Pärnu Jääfestivali lumemöldrid alustasid tööd
Reedel (17.01.) hakati Pärnu neljanda Jääfestivali atraktsioonide valmistamiseks kunstlund tootma ja eile tutvustas festivali peakorraldaja Piret Hallik-Sass veebruaris toimuva jäise meelelahutuse võimalusi.
Hans Pikani, lumekahuri masinist
Madal veeseis häirib lumesadu
Hans Pikani, osaühingust Ferrotek, oli parajasti toimetamas Pärnu jõe ääres kunstlund tuiskavate masinate juures, kui eemalt lähenejat märgates kohe pikkade sammudega ligi astus. „Vesi on jões langenud nii madalale, et pump imeb pidevalt muda voolikutesse ja ummistab torud ära,“ lausus Pikani viivuks ühe lumekahuri juurest eemaldudes, et seejärel masina uuesti tööle saamisega tegelema asuda. Alates reedese päeva teisest poolest, kui lumekahurid tööle pandi, on püsinud kestvalt Pärnu sadamas mõõdetav veetase allpool keskmist näitu. Kella kahe paiku näitas veeseis -50 cm ja paar tundi hiljem oli langenud veel 5 kriipsu. Seejärel küll hakkas tõusma, aga mitte eriti palju.
Kunstlund tuleks toota Pikani sõnul ca 22 tuhat kuupmeetrit. Ilm näib praegu plaani teostumist soosivat. Kõige parem on kogemustega mehe hinnangul lund teha -12 ja -15 kraadise temperatuuri vahemikus. Lumemasinate tootlikus oleneb madalamatest külmakraadidest ja väiksemast õhuniiskusest. Paikuse vallas asuv Ferrotek omab kunstlume tootmiseks suuri kogemusi ja on seni töötanud väljapool oma riigipiire enamasti põhja- ja idanaabrite tellimusi täites. Külmakraadide püsimise korral loodetakse soovitud kogus lund maha puistata umbes kümnekonna päevaga. Vajadusel võib firma Soomest ära tuua veel ühe kahuri, et tööga tähtaegselt valmis jõuda.
Jääskulptuurid valmivad enne festivali avamist
Dekora ja jõe vahelisel suurel territooriumil püüdis Rait Pärg leida märgistatud ala, kuhu on kavandatud jääskulptuuride allee. Samal ajal sõitis kohale platsimeister Aavo Kubja, kes näitas tulevasest peaväravast jõe poole suunduvat teed, mille äärde peaksid skulptuurid Jääfestivali avapäevaks valmima. Pärg on vastutav peakorraldaja jääskulptuuride vallas. Vajalik jää tuuakse Lätist. Kümme suurt risttahukat on väga kõrgekvaliteedilisest jääst. Neljast riigist osaleb tosin skulptorit, kes esitasid eelnevalt kavandite hindajatele enam kui ühe loomingulise idee. Hindamiskomisjon koosseisus Rait Pärg, Piret Hallik-Sass, Laura Haarakalju ja Üllar Kallau valisid eelistatuimad tööd välja, et nende järgi hakata 12. veebruaril jääst erinevaid kujundeid valmistama. Pärg ütles, et kavanditel oli väga põnevaid mõtteid, aga mõnede tööde ohtlikult suure hapruse tõttu loobuti nende tegemisest. „Piisab vaid väikese sõrme puudutusest, kui imepeened osad puruneksid kildudeks,“ selgitas Pärg, kes teab aastatega kogunenud kogemustest kui väga soovivad vaatajad minna skulptuure katsuma.
Skulptuuride temaatika on kõigil ühine: jäämuusika. „Kõik kavandid on väga erinevad - on arhitektuurseid lahendusi ja on figuratiivseid,“rääkis Pärg, kelle enda töö tuleb samuti figuratiivne. „Pealkirja kui sellist mul veel ei ole mõeldud, aga küll sedagi jõuab.“
Eestist osalevad skulptuuride tegemisel Rait Pärg, Üllar Kallau, Raivo Perandi, Leena Kuutma, Liina Stratskas, Toomas Mitt, Eneken Maripuu ja Eleka Pajusaar, Norrast Elisabeth Kristensen, Islandilt Ása Hauksdóttir ja Lätist tuleb Maija Puncule ning Krists Zariņš. Pärg ütles, et kõik kutsutud on juba varajasemast ajast talle hästi teada, väljaarvatud Krists Zariņš, kelle nimi on talle alles tundmatu. Igal aastal tuuakse jääd lisaks ka Tammiste karjäärist. Pärg arvas, et kui skulptoritel tekib uusi mõtteid ja jää kasvab vajaliku paksuseni, siis polevat probleemi ka täiendavate mahtude kohale toimetamisega Pärnu külje alt. Aga esialgne plaan seda ette ei näe.
Pilk Jääfestivali ala maketile
Jääfestivalide projektijuht Piret Hallik-Sass kutsus Aia tänava galeriisse, kus võis tutvuda jäise linnaku maketiga ja saada aimu sellest, mis 15. –24. veebruarini toimuma hakkab. Festivali ala arhitektuurse lahenduse pakkusid festivali jaoks välja Pärnu arhitektid Tanel Tuhal, Leles Luhse, Reet Olev, Toomas Unt ja Helle-Ann Urgard ühistöös festivali meeskonnaga. „Siin on Lai tänav ja sissepääsust vasakul asub Dekora ning paremale jääb parkla umbes sajale autole. Metsatöllu esinemise ajal võib parkla kohtade arv pisut väheneda, aga kasutusele jääb endiselt Port Arturi parkla,“ alustas peakorraldaja esimeste viidetega ja jätkas suunava sõrme asetamisega järgemööda erinevatele objektidele. „ Siia tuleb Tallinna vanalinna restoran Kaerajaan.“ Saan kuulda, et loomisele tuleb ka Canal+ ja Viasati olümpiaala, sest Jääfestivali ajal käivad ju Sotši taliolümpiamängud ja külastajad peaksid saama sel ajal vaadata spordisuursündmusel toimuvatki.
Kõige kesksem paik on siiski jäämuusika lava, mille juures asub liuväli. Põnevust pakub Madonna kontsertidega tuntuks saanud Jaan Roose slackline show kui omaala meister sooritab jäämuusika etenduse lõpus tasakaalutrikke . „Muide, siin astmete peal on 10 ja 5 meetri pikkuste keeltega pillid, mis on spetsiaalselt valmistatud spetsiaalsele muusikale, väljamõeldud Peeter Rebase poolt. Avashow esinejana astub rahva ette praegu maailmas tuuritav kontratenor Taniel Kirikal, kes on hästi kuulus eestlane. Tema tuleb lavale arvatavasti zorbi palli sees, et hinnaline hääl külma õhku ei saaks. Sellelgi aastal on esinemas uisutaja Heili Palm-Vaikma ja tantsijate jäämuusika grupp. Avapäeva tervitab oma ilutulestikuga Ruff . Nendest räägitakse alati legende sellest kui uhke show nad on püsti pannud.“
Kõige tõsisemalt võetavaks objektiks peab Hallik-Sass kolme lööviga lumegaleriid. Praegu on karkass juba püsti ja käib selle lumega katmine. Ruumis asub kõigepealt baar, aga keskel paikneb jääteaduse väljapanek. „Hetkel teeme ettevalmistusi Japsi kalateaduse keskuse harrastuskaluritega, lisaks on abiks Ivari Niinemäe ja Sauga vallavanem Priit Ruut. Ruumi keskele tuleb ülevaade Pärnu jões ja lahes elavatest kaladest, keda on jääkuubikute sisse külmutatud.“ Ühte osasse paigutatakse lumelava, kus on 3 m läbimõõduga esinemise koht. Edasi tuleb kino, kus näidatakse Lotte ja igasuguseid teisi filme. Ühes löövis on skulptuuridega pildistamise ruum ja siis täpsussein, kus asuvad erinevad reljeefsed näod. Seal tuleks pallid suhu visata. Nägude tagant tulevate torude kaudu kogutakse pallid kogumise kohtadesse, kus arvatakse saadud punktid kokku. Edasi argnevad käigud ja salakambrid puude vahele, kus asub jäine loss. „Seal on siis labürindid, läbikäigud ja aaretekambrid, päris põnev. Selle taha jääb omakorda Ande Arula miniloomaaed ja hobused, kellega saab saanisõitu teha. Kui jää kannab, siis ka jõe peal. Varem pidas Arula rantšot Pärnumaal, nüüd asub ta Läänemaal,“
Uuesti suundus maketi tutvustaja sissepääsu lähedale, kuhu tuuakse ka klaverloomade mäng. „Need on vahvad tegelased, kes elavad klaveri sees. Siin on uusi tegelasi ja uusi noote juurde tulnud. Jutud on sisselugenud Evelin Võigemast. See on nii, et käid lume keskkonna läbi nagu reisil ümber maailma ja sattud näiteks nr. viie peale, kus kohtud kirp Gunnariga. Seal on selline boks ehitatud, millesse piiludes näeb kirp Gunnari kodu ja võid astuda koguni lumest klaveri sisse.“
„Aa, see oli kärbes Katmanduu ,“ tuli mulle korraga lugu tuttavana ette. Kirjutasin selle esmaesitusest Sindi seltsimaja laval 2008. aaasta kevadel. „Jah!Katmanduu oli esimene, kes avastas uudse maailma klaveri sees. Tema saigi siis tuttavaks nii kirp Gunnari kui Kaelkirjaku emaga ja teiste tegelastega,“ teadis Hallik-Sass täpselt, kuidas lugu tegelikult algas.
Kaugemale nurka tuleb kauplemise piirkond. Festvali ala silla poolses osas kõrgub tuubimägi ja lõbustuspark. „Selle tahaksime võimalikult vara valmis saada. Me oleme inetult täiskasvanud koleda mäe ära tasandanud ja korda teinud.“ Hiljuti valminud kallasrajal leiavad koha lumekujud, milleks eelnevalt valmistatakse vajalikud alused. „Plaanitud on 30 ehituskohta, 15 võistkonda võivad registreeruda otse meie juures ja 15 võistkonda tulevad läbi Pärnumaa Spordiliidu. See on traditsiooniline ettevõtmine, mida me Pärnumaa spordiliiduga koos teeme.“
Suur lava paigutatakse Metsatöllu kontserdi ajaks Vingi tänava äärde. „Lava üles panemine võtab nii palju ruumi ja saginat, et eraldatult on selle asukoht parem. Metsatöllu laval tagatakse 15 kraadi sooja. Muidu on 2 lava: üks on jäämuusika lava, teine paikneb lumelinnas. Väikesel laval loetakse luuletusi ja kuuleb akustilist muusikat. Praegu tegelevad meie noored programmi kokku panekuga.“
Festivali tagumises osas asub veel Tervise kaubamärgiga talvespaa, mille kõrval avatakse 15 meetri suurune jääauk talisuplejatele. Samuti saab olema jääkarussell. „Atraktsioone peaks olema rohkem kui eelmistel aastatel. Kõige keerulisem objekt on siiski lumemaja valmis saada, aga loodame, et kõik toimib hästi. Meil on head abilised ja väga tore, et saame teha koostööd oma kandi firmadega.“
Samal teemal:
