Digitaalne käsitermomeeter näitas tund enne keskpäeva varjus mõõdetud õhutemperatuuriks +4,5°C. Vähesed pilved ei suutnud takistada eredat päiksepaistet ja seniks, kuni mitmekümne cm paksuselt maha sadanud lumi jaksab soojast hoolimata veel Sindi vaadet kaunistada, otsustasin vana-aasta viimasel päeval heita pilk ilusale kodulinnale raekoja torni rõdult.

Päris omapäi tavaliselt torni kitsastele treppidele ja tipus olevale redelile ei pääse, kuid linnapea Marko Šorin nõustus abivalmilt võtmekimbuga kaasa tulema ja nii avanes taas suurepärane vaade kaugemale üle puude latvade.

„Aastavahetusega loodetakse ikka, et halb ja ebameeldiv jääb vanasse aastasse meie selja taha,“ mõtiskles Šorin. Samas leidsin, et mööduvas aastas on palju headki, millega tahaks jätkata ka saabuval aastaringil. Muidugi oli linnapeal õigus, et selgelt tulevikku ei oska meist keegi näha ja nii usutakse uude aastasse, mis toovat üksnes head ja vähem muresid. „Nii see on olnud ja jääbki, sest positiivsus annab meile vajalikku energiat edasi elamiseks,“ kinnitas minu kõrval seisev mees, keda olen harjunud tundma põhjalikult kaalutleva inimesena. Temagi loodab, et mitmed suured murepilved maailma kohal hajuvad ja uued perspektiivid on helgemad ning lootustandvamad.

Paratamatult ei saanud me ka aasta viimasel päeval mööda poliitikast ja vestlesime sellelgi teemal. „Eestlastel on uuel aastal öelda oma sõna uue Riigikogu koosseisu kujunemises ja siin kohal tuleb ergutada kõiki oma kodaniku kohust täitma. Meie riiki ei vii edasi teadmine, et keegi valimas ei käinud.“ Tõepoolest, jättes kodanikuna oma otsustava sõna ütlemata, võib tulemus osutuda selliseks, mida polegi soovitud.

Muidugi saadavad meid ka uuel aastal erimeelsused, aga küllap tahetakse olla kõigi suhtes samavõrd ka heasoovlikud. Maa peale tagasi jõudes võisime kätlemisega soovida teineteisele kõike kõige paremat ja palju kordaminekuid uuel aastal! Sama siira sooviga tervitab Šorin ka kõiki teisi oma kodukandi inimesi.

*