Tartu rahu aastapäeva pidulik lipurivistus Sindi Gümnaasiumis

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna, Sindi ajalooklubi, Paikuse põhikooli ja Sindi gümnaasiumi ühisel ettevõtmisel tähistati Tartu rahu 95. aastapäeva piduliku õpilaskonverentsiga.

Kristella Kukk, Õnneli Pilliroog, Taavi-Toomas Tärk, Alice Kajakas ja Eliise Kull

Keskpäevaks Sindi gümnaasiumisse saabuvaid Paikuse õpilasi, õpetajaid ja vallavanemat tervitas uksel direktor Ain Keerup. Samuti tervitasid Tartu rahu päevale saabujaid kümned sinimustvalged lipud koolimaja õuel, koridoris ja aulas. Kooli aula erineb paljudest teistest Eesti õppeasutuste saalidest seepärast, et Vabadussõjas võidelnute mälestustahvel paikneb ruumi siseseinal.

Õpilased Kristella Kukk, Õnneli Pilliroog, Taavi-Toomas Tärk, Alice Kajakas ja Eliise Kull istusid mälestustahvli kõrvale asetatud laua ääres, millel Eesti delegatsiooni liikmete nimesildid, samuti Eesti ja tolleaegse Venemaa lipp. Kõigile aulasse sisenejatele kingiti Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellendi koostatud Tartu rahu teemaline voldik. Alguse ootuse sagin vaibus, kui Keerup süütas sissejuhatavate sõnade saatel lauale asetatud küünla.

Hakatuseks laulsid Sindi Lasteaia koolieelse astme laululapsed laulu "Eestimaa on selline", viis ja sõnad Anu Röömel. Lapsi juhendab muusikaõpetaja Ülle Jantson. Tantsuks esitasid lasteaia mudilased eesti rahvatantsu „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse“. Akordionil saatis Jantson, kes peab oluliseks nimetada laste muusikalisele kasvatusele kaasa aitavate õpetajate nimesid: Janika Kull, Anneli Vilgats, Asta Pasieko ja Merike Lilleleht.

Sindi koolinoored tutvustasid Eesti delegatsiooni liikmeid ja kõnelesid läbirääkimiste sisust, riikide vahelise piirijoone kulgemisest ja lõppotsusena Tartu rahu dokumendi allkirjastamisest. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe tegid enne tänast esinemist korduvalt ettekande harjutusi kõnes ja diktsiooni täpsuses, et ka vähem kuuldud nimed ei kõlaks õpilaste suus vääralt või mingis veidras kujundis.

Kuid veel enne õpilastele sõna andmist tervitasid konverentsi Sindi linnapea Marko Šorin ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Valitsuste juhtide sõnavõtu järel laulsid Sindi 4. ja 5. klassi tütarlapsed laulu „Eesti kaart“, sõnad Priit Aimlalt ja viis Tõnis Kõrvitsalt.

Paikuse põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Mait Lind valmistas koos oma õpilasega ettekande Poska küla nimest. Õpilane, kes Poska külast rääkis, on Alice Kajakas 9a klassist. Lisaks kodukoha ajaloo teadmiste täiendamisele oli ettekandel ka väga praktiline pool. Mullu sügisel Siseministeeriumi ja kohanimenõukogu korraldusel Pärnu Maavalitsuse saalis toimunud XII kohanimepäeval kõneldi samuti vajadusest ja võimalustest Poska küla nime taastamiseks.

Küla oli väike, 10 talu ringis. Poska oli asundusküla. See tähendab, et  riik jagas mõisamaa maata talupoegadele. Eesti Vabariigi 1919. aasta 10. oktoobri maaseadusega otsustas riik likvideerida mõisad. Samuti tehti ka Pustuski karjamõisaga, mis tükeldati väiksemateks osadeks ja maa saamisel olid eelisseisus Vabadussõjast osavõtjad ning nende lähedased. Asunike talud liideti esialgu Pustuski külaga.

Poska küla tekkis 1938. aastal Pustuski küla jagamisel. Pustuski olevat läinud liiga suureks ja seetõttu jagati see kaheks: Poskaks, kus olid asundustalud ja Pustuskiks, kus olid vanemad talud. Küla nimele oli mitmeid ettepanekuid Pustuski-2, Seljametsa. 23. veebruaril 1938. aastal Vabariigi aastapäeva eelõhtul toimus Pustuski koolimajas Vabadussõja kangelaste austamise aktus, mille viisid läbi kool ja kohaliku raamatukogu selts. Kohal oli 19 vabadussõjalast. Seal tekkis külaelanikel mõte panna külale Poska nime, kuna Jaan Poskal oli suuri teeneid Tartu rahulepingu sõlmimisel.

Küla likvideeriti Paikuse Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega 1975. aastal.

Tänapäeval on tulnud endistelt külaelanikelt ettepanekuid küla nime taastada ja panna Poskale sinna mälestusmärk.

Sindi rahva jaoks oli kõige soojem tunne kuulda oma kodukandis sündinud ja õppinud diplomaadist, kes osales samuti Tartu rahu läbirääkimistel. Muu hulgas oli Julius Seljamaa ka see mees, kes aitas 1917. a korraldada Peterburis 40 tuhande eestlase osavõtul manifestatsiooni Eestile autonoomia andmiseks. Kui tol korral tulid eestlased sadade sinimustvalgete lippudega Venemaa pealinna oma tahet väljendama, siis täna välja toodud kümned sinimustvalged lipud meenutasid sümboolselt ajaloolist sidet toonaste sündmuste ja praeguste koolinoorte püüdluste vahel.

Eesti Lipu Seltsi poolt kingiti õpilasesinejatele mälestuseks tass, mille ühel küljel ilutseb suur Lipu seltsi logo ja vastaspoolel tekst 'Tartu rahu 95'.

Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk laulsid „Eesti muld ja Eesti süda“, mille ansambel Ruja laulis omal ajal L. Koidula kirjutatud sõnadele eestlaste südametesse.

Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots ja Ain Keerup lõpetasid konverentsi vastastikuste tänusõnadega. Samas tõdeti, et kahe omavalitsuse ja kooli koostöös toimunud kogunemine polnud üksnes pidulik ja väärikas Tartu rahu aastapäeva tähistamine, vaid oli ka õppepäevana kasulik teadmiste talletamise võimalus.

Samal teemal: