Vanemspetsialist Kärt Lind on töötanud samas valdkonnas üle 40 aasta

Pärnu teeninduse juhataja Annika Pärna sõnul tuleb lõppeval aastal Pärnumaal välja vahetada 25 tuhat isikutunnistust ja passi, järgmisel aastal suureneb see arv koguni 36 tuhandele. Varem väljastati isikutunnistusi ja passe tähtajaga 10 aastat. Alates aastast 2007 vähendati kehtivusaega viiele aastale. Sellest ka vajadus teatud perioodil tavapärasest hoopis suuremal hulgal dokumente vahetada.

Et vähendada järjekordi Pärnu teeninduses ja teha dokumendi vahetus maainimestele lihtsamaks, käidi täna Halinga vallas. Pärnu-Jaagupi rahvamajas esitasid taotlusi üle 80 inimese. 11. oktoobril teenindatakse inimesi Häädemeeste seltsimajas ja 18. oktoobril minnakse Saarde valda Kilingi-Nõmme klubisse. Mõlemas asukohas teenindatakse kümnest kaheteistkümneni. 7. novembril sõidetakse Vändrasse, kus teenindamine toimub kell 12-15 ja 8. novembril asutakse kell 10-11 Tootsis. Rohkem teavitust leiavad maakonnas elavad inimesed oma valla kodulehtedelt, kindlasti soovitatakse eelnevalt tasuda riigilõiv ja teha ka eelregistreerimine. Siiski saavad Pärna sõnul teenindatud ka need, kellel mingil põhjusel on jäänud eelnev registreerimine tegemata.

Pärnu teeninduse juhataja Annika Pärna kinnitab, et senised väljasõidud maakonda on inimeste poolt väga heal meelel vastu võetud ja paneb inimestele südamele heita pilk ID-kaardi kehtivusaja lõppemisele. Need, kes kavandavad peatset reisi väljapoole Euroopa Liitu, peaksid samuti jälgima passi kehtivuse tähtaega. Näiteks Venemaa viisa taotluse puhul tuleb arvestada passi kehtivuse aja lõpuni vähemalt kuue kuuga. Pärna soovitab siiski mitte viimasele hetkele jääda ja tulla kohale pisut varem.

Kui maakonnas teavad elanikud hästi vallamaja või rahvamaja asukohta, siis paljud pärnakad ekslevad sagedasti linnas ringi ja ei teagi, et Pärnu teenindus paikneb juba üle viie aasta Swedbanki hoones (aadressil Aida 5), mis asub Pärnu Keskuse ja muuseumi hoonetega samal joonel Põhja ning Aida tänavate vahel. Hoonesse saab siseneda mõlemalt tänavalt, aga jalavaeva vähendamiseks tasub eelistada Aida tänava poolset ust. Sealt minnes saab astuda pikalt tõusvale eskalaatorile, mis viib avarale katusega kaetud sisetänavale, mille parempoolsete uste rivi lõpus teatab silt kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teeninduse asukohast.

Teatud päevadel abistavad kliente teeninduses vabatahtlikud, kes annavad esmast informatsiooni ja abistavad fotode tegemisel. Kui vabatahtlikke parajasti pole, siis abistavad vajadusel teeninduse töötajad ise. Minu külastuse ajal abistas kliente Pärnu teeninduse juhataja Annika Pärna, kellel täitus 1. septembril 20 aastat samas ametkonnas töötamist. „Meil on üldse väga püsiv kaader. Kümnest töötajast on seitse selles ametis olnud paarkümmend ja rohkem aastat. Kõige staažikam on vanemspetsialist Kärt Lind, kes töötab koguni veidi üle 40 aasta meie süsteemis,“ tutvustab Pärna tublisid töötajaid ja juhatab esmalt inimesed automaatselt töötava fotokabiini juurde. Annika meenutab, et 1992. a 1. septembril tööle asudes olid paljud asjad sootuks teised. Juunis oli alustatud Eesti passide väljastamist ja tema tööle asumise ajaks oli neid saanud umbes pooltuhat kodanikku Pärnumaal.

Tähelepanelikult juhiseid lugedes saab foto ilma suurema pingutuseta tehtud. Pärast fotode vaatamist näen ikkagi, et siiski on mõned pingul olevad näolihased pildil aimatavad, aga see ei muuda fotot vähem kõlblikuks. Järgmisena tuleb seada sammud uuesti sama ukse suunas, kust kaudu sisenetakse ja teha nupule vajutus, mille järel saab järjekorra numbri.

Pikalt oodata ei tule ka isegi mitte tipptundidel. „Kõige rohkem rahvast käib esmaspäeval ja reedel, pühade eel, palgapäevadel, samuti pensioni saamise kuupäevade paiku,“ selgub Pärna jutust, kuid üle pooletunnise ooteajaga ei pea sellegipoolest mitte keegi arvestama. Minu vastas istub teiselpool teeninduslauda vanemspetsialist Kärt Lind, kes naerab lõbusalt: „Mis pikk aeg see 40 aastat on? Vanasti olid need kaua elanud ja töötanud, kes olevat Leninit näinud…“ Teenindajad kannavad kena vormirõivast ja käisel ilutseb politsei embleem, aga kõigi teenindajate lahked naeratused tekitavad soovi kasvõi iga aasta tulla dokumente vahetama. Selle mõtte katkestab Lind palvega kirjutada allkirjapadjale oma allkiri. Esimene ja teine ei sobi, ka mitte kolmas ega neljas katse. „Palun vajutage ühtlase tugevusega paberile, kirjutusvahend katki ei lähe ja kui lähebki, siis on meil neid külluses varuks,“ julgustab Lind. Surun veelkord pliiatsi tugevamalt näppude vahele ja nüüd jääb teenindaja minuga rahule – kuigi allkirja pilt pole enam päris see, mis tavaliselt kiiruga visatud kiri.

Kuid ainult allkirjast nüüd enam ei piisa. Järgmisena tuleb parema käe nimetissõrm asetada täpselt juhistele vastavuses tillukesele seadele. Sõrm jääb puhtaks, aga jälg saab võetud. Sama korratakse vasaku käe nimetissõrmega. Seejärel juhatatakse kassa juurde, kus saab kohe arve ära tasuda.

ID kaart maksab 24.28. Alla 15-aastastele, vanaduspensionäridele, sügava, raske, keskmise puudega inimestele 6.39. Pass ja ID koos maksavad 38.34. Soodustuse puhul sarnaselt ID-kaardiga on hind 19.17. Paistab et kodakondsus- ja migratsioonibüroos pole veel üldise hinnatõusuga kaasa mindud ja summad on ümmardamata kujul veidralt sendise täpsuse arvestusega endiselt jõus.

Olles juhatatud kohas istet võtnud saab selgeks, et Sampo panga kaardimaksega tuleb teenustasu ootamatult soolane. Mida teha? Kenal kassapidajal on kohe hüva nõu käepärast ja soovitab sama tehingu teha ise koduarvutist. Nii saabki Mailis Jõgi soovitusel tehtud.

Dokumentide kättesaamisest antakse teada meili teel. Üldjuhul aetakse asi korda paari nädalaga, aga sellist tähtaega kliendile ei lubata ja öeldakse, et ID-kaart ja pass tehakse valmis hiljemalt 30 päeva jooksul. Kiirkorras saab passi Tallinnast kätte kahe päevaga ja ID kaardi viie päevaga, kuid hind on siis vastavalt 57.52 ja 44.73.

Kui on tellitud üheaegselt ID-kaart ja pass, kuid teade saadetakse ühele neist varem kui teisele, siis pole mõttekas kohe teenindusse tormata, vaid tasub tulla alles mõlema teate saamisel ühe korraga järele. Töönädalal pikalt tööga hõivatud inimesed saavad Pärnu teenindusesse tulla ka nädalavahetusel. „Oleme avatud iga kuu teisel laupäeval: 13. oktoobril, 10. novembril, 8. detsembril jne. kell 10.00-14.00,“ osundab rõõmsa naeratuse saatel Annika Pärna.