Põllumeeste tulud on toetuste toel keskmiselt 23% kõrgemad
OECD septembris avaldatud raporti järgi on võtmeküsimus, kuidas suudab põllumajandussektor kohaneda muutustega turgudel, üha enam piiratud loodusressurssidega või uute majanduslike võimalustega. Toetuste osakaal põllumajandustootjate sissetulekutes on kahanemas, kirjutab Maablogis põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.
Põllumajandustootjateni jõudvad toetused moodustavad OECD riikides keskmiselt 18% põllumajandustootjate sissetulekutest. Aasta varem oli osakaal veel 19% ning 30 aasta eest ulatus keskmine toetus OECD riikides 37%-ni tootja tuludest.
Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. Islandil, Koreas, Norras, Jaapanis ja Šveitsis ulatub toetuste tase koguni 45-60 protsendini põllumajandustootjate sissetulekust.
Hinnanguliselt on OECD riikide põllumeeste tulud avaliku sektori toel keskmiselt ca 23 protsenti kõrgemad, kui need oleksid seda vaid maailmaturu hindade toel, ilma toetusteta. Mõned toetuste liigid moonutavad saaduste hindasid ja selle tulemusena on OECD hinnangul liikmesriikides tootjahinnad ca 10% kõrgemad maailmaturu hindadest.
Kui Eestis on toetused tootmisest lahti seotud juba 10 aastat, siis OECD riikide toetustest ligi pooled on ikka veel turgu moonutavad – sellised maksed mõjutavad saaduste või sisendite (nt väetis, taimekaitsevahendid) hindu turul. Keskkonna säilitamisele suunatud toetuste osa moodustab aga OECD hinnangul liiga väikese osa kogu meetmete paketist.
Põllumajandus tuleb enam siduda teiste valdkondadega
OECD hinnangul oleks vaja parandada põllumajandussektori võimekust panustamaks riigi üldisesse majanduskasvu ja tööturu edenemisse või innovaatilisse ärikeskkonda. Üle pika aja märgitakse ka OECD riikides poliitikate sidususe olulisust: põllumajanduspoliitikad peaksid muutuma kooskõlas riigi ülejäänud poliitikatega nagu makromajandus-, kaubandus-, keskkond- ja sotsiaalpoliitikad.
OECD leiab, et põllumajandustoetusi peaks sihipärasemalt kasutama: maaelanike sissetulekud peavad kasvama ilma turgu moonutamata. Ka võiksid toetused paremini teenida strateegilisi eesmärke nagu tootlikkuse ja kasumi kasv või keskkonna säästmine. Viimasele on suunatud ka uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusmeetmed.