Pärnu lumearhitektuur muutub järjest imposantsemaks
Rait Pärg arvab, et Jääfestivali lumearhitektuur hakkab kujutama midagi nii võimast, mida ilmselt pole kordagi varem terves Eestis ega ka vanal Liivimaal olnud.
Lumeplokid liiguvad käest kätte
Homsega tahetakse Pärnu Jääfestivali ettevalmistava lumearhitektuuri workshop'iga ühele poole jõuda. Eile pealelõunal upitati viimased lumeplokid jäärestorani seina kõrgemasse tippu, mis asub maapinnast 6 m kõrgusel. Madalam sein on 4 m kõrgune. Sadade plokkide seina ladumine on tõsine jõuproov, sest iga sületäis lumekuubikut kaalub 10 ja rohkem kilogrammi. Palju kergem pole ka pika saelehega mootorsaag, millega Rait Pärg parajaid kuubikuid lõikas.
Üllar Kallau uuristas talvespaa üht kõrvalkäiku. Talvespaa suure saali üht seina katab Aivar Kurvitsa loodud bareljeef. Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri osakonna õpilane Mari Hiiemäe lõpetas kolmandat näkineidu. Esimene lebab spaa sissepääsu tunneli kõrval ja teda katab õhuke värskelt sadanud lumeloor. Katusealuses ruumis on üks neist kenasti koha leidnud nurka surutult ja teine varjab üht paljudest metallist tugipostidest. Kuid Mari lubas neid veelgi juurde. Iga järgmine tuleb aga eelmistest järjest kaunim.
Kinoruumide kõrged võlvialused on uuristatud suure lumekuhjatise sisse ja ehitajad pole julgestuseks ühtki täiendavat toestust kasutanud. Üllar Kallau sõnul on nulli lähedal püsivad temperatuuripügalad lumest ehitamiseks kõige sobilikumad kraadid. Ilmataadiga pidavat aga kehtima kokkulepe, et festivalipäevade ajal langevat temperatuur taas mõõdukatesse miinuskraadidesse, mis tagab ehitistele suurema vastupidavuse.
Samal teemal:
