Pärnus lauldi priiusepäevale
Eesti Rahvusringhäälingu saates „Terevisioon“ tehti Pärnu Kontserdimaja juurest otselülitus eetrisse täna hommikul kell 7.20 ja sajad Pärnumaa lauljad laulsid Juhan Liivi „Ta lendab mesipuu poole”, mis laulupidude kavas kõlab Peep Sarapiku viisil.
Karin Veissmann ühendkoori ees
Ester Vilgats peab Terevisiooniga sidet; proovilaulmine
Rahvas hakkas kogunema juba veerand tundi enne kuut. Lauljad kuuletusid Karin Veissmanni juhatamisele ja saate sõnalist osa kandis rahvusringhäälingu Pärnu toimetaja Ester Vilgats. Mõned koorid tulid koguni oma lippudega. Meeldiv oli näha Rääma Põhikooli, kes tulid oma koolile kuuluvate rohkete sinimustvalgete suurte kandelippudega. Karin Veissmann palus võimaluse korral tingimata nimetada Rääma Põhikooli ja Pärnu Vene Gümnaasiumit, keda ei pidanud üldsegi veenma selles kui tore on hommiku külma karguses ja tõusva päikese kiirte valguses laulda. Temperatuur oli alguses alla -10 kraadi, kuid laulmiste ajal hakkasid pügalad kiiresti tõusma. Üldse oli lauljaid erinevatest kooridest kokku umbes 100 ümber.
Priiusepäeva mõtte algataja oli muinsuskaitseklubi Tõru
Priiusepäeva pühitsemise üleskutse tegid hiljuti ühiselt Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Lipu Selts, Jaan Poska Mälestusfond, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts, kellega eelmisel nädalal ühines veel Kaitseliit. Kuid priiusepäeva mõtte algataja oli siiski juba möödunud suvel muinsuskaitseklubi Tõru.
Klubi presidendi Trivimi Velliste palvel tegid selle liikmed Uku Pihlak ja Tiit Riismaa mullu juulis vajalikud arvutused, mille tulemusena saadigi nüüdseks kõigi teadvusesse jõudnud 7890 päeva. Nendele arvutustele toetuvalt tutvustas Velliste juba mõni nädal hiljem priiusepäeva sisu ja mõtet.
Sümbolite kaalust ajaloos
Mullu augustis kirjutas Toompea malevkonna liige Trivimi Velliste ajakirja Kaitse Kodu 6. numbris (lk. 24) artikli „27 märts 2013 – 7890 päeva!“, milles ütleb muuhulgas, et sümbolitel on ajaloos suur kaal: „Neil on maagiline ühendav ja liitev mõju. 27. märts 2013 paigutub sobivalt Eesti Vabariigi 95. ja 100. sünnipäeva vahele ning annab tõuget aruteludeks oma vabaduse ja oma riigi olemuse üle.“
Velliste jätkab: „Küsimus ei ole üksnes mitte selles, et meil puuduvad pealinnas ausambad Jaan Poskale, Konstantin Pätsile, kindral Laidonerile, ka viieteistkümnele kunagisele riigivanemale, kellest paljudel pole oma haudagi. Küsimus on ennekõike selles, mida saaks või peaks iga kodanik tahtma või suutma omaenda riigi nimel, omaenda riigi jaoks. Ja sellega oma laste ning lastelaste jaoks.“
Priiusepäeva sisulise tähistamise peamisi algatajaid Trivimi Velliste tegi lisaks Kaitseliidu ajakirjas avaldatud loole avaliku pöördumise seltsidele 5. septembril Euroopa muinsuskaitsepäevade osana peetud seminaril Tõrva Kirik-Kammersaalis, kus kutsus vabaühendusi mõtlema päeva tähistamise võimalikele moodustele. Kuni selle ajani ei leidnud mõte ajakirjanduse poolt suuremat tähelepanu.
Priiusepäeva pühitsemise mõte võttis ikkagi tuld
21. septembril ilmus ajalehes Sakala (nr. 185, lk. 2) Trivimi Velliste arvamuslugu „Kuusteist küünalt Jaani kirikus“, milles ta mõtestas 27. märtsi 2013 tähendust. Ta viitas järgmisel päeval Viljandi Jaani kirikus toimuvale riigivanemate mälestusjumalateenistusele. Vastupanuvõitluse päeva kõnes sealses pühakojas kutsus ta tänavust 27. märtsi meeles pidama.
Riigivanem Jaan Teemanti 140 aastapäevale pühendatud postmargi esitlusel mullu 24. septembril Tallinnas Stenbocki majas puudutas Trivimi Velliste taaskord kahe iseseisvusaja kulgu, kestust ja tähendust.
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho soovitas 5. veebruari arutelul Vabariigi Presidendi Kantseleis kasutusele võtta priiuse põlistumise päeva nimetus ja tegi ka ise täiendava kontrollarvutuse. Väljend „priiuse põlistumise päev“ leidis head vastuvõttu, varem räägiti „vabaduse rekordist“ jm.
Kuna seltside ja organisatsioonide tegevuses pidi priiusepäeva tähistamise ettevalmistusteks keegi haarama juhtohjad, siis võttis Eesti Lipu Selts algatuse enda õlgadele. Nii on ette võetud mitmeid üleriigilisi ja kohapealseid tegemisi. Esmalt valmis rahvusvärvides vastavate arvtähistega rinnamärk, mille kujundas graafik Lembit Lõhmus ja vermis Miniplasti märgikoda.
Täna, algusega kell 17.00 toimub tervikasja esitlus Eesti Panga muuseumis, kuhu pääseb üksnes kutsetega. Lipu seltsi algatusel ja Riigikantselei tellimusel on Eesti Post ja Eesti Postmark kavandanud tervikasja priiuse põlistumise päeva auks. Tervikasja kujundas postkaardina kunstnik Indrek Ilves ja sellel oleva postmargi Lembit Lõhmus.
Lipu seltsi mõttealgatusel valmis samuti Tiina Sildre kujundatud päevakohane postkaart, mille esiküljel näeb Tunne Kelami pildistatud laulva revolutsiooni suurimat meeleavaldust 1988. a 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Paremale servale on kunstnik asetanud sinimustvalge rinnalindi ja selle peale priiuse põlistumise päeva rinnamärgi kujutise.
Ilma piiranguteta kutsub Eesti Lipu Selts ja Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku Taastajate Ühendus keskpäevaks kõiki huvilisi Torisse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus toimuvale tänujumalateenistusele, mille juurde kuulub ka vabadusvõitlejale Jüri Kukele mälestustahvli pühitsemine. Ka Tallinna Kaarli kirikus peetakse õhtul algusega kell 18 tänujumalateenistus, kuhu on oodatud kõik pealinlased ja linna külalised.
Täna korraldab ka Paikuse valla kultuuriosakond koos Seljametsa muuseumi, Paikuse põhikooli üheksandate klasside õpilaste ja lipu seltsiga miniatuurse õppepäeva „Eesti riikluse arengu lugu“, millest teeb peaettekande ajalooõpetaja Mait Lind. Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe teeb kõigile asjast huvitatuile päevakohase ettekande Pärnu Maavalitsuse 5. korruse saalis. Trepiastmeid pidi viimasele korrusele tõustes näeb külastaja trepigaleriis välja pandud näitust Pärnumaa õpilaste joonistusvõistlusest „Minu tuleviku Eesti“.
Esile tõstmist väärib kindlasti ka Pärnu muuseumi eriprogramm „Kaks iseseisvusaega kahel ekraanil – tähtsamate sündmuste kroonikad Pärnumaal”. Muuseumi kohvikus tehakse kell 17 algust üsna piduliku teelauaga, mis kaetakse 1940. aasta Oru lossi stiilis ja nõusid kasutades. Samas ruumis näeb video vahendusel meie riigiga üheealist Elle Reederit, kes töötas teenijannana Oru residentsis.
Samal teemal:
