Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. Islandil, Koreas, Norras, Jaapanis ja Šveitsis ulatub toetuste tase koguni 45-60 protsendini põllumajandustootjate sissetulekust.

Hinnanguliselt on OECD riikide põllumeeste tulud avaliku sektori toel keskmiselt ca 23 protsenti kõrgemad, kui need oleksid seda vaid maailmaturu hindade toel, ilma toetusteta. Mõned toetuste liigid moonutavad saaduste hindasid ja selle tulemusena on OECD hinnangul liikmesriikides tootjahinnad ca 10% kõrgemad maailmaturu hindadest.

Kui Eestis on toetused tootmisest lahti seotud juba 10 aastat, siis OECD riikide toetustest ligi pooled on ikka veel turgu moonutavad – sellised maksed mõjutavad saaduste või sisendite (nt väetis, taimekaitsevahendid) hindu turul. Keskkonna säilitamisele suunatud toetuste osa moodustab aga OECD hinnangul liiga väikese osa kogu meetmete paketist.

Põllumajandus tuleb enam siduda teiste valdkondadega

OECD hinnangul oleks vaja parandada põllumajandussektori võimekust panustamaks riigi üldisesse majanduskasvu ja tööturu edenemisse või innovaatilisse ärikeskkonda. Üle pika aja märgitakse ka OECD riikides poliitikate sidususe olulisust: põllumajanduspoliitikad peaksid muutuma kooskõlas riigi ülejäänud poliitikatega nagu makromajandus-, kaubandus-, keskkond- ja sotsiaalpoliitikad.

OECD leiab, et põllumajandustoetusi peaks sihipärasemalt kasutama: maaelanike sissetulekud peavad kasvama ilma turgu moonutamata. Ka võiksid toetused paremini teenida strateegilisi eesmärke nagu tootlikkuse ja kasumi kasv või keskkonna säästmine. Viimasele on suunatud ka uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusmeetmed.