„Mäletan, et see oli 1988. aastal, kui ma valasin liuvälja endise töölisnoorte keskkooli juures tookord kõige varem 29. novembril, tänavu ületasin ühe päevaga senist rekordit,“ tundis suurte kogemustega liuväljameister heameelt tehtust. Külmade saabumine võimaldas juba 27. novembril alustada seltsimaja kõrval oleva parkla katmist veega. „Valasin sel päeval kolm kihti vett maha. Esimese adventpüha hommikul, 28. kuupäeval olid juba esimesed uisujäljed jää peal.“

Vaadates jää ettevalmistamiseks ja hoolduseks tarvilike tööriistade hulka, mõistsin vist alles esimest korda, kui suuri oskuseid ja teadlikku tegevust nõuab korraliku liuvälja tegemine. Antud kohas lisab täiendava raskuse suure kaldega aluspind. Taolisele alusele liuvälja ehitamine nõuab märgatavalt suuremat veekogust ja muudab liuväljale sileda pinna andmise tunduvalt keerukamaks ülesandeks. Pascali ühendatud anumate seaduse põhimõttel ei püsi vesi ühtlase kihina kaldpinnal, vaid valgub ikka madalamale. Ometi suudab jäämeister ka sellistes oludes täiesti talutavalt sõidetavat liuvälja rajada ja hiljem seda sama hästi hooldada.

Poest ostetud tööriistad on kohati ümberehitatud ja tugevdatud. Kõike pole poest saada ja nii on mõnedki riistad täiesti ise valmistatud. Suure labidaga jääkonarusi tasandades lõhuks siledat pinda. Selleks vajaduseks tegi ta oma kätega kitsama tera, millega räästast tilkuvaid mügarikke maha lihvida. Üks sahk on ehitatud duralumiiniumist, teisel laiemal teral on hoopis kummiriba, mida vastu seina hoides joonlaua sirgusega venitatakse. Peale selle tavalised sahad, lumekühvlid ja muud. Kokku tublisti üle kümnekonna tööriista.

Kui palju lapsi keskeltläbi päevas uisutamas näha on? „Võibolla kümne ringis, möödunud aastal aeti hokikeppidega ka litreid taga, aga sel aastal pole neid näinud,“ rääkis Šorin, kes leidis, et võibolla tõmbaks rohkem noori liuväljale mõnede spordipäevade korraldamine. Jutuajamisest selgus, et ka uiskude laenutamine on eeskujulikult korraldamata. Kindlasti oleks liiast, kui ka uiskude laenutamine peaks olema tema korraldada, sest liuvälja hooldus nõuab igapäevaselt väga palju aega. „Esmaspäeval likvideerisin Monika tagajärgi 9 tundi jutti,“ tõi ta näiteks. Täna oli mees poole üheksast väljas ja kella kümnest arvasin, et liuväli on hooldatud. Tegelikult eksisin, sest sain teada, et mitte ainult lund ei tule lükata ja vett peale pihustada, vaid ka terariistadega tasandada-lihvida.

Kuna eile saatis Sindi Linnavalitsuse teabespetsialist pressisõnumi, milles muuhulgas teatati uiskude laenutamisest Sindi Seltsimajas, siis püüdsin samal päeval ka selles asjas paremat selgust saada. Paraku on vastne teabespetsialist täna Haapsalus koolitusel ja nii pole tal täna võimalik eksitava info päritoluga tegeleda. Lubas asja uurida homme. Eile päeval pöördusid seltsimaja juures sama küsimusega minu poole kaks väikest tütarlast. Püüdsin neid abistada ja küsisin seda seltsimaja personalilt, kes ei teadnud uiskude laenutamise korraldamisest midagi. Šorin näitas kaheksat paari uiske seltsimaja katlaruumis, kus tal lubatakse riideid vahetada, ega osanud samuti mingit nõu leida. Siiski võiks arutluse käigus välja pakkuda mõningaid ideid. Võibolla annaks laenutamist korraldada mõne õpilasfirma abil. Nii nagu õpilaslaatadel müüakse oma valmistatud tooteid või teenuseid, miks mitte proovida kätt laenutusteenusega. Aga võibolla leidub mõnel lugejal mõni veel parem lahendus? Ka linnavalitsuselt ei saa oodata, et ta kellegi uiske laenutama palkaks või korralduse enda kanda võtaks. Tegelikult on linnavalitsus juba oma panuse sellega andnud, et möödunud talvel uiske juurde ostis. See oli oluline täiendus neile, mida seltsimaja juhataja oma isiklikust tagavarast kasutada jagas.

Loodetavasti kingib jõuluvanagi uisupaare ja algav koolivaheaeg toob suuremal arvul lapsi liuväljale. Siis saab Mihail Šorin oma tööst ka täiemat rõõmu nautida.