Peeter Päts 135
Täna tähistati Pärnus Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva mälestushetkedega Pätside kunagise Raeküla kodumaja juures ja Metsakalmistul, millele järgnes kõnekoosolek Raeküla Vanakooli Keskuses.
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna abilised, Sindi Gümnaasiumi 8. klassi õpilased auvalves perekond Pätside kunagise kodumaja ees Raekülas
Veidi pärast kella kahteist peatus Riia mnt 273 ees suur buss, millest astusid välja Konstantin Pätsi muuseumi liikmed. Selleks ajaks olid sinimustvalgete kandelippudega rivistunud omaaegse Pätside kodumaja ette Eesti Lipu Seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumist, 8A klassi õpilased Kevin Viikoja, Chris Makovei, Toomas Gussev ja Markus Sõber, samuti mõned Lipu seltsi liikmed. 2011. aasta vastupanuvõitlemise päeval avatud mälestustahvli ees süüdati küünlad ja Pätsi muuseumi tegevjuht asetas laguneva hoone krohvipudemete peale lillekorvi.
Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste tutvustas lühikeses sõnavõtus põllumehe poja, Peeter Pätsi tegevust, millest on olnud Eesti riigile palju abi, kuid tema elu on jäänud teenimatult Nikolai ja teiste vendade varju. Velliste avaldas taas lootust, et Nikolai, Konstantin ja Voldemar Pätsi vennast kirjutatakse hiljemalt Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks üksikasjalik monograafia ja Raekülas asuv Pätside maja saab aastaks 2018 sellise väljanägemise, mis oli Pätside Pärnus elamise ajal.
Edasi liikus mälestajate seltskond samas lähedal asuvale Metsakalmistule, kuhu Peeter Pätsi põrm 1966. aastal salamisi ümber maeti. Kalmul jutustas Pärnus elav Peeter Pätsi abikaasa Aita täditütar Alviine Poeld sellest kuidas kõik täpsemalt toimus. Algselt oli Peeter Päts maetud Tallinna Metsakalmistule. Alviine Poeld on aastakümneid kandnud hoolt haua korras hoidmise eest. Peeter Pätsi perekonna hauakivi valmimise eest seisis hea Ali Rza-Kulijevi, kelle vedamisel taastati ka Konstantin Pätsi monument Tahkurannas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk Alevi kalmistul.
Pärjad asetasid kalmule Konstantin Pätsi muuseum, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kaitseliit.
Raeküla Vanakooli Keskuse saalis toimus algselt kavandatud paari tunni pikkuse koosviibimise asemel märksa kauem kestnud istumine ja ettekannete kuulamine. Esmalt esinesid Tagaküla Ööbikud ja Rannavaresed, koosseisus ansambli juht ja klarneti mängija Ene Saar, tuubamees Andrei Jurs ja lõõtsamängija Jaan Lepik. Solistina laulis Eili Laanela.
Tervitussõna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, kes sedakorda esindas siiski eeskätt Sindi ajalooklubi. Šorin jagas oma emotsiooni, mida tekitasid Raeküla ansambli esitatud laulud. Ta tundis läbi meloodiate Peeter Pätsi ajastu hõngu, mis tekitas hea vaimse pideme möödunud aegade meenutamiseks. „Ka Sindi on olnud ajaloos Pätsidega seotud. Riigi esimene president Konstantin Päts ja Sindi vabriku direktor Mark van Jung olid omavahel väga heas sõpruslikus suhtes,“ teadis ajaloohuviline rääkida. „Puudub päris tõendatud kinnitus, aga võib arvata, et Peeter Päts külastas Sindit viimati 1940. aasta 16. juunil. See on päev, kui toimus kaheteistkümnes Vabadusristi Vendade päeva tähistamine Pärnus ja Sindis.“
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak kasutas aega selleks, et rohke pildimaterjali varal tutvustada Pätside perekonda ja peatus pikemalt Peeter Pätsi isikul. Selgus, et mõndagi on veel teadmata. Pole isegi selge, millises Pärnu koolis Peeter Päts õppis. Ühena arvamustest on pakutud näiteks Riia maantee ääres paiknevat hoonet, kus praegu tegutseb militaarpood.
Kalle Ojaste, kes oli viies sõjajärgne Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealik, kõneles põgusalt Peeter Pätsi teenetest Kaitseliidu loomisel. Vabadussõja alguses astus ta Pärnu 6. jalaväepolku; osales soomusauto ja Pärnu soomusrongi ehitamisel, millest teatakse üldiselt väga vähe. Peeter Päts oli Pärnumaa rahvaväe Kaitseliidu ülem Vabadussõjas ning Pärnu komandant.
Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees ütles, et on suur loodushuviline ja seepärast ka Peeter Pätsi loodushoiuga tegelemine talle väga hingelähedane.
Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuste õpetaja on ühtlasi ka Sindi ajalooklubi tegevuse eestvedaja. Roosimäe tutvustas raamitud originaalfotot, mille kinkis talle psühholoog Heiki Krips. Fotol näeb Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmeid uue põhiseaduse vastuvõtmisel 1934. aasta jaanuaris.
Mälestuspäeva korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts peamiselt Tiina Tojaki vedamisel. Ettevõtmist toetasid Konstantin Pätsi muuseum, Raeküla Vanakooli keskus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasium, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ja Sindi ajalooklubi.
Samal teemal:
