Murueided osutusid arvatust vanemaks
Viis aastat tagasi viiekümnendat juubelit pidanud Sindi memmed pidutsesid laupäeval oma tegevuse kuuekümnendat tegevusaastat tähistades.
Murueided juubeldavad.Fotod Sindi seltsimaja kogust
„Viis aastat tagasi, 2009. aastal peeti pidu „Sindi memmed 50“. Täna peetakse pidu „Sindi Murueided 60“. Kuidas nii? Naljaga võib öelda, et eks vanas eas ole iga aasta kahe eest. Tegelikult on asi nii, et Sindi tantsu Grand Old Lady Amalie Jegorova (rühmajuht aastast 1959) leidis oma dokumentide hulgast autentse aukirja, mis tõestab, et Sindi eakate tantsurühm loodi 60 aastat tagasi,“ selgitas peojuht Priit Kask 11. oktoobri keskpäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale nüüdseks parandatud eksitust.
Eakate tantsurühm alustas 1954. aastal. Ringi loojaks oli Hilda Aassalu, esimeseks ringijuhiks oli tolleaegne klubijuhataja Helju Osol ja esimeseks rühmavanemaks oli Maire Soobik.
Aja jooksul on eakate tantsu juhendanud Bruno Soom, Anne Tammiste, kuid eriline osa tantsutegevuses on olnud Amalie Jegoroval, kes juhendas vahelduvalt kolm aastakümmet! Särtsakate tantsijate hulgas olid Erna Kambat, Gerda Andreesen, Helene Saluste jt. Lisaks tantsimisele tehti igasuguseid naljanumbreid, sketše ja lühinäidendeid.
Seejärel õpetas tantsu Vivian Martens, kes oli ühtlasi ka lauluansambli juhendaja. Siis jälle Amalie Jegorova, 2002 kuni 2006. Viis aastat vedas tantsijaid Milli Vilse, 2006 kuni 2011. Viimased paar aastat juhendas murueitesid Maie Narits ja sellest sügisest alustas tantsujuhina Saima Laanemaa.
Rühm on esinenud memme-taadi pidudel, erinevatel festivalidel, oma tantsupäevadel, tänavatantsul, lipu päevadel, jääfestivalil, sanatooriumi puhkeõhtutel, seltismaja sündmustel, sünnipäevadel ja juubelitel. Väga eredalt meenutatakse Kihnu reisi, kui saadeti teele laulupeo tuld. Üheskoos on käidud mitmetes veekeskustes Pärnus, Saaremaal, Rakveres. Sindi Murueitedel on kontaktid teiste sarnaste rühmadega Tootsis, Toris, Paikusel, Elvas, Rõuges, Södertäljes. Järgmisesse sügisesse kavandatakse reisi Rootsi, külla Södertälje soomlaste etnorühmale.
„Mina tulin tantsima 1987. aastal. Sel ajal korraldati väga tihti pensionäride pidusid. 5 rubla ja laual väikesed suupisted, rühm tantsis, ansambel laulis. Esinesime kõikidel klubi pidudel, ka Tallinnas. Viivian Martens õpetas tantsud, seadis lauludest kokku naljamängud. Tegime lausa naljaetendusi. Laval olid peremees, sulased, teenijad ja isegi hobune,“ meenutas tänastest tantsijatest kõige kauem, 27 aastat, tantsimas käinud Ilme Kask. Loide Loring on tantsinud 26 aastat ja Vilma Tiitus 19 aastat.
Ajaleht Sindi Sõnumid kirjutas 1999. aastal, et memmede repertuaaris on eesti, läti, poola, soome, taani ja tatari rahvatantse, samuti vanu ballitantse, kantri- ja isegi diskotantse. Peale selle veel ringmänge ja laulumänge. „Tänu Sindi vabrikule on kõigil memmedel ilusad eesti rahvarõivad.“
Samast augustikuu lehest on huvitav lugeda, et 1994. aastal liituti Taadi-memme pidudega. 1995. aastal toimus Taadi-memme pidu Sindis, kuhu kogunes tervelt Pärnumaalt 300 taati ja memme. „Võtsime nad vastu regilauluga ja tantsisime tatari tantse. Meelde jäi, kuidas saalitäis rahvast tantsis tund aega põrandalt lahkumata. Pillimeeste väike paus – ja üllatus kui suur – saal oli tühi, kõik olid koju läinud. Uus kogemus pillimeestele.“
1997. aasta Taadi-memme peol toodi lavale laulumäng „Kosjasõit“. Külas olid taanlased. 1999. aasta aprilli viimasel päeval toimus kohtumisõhtu Anjalankoski mees- ja segakooriga. Koos mängiti eesti rahvamänge, pidu polevat tahtnud kuidagi lõppeda. Sama aasta jaanipäeval tantsiti vihmast hoolimata Sindi laululaval, saateks Mixeri süntesaator, mida klaverisaatja nägi esimest korda.
Kuuskümmend aastat eakate tantsu Sindis algas tantsijate tulekuga lavale läbi saali. Tantsiti „Oige ja vasemba“. Murueided tantsisid sünnipäeva valssi ja „Maie polkat“. Murueitedega tulid pidutsema tantsijad Tootsist, Torist, Paikuselt, Torist, rühmad kodulinnast. Ka Slavjanotška, kes sel sügisel tähistab oma 20 tegevusaastat.
Pidulauas
Samal teemal:
