Pärnakad valmistuvad Toompeale minekuks

Pärnaka mõtted, mis viisid teda Toompeale

Pärnakas Isabell Maripuu (Reformierakond) ütles, et armastab väga oma kodu ja üldsegi mitte meeleavalduslikke miitinguid, mis olevat tema jaoks täiesti mõistetamatu seisukoha väljendamise moodus, aga ta soovis pöörduda Riigikogu poole ja rääkida neile armastusest. „Ilmselt armastavad nad oma vanemaid, lapsi ja lapselapsi, küllap armastavad ka oma rahakotti, usun, et armastavad kodu ja võibolla armastavad oma koduloomi, koeri või kasse,“ oletas Maripuu, kellel oli palve, et Riigikogu liikmed armastaks ka igat ruutmeetrit Eestimaast. „Koer võib olla oma sabaga üsna tülikas. Keerutab tolmu üles ja teeb muud pahandust, aga see ei tähenda veel soovi koera saba maha raiumiseks. Olen kuulnud arvamusi, milleks meile seda käest võetud kanti tarvis. Sellest oleks justnagu ainult tüli,“ rääkis Maripuu lihtsas keeles ja osundas tingimusteta armastuse vajadusele oma Eestimaa vastu.

Seadus ei ole rahuldavalt ette valmistatud

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk (IRL) vestles Lossiplatsile saabunud meeleavaldajatega juba kogunemise ajal. Tema oli ka vist ainus Riigikogu liikmetest, kes tuli rahva arvamust kuulama enne istungit, kus võeti esimesele lugemisele Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Kokk ütles, et enne ratifitseerimise poolt või vastu hääletamist soovib ta teemat sügavuti arutada oma valijatega ja küsida nende seisukohta. Valimiste ajal polnud riigipiiri küsimus teemaks ja seega ei oma tänased Riigikogu liikmed tema arvates piisavat volitust selleks, et valijate eest ilma nendega nõupidamata midagi otsustada. Kokk selgitas, et praeguseks allkirjastatud leping jätab palju otsi lahtiseks ja sellisel kujul ei tohiks ratifitseerimisega kiirustada. Pealegi pole Tartu rahuga sõlmitud piir juriidilist jõudu kaotanud. Milleks siis nüüd selle sõlmimisega kiirustada kui Venemaa on agressorina maailmale saatnud sõnumi, et mitte ükski rahvusvaheline leping ei pruugi suurriigile täitmiseks kohustuslik olla. Kokk ütles, et lepingu sõlmimisega peaks samaaegselt olema tagatud riigi energiajulgeolek. Näiteks jäävad Narva elektrijaamade jahutusvee nupud teisele poole piiri. Ta lubas küsida välisministrilt, kas on mõeldud variandile uue pumbamaja toru vedamisele või veevooluks toru panemisele juhuks kui keegi peaks seal pool piiri vajutama nuppu, mis avab lüüsid ja vee tammist alla laseb. Selle küsimuse ka Riigikogu liige eile välisministrile esitas, kuid head rahuldavat vastust ei saanud.

Ajaloodoktor Aldo Kals peab olukorda piinlikuks, et Toompeale pidid kogunema Eesti patriootlikumad inimesed, kuna riigivõim pole senini nende küsimustele ammendavaid vastuseid suutnud anda. Tema hinnangul on Eesti-Vene piirileping ebaõnnestunud dokument. Tartlasena muretseb Kals sellepärast, et Tartu maakonna piiri on Peipsi järvel tublisti nihutatud ranna poole. Ta ütles, et Tartu rahu järgsest mitmesaja kilomeetri pikkusest piirist on järele jäänud vist ainult 16,8 km.

Kiri lugupeetavatele Riigikogu liikmetele

Lossiplatsil, kuhu oli kogunenud umbkaudu sadakond inimest, luges Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ette Riigikogu liikmetele kirjutatud läkituse.

*

Täna, kui Venemaa järjekordselt näitab, nagu ajaloos lugematutel kordadel varemgi, et ei hooli mistahes enda poolt sõlmitud lepingutest, on valitsus otsustanud Eesti-Vene piirilepingu kõigest hoolimata seadusandjale heakskiitmiseks anda.

Eesti valitsus on teinud seda hoolimata asjaolust, et mitmesuguste meedias läbi viidud avaliku arvamuse küsitluste kohaselt ei toeta kuni kaheksakümmend protsenti eestlastest piirilepingu sõlmimist käesoleval kujul.

Valitsus ei ole kuulanud ka arvukate juristide arvamust, millede kohaselt sõlmitud piirileping on vastuolus meie põhiseadusega, pareerides seda õiguskantsleri selget poliitilise tellimuse pitserit kandva arvamusega.

Valitsus ei ole hoolinud asjaolust, et antud kujul sõlmitud piirileping sisuliselt tühistab meie riikliku järjepidevuse aluseks oleva Tartu rahulepingu, muutes selle ajalooliseks, mitte juriidilist väärtust omavaks dokumendiks, mis annab Venemaale aluse käsitleda meid uue, Nõukogude Liidust lahku löönud riigina koos kõigi sellest tulenevate järelmitega.

Valitsus ei ole piirilepingu sõlmimisel seisnud hea Eesti Vabariigi ning eesti rahva väärikuse ning õiglustunde eest, jättes Venemaalt nõudmata viiskümmend aastat kestnud ning sadu tuhandeid purustatud elusid maksnud okupatsiooni tunnistamise ja selle eest vabandamise.

Valitsus on käitunud vastutustundetult ja ebaperemehelikult loovutatud territooriumitele jäävate materiaalsete väärtuste eest kompensatsiooni nõudmise osas, esitamata ainsatki pretensiooni nende miljardite eurode ulatuses, millede võrra Venemaa rikastub, võttes kasutusele Ingerimaal asuva põlevkivi, fosforiidi ja paekivi ning Petserimaal asuva kruusa, liiva, savi, metsa ning põllumaa.

Valitsus on täielikult ignoreerinud meie majandusliku ning füüsilise julgeoleku tagamist, jättes lepingus käsitlemata Narva veehoidla veetaseme ja Eesti elektrijaamade jahutusvee temaatika.

Valitsus on kõige absurdsemal moel käesolevat lepingut sõlmides otsustanud premeerida 5,2 protsenti Eesti territooriumist okupeerivat Vene Föderatsiooni veel lisaaladega Soome lahes, ignoreerides iseenda poolt seatud lähtealust okupatsiooniperioodil Eesti NSV ja Vene NFSV vahel eksisteerinud administratiivpiiri näol ning taganenud Narva lahes seal kuni 1991. aastani kehtinud administratiivjoonest Eesti NSV ja Leningradi oblasti vahel Eesti Vabariigi kahjuks, loovutades sel moel ulatusliku vee-ala, mille põhjas asuvad arvestatavad loodusrikkused, Venemaale.

Valitsus on teinud arusaamatuid territoriaalseid järeleandmisi ka Peipsi ja Lämmijärvel, taganedes seal Venemaa nõudmisel Tartu rahulepingu joonest.

Kõigest eelöeldust tulenevalt teeme Riigikogule ettepaneku katkestada valitsuse poolt vastutustundetult sõlmitud loovutusliku piirilepingu ratifitseerimisprotsess. Põhjenduse selleks annab Venemaa praegune agressiivne ning rahvusvahelist õigust ja Venemaa enda poolt Ukrainaga sõlmitud lepinguid rikkuv käitumine. Kahtlemata peame me Venemaalt nõudma Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist. Samal ajal peame Venemaalt nõudma aga ka Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse austamist, mitte looma Venemaale pretsedenti, mida kasutades õigustada tema vallutusi.

Teeme samuti ettepaneku alustada Riigikogus esindatud erakondade vahel konsultatsioone Tartu rahulepingut ning Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust taaskinnitava deklaratsiooni tegemiseks – olgu siis kontekstis päevakorral oleva piirilepingu või Venemaa poolt agressiivselt propageeritava ja meidki otseselt puudutava võltsitud ajalookäsitlusega.

Teeme Riigikogule ühtlasi ettepaneku enne piirilepingu teema juurde tagasipöördumist algatada Eestis aus ja ajupesuelementidest vaba üldrahvalik arutelu, kuidas lahendada piiriküsimus Venemaaga ja missugune oleks õiglane ja mõistlik piirijoon kahe riigi vahel.

Valitsuse poolt käesoleva piirilepingu puhul kasutatav julgeoleku argument ei tööta. Meil on Venemaaga fikseeritud piir. Neid on koguni kaks – õigusjärgne Tartu rahu piir ja igati funktsioneeriv, valvatav ja kaitstav Eesti NSV aegne administratiivpiir. Asudes praeguses pingelises rahvusvahelises olukorras uue lepingu järgset piiri maha märkima, me tegelikult nõrgestame (vähemalt ajutiselt) oma julgeolekut. See on kindlasti veel üks argument ratifitseerimise peatamise kasuks.

LP. Rahvasaadikud! Venemaa on meile praegu kätte mänginud võimaluse taksomeeter nulli keerata ja meid alandavast, meile õiguslikult katastroofilisest ning majanduslikult kahjulikust piirilepingust taganeda. Kutsume kõiki Riigikogu liikmeid üles käituma vastavalt oma südametunnistusele, mõistusele ja õiglustundele, mitte lähtuma erakonna tagatubadest tulnud käsust, et langetada otsus, mida Eesti riik ja rahvas hiljem kahetsema ei peaks.

Samal teemal: