Alates 24. aprillist kuni 11. maini, ajavahemikul 9.00-15.00 saab õpilastöid imetleda Sindi Gümnaasiumi 1. korrusel asuvas konverentsiruumis. Teisipäeva pärastlõunal tegi olulise töö ära kolmeliikmeline hindamiskomisjon.

Pärnumaa õpilastööde näitus Sindi Gümnaasiumis

Hindamine toimus eraldi kunstiõpetuses ja käsitöös gruppidena 1. – 3., 4. – 6. ja 7. – 9. klass. Kunstiõpetuses osales ka gümnaasiumi aste, aga käsitöö piirdub üksnes põhikooli osaga, sest gümnaasiumis kahjuks käsitööd ei õpetata.

Tegemist on igal kevadel toimuva Pärnumaa koolinoorte kunsti ja käsitöö näitus-konkursiga, millel on juba paljude aastate pikkune traditsioon.

Kui möödunud aasta teemade valikuks oli „Lill ja lilled“, siis seekord näeb laste käsitöö loomingut „Vanaema veimevakast“ ja kunstis on esindatud „Popkunst“. Mõlemad andsid
lastele ja õpetajatele avara loomeruumi, mida kinnitab kindlasti ka sel nädalal avatud väga mitmekesine ja põnev näitus. „Küllap on vanaema veimevaka mõiste inimestele ilmselt paremini tuttav, küsimusi võib tekitada popkunsti mõiste,“ arutles Maia Agar, kes on Sindi Gümnaasiumi käsitöö- ja kunstiõpetaja, aga ka Pärnu maakonna käsitöö ainesektsiooni juhataja ja üks näituse korraldajaist.

Agar selgitas, et popkunst kui kunstivool kujunes möödunud sajandi kuuekümnendail esmalt Inglismaal, kust levis kiiresti poolehoidu ja järgijaid leidvalt USA-sse. Tegemist oli tarbimiskultuuri harjumusi käsitleva kunstiga. Alustades maalide ja kollaažidega ning lõpetades mahult hiigel suurte tarbeesemete või toiduainetega, oli tegemist tehnilisest küljest äärmise mitmekesisusega. Kahtlemata toob see teema põnevaid lähenemisi ja võtteid esile ka tänase päeva toimingutes, sest tegemise valikuid jätkub küllaga.

„Auhinnatud raamat vanaema retseptidega 34-st aastast, see raamat tasub tõesti vaatamist kuna on põnev nii seest kui väljapoolt vaadatuna,“ tutvustas Agar väljapanekuid. Sealsamas kõrval on kompuuterõmblusmasinaga tikitud linikud. „See on uusim tehnoloogia, mille abil saab linikud kujundada arvuti ekraanil ja seejärel anda masinale korraldus idee praktiliselt ära teha,“ selgitas Agar, kes loodab peatselt ka Sindi koolis võtta taolist tehnikat võimaldava masina kasutusele. Selleks, et vanad käsitöö oskused ei kaoks, jätkatakse ka iidsetel viisidel tikkimist või kangastelgedel vaipade kudumist. Huvitavad on ajalehepaberist kokkupressitud saiapäts, vorstilatt ja muud põnevad vormid.

„Sellel aastal läks enamus auhindu Tihemetsa põhikoolile, mis kahjuks alates järgmisest õppeaastast suletakse, aga Juta Rea on seal tõeline käsitöö meister,“ hindas Agar suure imetlusega Tihemetsa laste töid. Ka Rea tütar Karin paistab silma mahukate ja hästi keeruliste töödega hakkamasaamisel. Agar näitas tema valmistatud sõba ja kirjeldas selle valmistamise keerukust. Karini pidulik sõba, spiraalkaunistused ja losud on selgitustena hästi ka kirja pandud, et külastaja saaks kõigest parema ettekujutuse. Küllap on Rea puhul suureks eeliseks seegi, et tal on vähe lapsi ja see võimaldab palju rohkem pühenduda igale õpilasele eraldi.

Sindi õpilaste töödest paistavad välja vöökirjad. Paraku Sindil endal puudub oma vöökirja eripära ja seepärast kasutatakse valdavalt kas Pärnu või Tori kihelkondade mustrit. Kuid mõtteid ja häid kavatsusi on veel tunduvalt rohkem kui jõuab realiseerida ja näitusepindki on piiratud võimalustega. Nii tõi Agar oma 4. klassi õpilaste kaltsunukud näiteks, millega seekord küll näituse ajaks valmis ei jõutud, aga on kindlasti väga põnev loominguline näpuharjutus.

„Seni oleme näituseid korraldanud Pärnu keskselt, oleme olnud Port Artur 2, linna raamatukogus, möödunud aastal Pärnu Keskuse 3. korrusel, ühesõnaga kohtades, kuhu pääseb alati korraga hästi palju rahvast vaatama. Kuna rendipinnad lähevad järjest kallimaks ja mõnes kohas küsitakse päris üüratult suurt tasu, siis plaanisime sel aastal rändnäitust ja ma kirjutasin sellest ka Sindi sõnumitele, millest läks välja nüüd eksitav informatsioon. Algselt kavandasime tõepoolest ühe nädala Sindis, siis tahtsime kolida Pärnu-Jaagupi ja Tõstamaa gümnaasiumitesse ning lõpetada Kilingi-Nõmmes. Aga töid üles pannes sattusid õpetajad täiesti paanikasse. Kui neid töid korduvalt maha võtta ja pakkida ning transportida, siis tekkis mure loomingu tervena säilitamise pärast. Seepärast otsustasime jätta näituse ikkagi ühte kohta paigale ja lõpetamine toimub samuti 11. mail Sindis,“ rääkis Agar sellestki kuidas töö käigus võivad head kavatsused siiski teist teed minna.