Salzburgi muusikakooli esinejad avavad Austria päevad
Kuni jaanuari lõpuni kestvad Austria päevad avas eile Austria suursaadik Eestis T. E. Renate Kobler Pärnu Keskraamatukogus, kus toimus Salzburgi muusikakooli kontsert ning Peter ja Regina Riederi graafikanäituse avamine.
Ulrike Baumann Elke Krahm
Taaskohtumine
Taas võisid inimesed Pärnust ja Pärnumaalt öelda. „Liebe Schüler und Schülerinnen aus der Musikscule Salzburg!“ Mullu aprillis väisas Austria Salzburgi linna muusikakooli kitarristide rühm Pärnumaad klassikalise kitarrimuusika päevade raames. Nüüd saabuti teises koosseisus, aga kontserti juhatanud õpetaja Elke Krahm oli juba eelmisest kevadest tuttav. Elken ütles, et nende muusikakooli ei tulda õppima mitte üksnes Salzburgist, vaid kogu ringkonnast.
Suursaadik austab eesti keelega Eesti riiki
Kontserdi alguses tervitas suursaadik Renate Kobler saksa keeles lisaks Salzburgi muusikutele ka Peter ja Regina Riederit, kes tõid oma graafikanäituse Pärnusse, aga siis kõnetas ta juba pärnakaid väga selgesti arusaadavas eesti keeles. „Mul on au ja rõõm avada Austria nädal Eesti suvepealinnas Pärnus koos korraldajatega, kellele ütlen suur tänu! Suursaadik meenutas, et kohe pärast Eesti iseseisvumist tunnustas tema maa Eesti Vabariiki. Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ja koostöö laiapõhjaline, hõlmates tihedat läbikäimist nii poliitilistes suhetes kui ka majanduse, hariduse ning kultuuri vallas. Austria saatkonna avamisele Tallinnas 1997. a järgnes nende sidemete edasine süvendamine kogu Eesti ulatuses, sealhulgas Pärnus, rõhutas Renate Kobler.
Ta ei jätnud märkimata, et Pärnus on toimunud arvukalt Austria kunstnike üksik- ja grupinäitusi. Näiteks tõi suursaadik Hans Sisa maalid, Salzburger Art Mix ja muud. Samuti nimetas suursaadik filmiõhtuid, kontserte solistide ja tuntud dirigentide osavõtul. Ka kõigi Balti riikide saksa keele õpetajate konverents, millel esinesid Austria lektorid, toimus Pärnus.
Suursaadik pidas tähtsaks mainida sedagi, et tänavu 1. jaanuaril täitus tema riigil 20 aastat päevast, kui ühineti Euroopa Liiduga. „Meil on hea meel jätkuvate suurepäraste suhete üle teiste liikmesriikide, sealhulgas Eestiga.“ Tervitussõnavõttu lõpetades kutsus Renate Kobler osa saama mitmekesiselt rikkalikust Austria nädala kavast, tõstes esile Salburgi koori esinemist, Peter ja Regina Riederi kunstinäitust ja Thea Karini fotode väljapanekut.
Meri kadus mäe sisse
Seejärel andis suursaadik sõnajärje üle Peter Riederile, kes nimetas raamatukogus avatud näituse pealkirjaks „Kui meri kadus mäe sisse“. Paneb imestama, kust selline idee ja pealkiri? „2011. aastal paluti Regina Riederit, minu abikaasat, teha näitus kultuuripealinna Tallinna jaoks Eesti Rahvusraamatukogus. Kultuuripealinna teema oli „Lugusid mere äärest“. Meil tekkis austerlastena kohe küsimus, et mida sisemaal merega peale hakata? Aastasadu tagasi oli ka Austrial meri, aga me ei tahtnud seda vana teemat üles kaevata. Salzburgis ringi jalutades nägime kivitreppide sees kivistisi. Salzburgi lähedal on punast ja valget marmorit. Kaevandustes näeb marmori sees kivistisi jääajast, kui Salzburg asus veel mere põhjas. Sellest leidsimegi enda jaoks teema mere kadumisest mäe sisse. Tekstid kirjutas Austria kirjanik Valter Müller.“ Näitus on olnud üleval peale Tallinna, Rakveres, Tapal, Salzburgis ja Saksamaal Passaus ning Brandenburgis. Siiski on praegune näitus sellisel kujul esmakordne, sest esimesest rändnäitusest pole enam kõiki töid alles. Sama pealkirjaga näituse jaoks valmisid täiesti uued tööd. Suursaadik täiendas Riederit mõttega, et kunstnikud ja kultuuri loojad on suuremad saadikud kui saatkonnad erinevates riikides.
Peter Rieder ütles, et nädala jooksul saab tutvuda ka Austria kohviku kultuuriga, mis kuulub maailma kultuuripärandi nimekirja. Thea Karin teeb sellest filmiõhtu. „Juba nimetatud Müller on selline mees, kes kirjutab oma raamatud kohvikus. Kuigi tema raamatuid ei ole eesti keelde tõlgitud, oli kirjanik Eestit külastades meeldivalt üllatunud paljude eestlaste saksa keele oskuse pärast. Samuti hindab Müller eestlaste kohviku kultuuri.
Salzburgi muusikud
Rahvamuusikud mängisid ja tantsisid rahvalikke palasid. Kõlasid meilegi tuttavad polka ja valsi viisid. Lauldi naljalugusid, nagu „Naise jaht“, aga ka kohvikumuusikat. Võeti üles lõputu laul, mida tavaliselt laulavad mehed naistele, aga sedakorda seadis aeg esinemisele piirid – kuigi oleks tahtnud neid veel pikalt kuulata. Silmale oli põnev vaadata poiste nahkseid põlvpükse ja kauneid naiste ning tütarlaste rahvarõivaid. Tantsupõrandalale haarati ka suursaadik, vabatahtlikult läksid tantsima Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja ja Austria päevade peakorraldaja Piia Karro-Selg koos kaasaga. Peter Rieder võttis tantsule Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ela Tomsoni.
Ela Tomson rääkis oma erilisest suhtest Austriaga, mida ta väga armastab ja on palju kordi ka seda maad külastanud. „Meie jaoks on tuntud Austria uusaasta kontsertid Viinis, Strauss, valss ja suusakuurordid,“ ütles Tomson. „Aga see maa avab ennast veel palju suuremas ilus ja kultuuri külluses.“
Marumägi
Samal ajal Austria päevade avamisega Keskraamatukogus kerkis Martensi väljakule teisaldatav suusahüppemägi – Marumägi. Julgeid huvilisi juhendasid instruktorid ja näidishüppeid tegi 11-aastane Airin Pikk Elva suusaklubist. Hüpetega alustas ta juba viieselt. Tehvandil sooritab ta hüppeid 90 meetri mäelt. Airini isiklik rekord on poolsada meetrit, olles sellega oma vanuseklassi Eesti meister. 2013. a oli Airin Fis Schüler cup võitja Saksamaal.
Suursaadik ja Ka Bo Chan kõnelesid eesti keelest
Õhtul toimus suursaadiku vastuvõtt Ammende Villas, kus oli võimalik suurepärase inimesega ka vahetult kohtuda. Ta ütles, et on oma peres teist põlvkonna diplomaat ja peab ametist tulenevalt austavaks kohustuseks osata selle riigi keelt, kus ta parajasti töötab. Nii suudab ta suhelda juba kuues keeles. „Väga hea kui keeleõppega alustatakse lapseeas. Mina olen kasvanud kolmekeelses keskkonnas. Iseasi on muidugi see, kas kuuluda romaani keelkonda või õppida hoopis teise keelerühma kuuluvat keelt, milleks on ka eesti keel.“
Kontserdil mängis Mirva Helske klaveril ja laulis kontratenor Ka Bo Chan. Laulja ei üllatanud kuulajaid mitte üksnes imepäraselt kõrge hääleulatusega, vaid ka vigadeta eesti keele oskusega. Kindlasti on heale keeleoskusele mõju avaldanud 17 aastat Eestiga kohanemist. Ta elab Tallinnas Nõmmel õnnelikult koos eestlannast abikaasaga ja kasvatab viit last. Abikaasa nimi on Maila. Ka Bo Chan ütles, et emakeelena kõneleb ta hiina murret, mida nimetatakse kantoni keeleks. Naljatades lisas juurde, et kuna on sündinud Hongkongi saarel, peab ta ennast põliseks saarlaseks ja „võtab mõnuga“! Ta tunnistas, et eesti keel pole muidugi mitte kergemate killast, aga kõik raskused on ületatavad. Samas tulevat kasuks hiina keele oskus. Vaatamata häälikumärkide suurele erinevusele on hiina ja eesti keele struktuur äärmiselt sarnane, mis teeb siinse riigikeele omandamise hiinlase jaoks palju hõlpsamaks.
Hämmastava häälega laulja alustas ja lõpetas lauluga Ave Maria. Neist esimese autor on Camille Saint-Saëns ja teise looja Heinrch Marschner. Veel olid ettekandel Händel, Schubert, Shopin ja Mahler. Ka Bo Chan on õppinud laulmist USA-s, aga aasta enne lõpetamist kohtus ta Veljo Tormise ja Hirvo Survaga. „Olin tolleaegse koori õpilasdirigent, kui sain Tormiselt kutse tulla õppima Surva juurde. Sellepärast otsustasingi 1997. aastal tulla Eestisse,“ Ka Bo Chan lõpetas muide lisaks muusikalise hariduse omandamisele 3 aastat tagasi ka finatsjuhtimise eriala õpingud. Kuid muusikaliselt täiendab ennast praegu magistratuuris. Äri ja majandus? Ka Bo Chan vastas, et ka muusikas tuleb teada, kuidas äri aetakse! Ta lisas, et lapsedki on musikaalsed, tütar õpib viiulit, aga kõige nooremal, nelja ja poole aastasel meeldib isa eeskujul väga laulda. Laulmine tuli isegi enne rääkimist.
Toomas Kivimägi näeks tulevikus ka islami kultuuri tutvustavat nädalat
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi jagas kahte mõtet. Esmalt rääkis ta emotsioonidest. „Kui mina oskaksin sama hästi Ka Bo Chani emakeelt, nagu tema oskab minu emakeelt, siis ma peaksin ennast geeniuseks,“ jätkas Kivimägi imetlust, mida koges hiinlase juures. „Pean seda suureks asjaks, kui maailma teisest nurgast tulev inimene peab oluliseks rääkida ühe väikese rahva keelt.“ Kivimägi hindas ka mehe suurepärast esinemist ja sedagi, et hiinlane tõi Austria hilisromantismi helilooja Gustav Mahleri loomingu eestlastele lähemale. „Hästi soe ja südamlik tunne jäi hinge,“ tunnistas Kivimägi, kelle arvates teame Austriast päris palju, aga teisalt ka üsna vähe, võrreldes näiteks Soome, Rootsi või Norraga.
„Austria on kindlasti riik, mida peaksime paremini tundma. Selles mõttes tahan väga kiita Raeküla Vanakooli Keskust, kes on selle nädala peamisi vedajaid. Läbi selle tuleb Austria kõige odavamalt meile koju kätte.“ Ta tunnistas paarikümne aasta tagust teadmatust, kui veel ei teadnudki õieti empaatia sisulist tähendust. „Aga aastatega see võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi on pidevalt suurenenud – maailmas, kus vastuolud pidevalt ägenevad kuni sõdadeni välja. Ma arvan, et üks võti lahendusteks on empaatia omamine. Igal rahval on tegelikult oma põhjendus kõigile tegemistele. Parim viis rahus elada on tunda ja teada, miks teised rahvused nõnda mõtlevad või käituvad.“
Austria on loomulikult väga kultuurne ja tsiviliseeritud riik oma rahvaga, aga maailmas on veel palju teisigi, vestles Kivimägi viivuks villa küdeva kamina lähedusse istudes ja lasi mõtetel koguda. „Siitsamast intervjuust sinuga tekkis mul mõte, et võibolla peaksime isegi tegema ühe islami nädala, et õppida tundma ka seda religiooni, mõistmaks paremini nende mõtteid ja käitumisviise. Empaatia tekkimiseks on vaja õppida enda jaoks teadvustama teisi, ühes kommete ja tavadega,“ lausus Kivimägi.
Pärnu Nokia
Esimese päeva sündmuste kava oli muidugi märksa mahukam ja valikuid, kuhu minna, mida vaadata või kuulata, palju rohkem. Laupäevast laupäevani kestvaid päevi täidab sadakond ettevõtmist või paika, kuhu kindlasti tasuks minna. Täpsema loetelu tutvustamine läheks lootusetult raskeks, aga iga huviline leiab talle sobiva külastuspaiga Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt. Karro-Selg ütles, et Raeküla Vanakooli Keskus korraldab sarnaseid päevi viiendat korda. Varem on nende korraldada olnud Saksa, USA, Itaalia, Briti päevad. Tuleval aastal tahetakse jõuda Jaapanini ja ülejärgmisel korral teha Läti päevad. Karro-Selg ütles, et kindlasti on ka Kivimägi mõte kaalumist väärt ja miks mitte edaspidi mõne islami riigi kultuuri tutvustada. Üks korralik Vene nädal võiks samuti olla väga tore ja kasulik ettevõtmine, leidis Karro-Selg.
„Austria päevadeks hakati ettevalmistusi tegema aasta tagasi, kui Karin Küünarpuu selle mõtte välja käis. Pärnus alustati taoliste teemapäevade korraldamisega 2008. aastal ja mina ütleks, et tegemist on Pärnu Nokiaga, mis teeb selle linna palju mitmekesisemaks. Kui Itaalia nädal välja arvata, siis on kõigil kordadel ka väljapoolt tuldud oma maad esindama. Minu kiitus nendele, kes entusiasmiga kaasa tulevad. Need mittetulundusühingud, kes esimese asjana küsivad raha, lõpeb meie jutuajamine koostööst väga kiiresti. Oleme samasugune MTÜ ja meilgi pole raha mitte kusagilt võtta. Teeme kõike ühiskondlikus korras ja fanatismist aetuna.“
Pärnus on ka varem erinevate riikide nädalaid korraldatud
2014 – Briti päevad, lähemalt:
2013 – Iiri, Suurbritannia
2012 – Tšehhi, Itaalia
2011 – Soome, Ameerika Ühendriigid
2010 – Saksamaa, Islandi, Gröönimaa, Fääri saared, Leedu, lähemalt:
2009 – Rootsi, Norra
2008 – Portugal
