Piret Hallik-Sass oma lemmikpaigas, jääkinos

Kümmekond päeva pärast Pärnu Jääfestivali lõppemist on sobilik aeg teha tagasivaatav pilguheit toimunule ja vahetada mõtteid edaspidise osas.

Kolmandat aastat tõusvas joones peetud Jääfestival lubab oletada, et senises tempos jätkuv areng võib panna Pärnu talvisest festivalist tugevalt huvituma ka Eesti lähimad naabrid Lätist, Soomest ja Venemaalt. Arvestades jääfestivali peaorganisaatori Piret Hallik-Sassi raugematut teotahet, kaugemale ette vaatavat nägemust ja teades tema varajasemaid saavutusi ettevõtmistes, polegi uue magneti tekkimises talvisesse kuurortlinna midagi võimatuks peetavat.

Tänavuse festivali külastajate üldarvuks nimetab Hallik-Sass umbkaudu 20 tuhat inimest. Neist piletitega pääses läbi väravate kõigest ca 5%, sest enamik inimesi olid tegelikult festivali teoks saamise abilised: vabatahtlikud, toetajad, koostööpartnerid, ka Pärnu Linnavalitsus, kes eraldas 17 800 €. Kokkuvõtvalt sõnastab Hallik-Sass lõppenud festivali mõttesse: „Ise tegime, ise nautisime!“

Mida võiks pidada eriti kordaläinuks? „Atraktiivne ja tegevusrohke festivalisüda õigustab ennast kõige paremast küljest, suutsime hankida ülikirka jää, suutsime uisuplatsi korda saada, isiklikult meeldis mulle jääkino,“ vastab alati kuhugile kiirustav ja pidevalt toimetav naine ja jätkab juba probleeme tekitanud ilmaolude teemal. „Nullilähedane ilm ei võimaldanud meil toota lund soovitud koguses, seetõttu jäi ka

sissepääsu osa ilma lumeväravate ja kaunistusteta ning tuubimäe lumi tuli vedada platsi teisest otsast, mis oli väga kulukas tegevus. Festivali teise nädala päikesepaiste aga andis võimaluse kõigile lustida ja pargist mõnu tunda,“ kõneleb Hallik-Sass sellestki, kuidas tema ja meeskonna pingutused viimaks ka ilmaseadja soosingu võitsid.

Eelmise aasta Jääfestivali kajastati Saksa telesaates „Ostsee report“, mida pidavat jälgima ümmarguselt miljon televaatajat. Kas ka sel aastal käis mõni raadio- või telejaam väljapoolt riiki festivali uudistamas? „Festivalist kirjutasid The Baltic Times, festivali külastasid ajakirjanikud Hispaaniast ning fotograaf Portugalist. Teiste väljaannete osas alles kogume infot,“ vastab Hallik-Sass.

Igal aastal veebruaris tunnustab IRL
sõitmisest ära ja selle asemel, et perega Tallinna kolida jäi Pärnusse ning asutas oma ettevõtte,“ jutustab Akkermann väsimatult töökast ärinaisest, keda ta läks ette teatamata 24. veebruaril Jääfestivali lõpupidustusele õnnitlema, et anda kõigile üllatust valmistades aunimetus kõige pidulikumal hetkel üle. „Pireti tööd on väga selge joonega, jõulised ja optimistlikud. Peale kõige muu mängib Piret korvpalli Eesti koondise tasemel. Piret on palju tegelenud sihtkohaturundusega, rohkem Haapsalus. Ta

on teenete eest Haapsalu linnale saanud ka Haapsalu vapimärgi,“ kirjeldab Akkermann inimest, keda ta hästi teab.

Kuna Akkermann nimetab korvpalli harrastuse head taset, siis olgu selle kinnituseks meenutus tunamullusest juulikuust pärnakate suurepärase esinemisega Brasiilia korvpallilahingus, milles osales ka Piret Hallik-Sass. Natalis toimunud FIMBA Maxibasket maailmameistrivõistlustelt

võidukate kohtadega koju naasmise järel kommenteeris Turundustugi juhataja ülesannetes korvpallur palliheitlust järgmiste sõnadega: „Pole paha maailmas kolmas olla ja 3.-4. koha mängus Argentiina 20 punktiga alistada.“

„Olen IRL-i naistele väga tänulik märkamise eest. Anneli Akkermann on näinud festivali alguspäevade vaeva ja arvatavasti oskab seetõttu ka teiste tähelepanu suunata asjadele,

mis on tunduvalt keerulisemad ja raskemad kui väljastpoolt paistab. Olen õnnelik, et festival kestab ja elab. Kindel on järgmise festivali aeg ja tipphetked: 15.-24.02.2014, 15.02 avashow koos tulevärgiga, 23.02 Eesti Pidu koos Metsatölliga,“ lausub Piret Hallik-Sass lühikese vestluse lõpetuseks ja tõttab taas edasi.

Samal teemal: