Pärnu Kuninga tänava Põhikoolis avati Vello Paluoja loodud Endel Varepi portree
3. septembril möödus 95 aastat Endel Varepi sünnist. 1933. aastal lõpetas ta Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, mis praegu kannab Kuninga tänava Põhikooli nime. Nimekal koolil on kaunis tava jäädvustada oma teenekate vilistlaste mälestust portreedega. Professor Endel Varepi portree loomise mõtte algataja oli Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon. Idee aitas ellu viia Keskkonnaministeerium ja teostust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pastellportree autor on kunstnik Vello Paluoja.
Täna keskpäeval eemaldasid suurmehe portreelt katte keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, tütretütar Veronika Varep ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Hang, kes kogu ettevõtmise tegelik hing ongi olnud. Valminud portreega jäädvustati Eesti tuntuma geograafi, looduskaitsja ja Lahemaa rahvuspargi rajaja mälestus jäädavalt kooli 1. korruse kuulsuste seinale.
Jaanus Tamkivi sõnul olid professorid Endel Varep ja Eerik Kumari esimesed Eesti teadlased, kes viiekümnendate aastate keskel tõstatasid küsimuse Eesti looduse kaitsest. “See oli aeg, mil looduskaitsest peaaegu ei räägitud, nii oli nendel sõnavõttudel teedrajav tähendus.”
Eesti kaitselade loomisel oli Endel Varepil eriti otsustav roll. Ta oli Lahemaa rahvuspargi üks asutajatest, lisaks osales 1957. aastal vastu võetud looduskaitseseaduse väljatöötamises. Sellega anti Eesti loodusele riikliku süsteemi alusel vajalik kaitse ja tema eestvõttel asutati Eesti looduskaitset väärtustavaid ühiskondlikke organisatsioone.
1952. aastal valiti Endel Varep Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsiooni esimeheks. Ta oli ligemale 30 aastat Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni aseesimees. Kuuludes Eesti Geograafia Seltsi asutajate hulka oli ta kuni 1985. aastani aseesimees. Samuti oli Endel Varep üks Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni asutajatest, osaledes ligi 30 aastat juhatuse töös.
Endel Varepi kirjalikust pärandist on kõige tuntuim 700-leheküljeline 1965. a. ilmunud teatmik „Kas tunned maad“, mis oli mõeldud eeskätt kodu-uurijatele ja matkajatele. Mahukamad tööd looduskaitse alal on veel „Man and Nature“ (1968), milles käsitletakse Eesti loodusressursse, nende kasutamist ja kaitset ning õpik-käsiraamatu „Looduskaitse“ (1973) maailma kaitsealasid käsitlev osa. Eesti maastike uurimise ja suurepärase tundmise tulemusel valmis Endel Varepil Eesti maastike piiritlemise skeem, mida kasutatakse teatmikes ja õpikutes.
Olles viljakas autor ja geograafia märksõnastiku koostaja, andis Endel Varep märkimisväärse panuse Eesti entsüklopeedia koostamisele. Ta pidas oma peamiseks tööks noorte geograafide õpetamist ja kasvatamist - ligi 40 aastat luges Eesti füüsilist geograafiat ja geograafia ajalugu.
Endel Varepile kuuluvad 1986. aastal kirjutatud read: „Meie armastame oma maad ning püüame ta kordumatuid maastikke üha sügavamalt tundma õppida. Meie hindame väärikalt ning kaitseme kõiki meie looduse kauneid paiku ning ajaloo ja kultuurimälestisi, mis on meie rahva võõrandamatu ühisvara.“
„Olin seitsmeaastane kui vanaisa suri, aga siiski on mul temast palju meeldivaid mälestusi. Neljaselt istusin vanaisa kabinetis ja värvisin vesivärvidega, mida tegelikult kasutati maakaartide värvimiseks. Ta käis lasteaias mul järel,“ rääkis heldimusega oma vanaisast Veronika Varep, kes praegu õpib Pärnu kolledžis magistriõppekava alusel turismigeograafiat. „Ta oli tark ja hea, ütlesin aasta pärast vanaisa surma raadioreporterile, kes ootamatult palus mind oma vanaisa iseloomustada,“ meenutas Veronika Varep vanaisa sellisena nagu ta teda varajases lapsepõlves tundma oli õppinud. Maalilt katte eemaldamise järel tänas lapselaps neid, kes selle meeldiva algatuse nimel tööd tegid: Keskkonnaministeeriumit, kooli, vanaisa sõpru ja kõiki, kes teda meeles pidasid.
Vello Paluojal paluti mõne sõnaga rääkida portree loomisest. Kunstnik ütles, et mustvalge foto järgi sai küll vajalikud näojooned, kuid tema vaimse ja hingelise olemuse võis lisada portreesse üksnes inimest hästi tundma õppides. „Varepi loomus, olek ja headus on siin pildil kõik olemas,“ kinnitas Vaike Hang oma hindava pilguga seda, kui täpselt Vello Paluoja oli tabanud Endel Varepi juures kõige olulisemaid iseloomujooni.
Portree avamisel viibised lisaks eelnimetatud inimestele veel tänased kooliõpilasd, Endel Varepi endised õpilased ja hilisemad kolleegid, kes tulid selleks tähtsaks sündmuseks ülikoolilinnast kohale.
