Pärnu masinatehast meenutav koletu koloss
Mida rohkem uusehitusi Pärnu kesklinna lisandub, seda enam riivavad vaadet räämas varisemisohtlikud hooned.
Liikudes korrastatud kallasrajal Pärnu jõe vasakkaldal tabab pilk REV-i kirjaga kasutusotstarbe minetanud torni, mis mõjub eriti näotult kontserdimaja ja teiste Laia tänava äärsete uusehitiste taustal. Samal kallasteel liikudes näeb jõe teiselt kaldalt paistvat kunagise masinaehitustehase näotut kolossi. Aga linnas liikudes kohtab teisigi ilmet rikkuvaid maju. Huvitav on meenutada, mida nende tondilosside asemele aastaid tagasi kavandati.
2006. aastal korraldasid Port Artur Grupp ja Eesti Arhitektide Liit 3,4 hektarilise suurusele alale Pärnu kesklinnas parima hoonestuse püstitamiseks rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Toona saavutasid esikoha Itaalia arhitektid Fransesco De Luca, Paolo Gori, Romolo Nati, Antonio Capasso ja Giuliana Mancinelli Bonafaccia. Ideeplaneeringu võidutöö “Flood” autoreid autasustas kultuurkapital 180 000 krooniga. Hindamiskomisjoni kuulunud linnaarhitekt Ülar Saar pidas võidutöö tugevuseks avaliku ruumi kandumist jõe äärde.
Tunamullu jaanuaris kirjutati Ehitusbörsis Port Artur 3 kavandatavast vabaaja- ja kaubanduskeskusest, mis tuleks hinnanguliselt 79-tuhande ruutmeetri suurune neljakorruseline hoone koos idapoolsele küljele püstitatava 17-korruselise hotelliga. Kõrghoone oli arhitektide ja ärimeeste soov, mida kehtinud detailplaneering ette ei näinud. Soklikorrusele planeeriti umbes 600-kohalist autoparklat. Hoonet nähakse multifunktsionaalsena, mille peamiseks funktsiooniks jääks ärikeskus. Kaubandus- ja teeninduspinnad paikneksid esimesel kahel korrusel. Restoranid, baarid, kohvikud, ööklubi, kasiino ja rekreatsioonipinnad asuksid hoone jõepoolsel küljel, avanedes jõeäärsele terrassile. Kontoripinnad ja konverentsikeskus leiaksid koha keskuse ülemisel korrusel. Kaks aastat tagasi kavandati ka kuue saaliga kobarkino hoone kolmandale ja neljandale korrusele. Port Artur 3 ehitusmaksumuseks arvestati tookordsetes hindades 55 miljonit eurot.
2009. aastal sai ajakirjanduse vahendusel teatavaks Eston Ehituse kavatsus rajada kunagise masinatehase asemele 3000 ruutmeetri suurune ärihoone, 3 korruselamut ja suur terrassiala. Ärihoone ankurrentnikku polnud siis veel silmapiiril, aga selleks võinuks olla nii toidukauplus kui mõni muu äriline tegevus. Ärihoonet nähti U-kujulisena ja välikohvikutega jõe poolsel terrassialal. Korruselamud kavandati ärihoone ja terrassiala vahele seitsme- kuni kaheteistkorruselisena, kus oleks jätkunud elamispinda ümmarguselt 150 korterile. Juba siis kinnitas arendaja, et niipea siiski midagi tegema ei hakata ja oodatakse majanduse kosumist.
Sõja purustustest on Pärnu vanalinnas kõrvuti muuseumihoonega õnneks säilinud ka vana soolaait, mis asub Põhja 1 kinnistul, aga pole teada kui kaua veel ohtlikult murenev maja püsti püsib. Avariilises seisundis keskaegne ait on osaliselt kahe- ja osaliselt kolmekorruseline katuseta ning korduvalt tulekahjustusi saanud hoone, mis praeguseks täiesti varisemisohtlikuks muutunud. Aidahoone ümberehitusel tuleks juhinduda muinsuskaitse eritingimustest. Kaevetöödel peab järgima arheoloogilise järelevalve nõudmisi. Hoone omanik Raivo Tõnismaa on soovinud varemeis soolaait muuta majutusasutuseks. Projekt võimaldas aidahoonele kolme lisakorruse ehitamist. Detailplaneeringuga on kaalutud parkimise korraldamist ümberehitatava aidahoone esimesel korrusel.
Samal teemal:
