linnarahva austus ja lugupidamine tuleb välja teenida.
Samal teemal:
