Misso noorte lend on kõrge

Eile saabus Misso Karjääribuss pikalt teekonnalt Pärnusse, kust jätkas täna hommikul viimast päeva lõpetavalt Viljandimaal. Peatudes Pärnu Raeküla Vana Kooli Keskuses tutvustasid noori saatnud MTÜ Misso ANK juhatuse liige ja projektijuht Kerli Zirk ning Misso Avatud Noorteklubi tegevjuht Birgit Lüüs kogu ettevõtmist lähemalt.

Birgit Lüüs ja Kerli Zirk

MTÜ Misso Avatud Noorteklubi projekt „Karjääribuss! Elu kutsub!“ sündis üleriigilise IDEE24 ööl, kui Misso noored leidsid arutelu käigus, et teadmised erinevatest erialadest ja nende omandamise võimalustest on kasinad. Projekt sai rahastatud SA Archimedese Euroopa Noored Eesti Büroo poolt.

Projektist lähemalt

Missost väljuti kuuepäevasele ringreisile Eestimaa teedele 13. augustil. Teekonnal liituti huvitavate inimestega ja omandati põnevaid ideid. Reisil osales 16 inimest. Seda on enamvähem pool Misso Põhikooli õpilastest. Noorim osaline oli 5-aastane Keili Liis Koobakene, kes liikus koos emaga, vanemad noored olid vanuses 11, 12, 13 ja 16. Külastuste kavva võeti Jõgeva, Narva, Rakvere, Järvakandi, Pärnu ja Rõuge noortega kohtumine.

Idee paberile kandja oli Birgit Lüüs ja Kerli Zirk võttis projekti ellu viimise hiljem põhiliselt enda juhtida. Birgiti sõnul kujunes reis palju mitmetahulisemaks, mida planeerides polevat ta osanudki ette näha.

Kohalike noortega kõneldi hariduse ja karjääri valikute teemadel, mille ring oli avar, kuid peamiseks sihiks seati siiski võimalikud elukutsed - alustades sellest, millised kartused valitsevad noori edasi õppima asumisel ja lõpetades küsimustega, millises koolis midagi õppida saab. Ühtlasi ei jäetud kasutamata võimalust tutvustada samuti oma kodukanti Missot. Eelnevalt noorte endi poolt hangitud teabe põhjal koostati väikesemõõdulised trükised ja valmistati ette ettekanded, mida noored oma eakaaslastele jagasid ning mille üle võis sihtkohtades arutleda.

Tarmo Kruusimäe näitevaral

Reisiseltskonnaga liitunud tuntud ja inspireerivad inimesed jutustasid enda elus tehtud valikutest. Kaasa sõitsid Tõnis Lukas, Contra, Tarmo Kruusimäe, Daana Ots, Kertu Jukkum ja teised. Birgit tõi noortele põnevust tekitava näite Kojamehest alias Tarmo Kruusimäe, kes võeti peale Tallinnast. „Temaga sõideti läbi Järvakandi Pärnuni. Teekonnal kogesid Misso noored, et ka kaugel pealinnas toimetavad tähtsad isikud - Kojamees või näiteks Kertu Jukkum raadiojaamast Sky Plus - on täiesti tavalised ja nende endiga sarnanevad lihtsad inimesed,“ andis edasi noorte muljeterikkaid elamusi Birgit, kes peab tähtsaks just vahetut suhtlemist. Julgustavad näited inimestest, kes pole isegi lõpetanud keskkooli ja on jõudnud mõnel teistsugusel viisil samuti väga edukalt edasi, täiendasid noorte arusaamist valikute võimaluste paljusest. Hea eeskuju oli noortele Kojamees, kelle õpingud olid küll teatud ajaks katkenud, aga samas täitis tema vaba aega kasulik aktiivne ühiskondlik tegevus, osalemine näiteringis ja muudes tegevustes. Kuid hiljem jätkas siiski ka õpinguid.

Vaadates Eestimaad Missost kaugemal

Külastati Tartu Ülikooli Narva Kolledžit, Riigikogu, Eesti Posti postikeskust, Viljandi Kultuuriakadeemiat. Kerli Zirk ütles, et kõigile oli suur üllatus Narva kolledž: „Kui suur ja toredalt lahe kõik on. Paljudel olid eelarvamused Narvas toimuva kohta ja nüüd nägid noored, et seal polegi midagi hullu. Teadmine statistiliselt kõrgemast kuritegevusest ja vene keelne keskkond tekitas kartust. Aga see kuidas meid vastu võeti, muutis arvamust.“

Kerli näebki antud projekti peamist mõtet selles, et Eestimaa kauges nurgas asuva väga väikese Misso kooli õpilased peavad nägema endast kaugemale jäävat ümbrust avaramal pilgul. „Et nad ei läheks kohe nii öelda mugavustsoonist Vastseliinas asuvasse kooli edasi õppima, siis selleks tulebki avarda vaadet suurematele valikuvõimalustele,“ selgitas projektijuht, kes ei taotle kaugeltki 700 elanikuga Missost jäädavat lahkumist, vaid soovib näidata uste avatust. Seda, et Missosse soovitakse tagasi tulla või uusasukana elama asuda, kinnitavad nii Kerli kui Birgit. Kerli õpib Tartu Ülikoolis, aga on sidunud oma elu ikkagi sünnikoduga. Birgit on seevastu tulnud Tallinnast pärast seda kui on end ka Soomes Üvasküla Ülikoolis täiendanud.

Pärnu muljed

Pärnuski on paljude võimalustega kolledž ja väga suur kutsehariduskeskus, kuid kõikjale korraga ei jõua. Pärnus nautisid noored linna melu, mis on täidetud meelelahutustest. „Kui Lõuna-Eestis on järved, siis Pärnus pakkus supelranna külastamine erakordset elamust. Tulles välja kodukoha mugavustsoonist ja nähes korraga tänavatel nii palju inimesi, sagimist, tihedat autoliiklust ja hoopis teistsugust elukeskkonda, siis see on muidugi vähe väljapoole pääsenud Misso noortele tõepoolest täiesti teine maailm,“ rääkisid Birgit ja Kerli teineteist täiendades. Raeküla Vana Kooli Keskuses kohtuti ka Pärnu Noorte Liidu liikmetega, mis koosneb noorte volikogu ja õpilasomavalitsuste esindajaist. Kohtumine kolme Pärnu neiuga kujunes nii elavaks ja avameelseks, et mul puudus vajadus nende vestluse juhtimisesse sekkuda, sõnas Birgit. Selgus, et vaatamata Pärnu noorte võrreldamatule rohkusele missokatega pole ka pärnakad sellepärast aktiivsemad Misso noortest ja probleemidki on päris ühesugused.

Reisi lõpuks soovivad Misso noored koostada veebipõhise ideevihiku, kuhu sisestatakse uued ja huvitatavad mõtted, millest võiks olla abi teistele noortele karjäärivalikute tegemisel. Õhtul pärast Pärnu noorte lahkumist Raeküla keskusest avaldasid Misso noored soovi pärnakatega kontakte tihendada ja tulevikus midagi ühiseltki ette võtta.

Misso Avatud Noorteklubi

Misso Avatud Noorteklubi alustas 2008. aastal, kui kohalikud noored leidsid olevat sobiva ajastuse sisustada oma vaba aega läbi ühiste ettevõtmiste. Esmalt alustati diskode, filmiõhtute ja lihtsate koos olemistega, ent mida aeg edasi, seda enam arenes ka mittetulundusühingu tegevus. Leiti, et koostööd tuleb teha ühiselt teiste MTÜ-dega, kaasates noori teistestki valla piirkondadest. Bürokraatia ja projektidega hakkama saamiseks läbiti koguni erinevaid koolitusi, mis aitasid ellu viia noorte ideid.

Hea koostöö on olnud eelkõige Misso Tehnikaspordiklubiga, kes on neile lahkelt laenanud tehnikat. Noorteklubi on omakorda abistanud Tehnikaspordiklubi kohtunike kohustuste täitmisega. Suureks sooviks on olnud tutvumine teiste inimeste ja kultuuridega. Selleks võeti ette rahvusvaheliste laagrite korraldamine, kuhu kogunes inimesi tervest Euroopast. Tutvustati kodukandi mitmekülgset loodust ja elukeskkonda. Näiteks norrakatele õpetati laastukatuse ehitust.