Külarahvas ei usalda kedagi
Sakus on Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla karjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet esitlev koosolek. Saal on rahvast täis. Koosoleku ülesehitus ja meeleolu sarnanevad paljude analoogsetega.
Seekord käib jutt Saku valla karjäärist, kuid inimesi on kõigist neljast vallast, kuhu Nabala maardlasse teha soovitud karjääride mõju ulatuks. Soovitud on seitset (nüüdseks viit) karjääri, arendajaid on kokku kolm.
Rahva seas istuvad "teadjamehed", kes on end uuringumaterjalidega täpselt kurssi viinud ja otsinud ise lisateavet. Sellised inimesed kujunevad välja pea igas nn kaevanduskülas.
Karsti pole olemas
Keegi ei õienda kellegagi. Ringi liigub Nabala piirkonna kaitseks loodud ühingu juht Mihkel Pukk, kes jagab teabelehti. Seal on kirjas, kes vastaspoolel kellega seotud on - ka KMH aruannet esitama asuv Erki Niitlaan ja koosoleku juhataja, riigikogulane Rein Ratas on vastaspoole seas mainitud.
Pealtnäha täiesti rahulikult istub saalis teiste seas Paekna küla elanik Salme Väljataga, kes on Nabala lubjakivisse nii süvenenud, et oskab ilmselt peast ütelda, kes ja kus iialgi on sel teemal sõna võtnud. Ta on avastanud varasematest aegadest nüüd varjule jäetud ekspertarvamusi, kus selgelt on soovitatud Nabala lubjakivimaardlat mitte kasutada. Asjatundjad hoiatavad, et klassikaliste mudelite abil pole Nabalas kui karstipiirkonnas võimalik kaevanduse mõjusid prognoosida.
Siinsamas on ka Tuhala nõiakaevu mees Ants Talioja, kes teab, miks me hinnatuim karstiuurija, kahjuks lahkunud Ülo Heinsalu ei maini Eesti ürglooduse raamatus Nabala piirkonda kui karstiala. Nabala võeti Nõukogude aja viimasel kümnendil arvele Tallinna piirkonna lubjakivivaruna. "Karstist ei tohtinud sellepärast rääkida," teab Talioja.
Osa geolooge on ütelnud, et Ants Talioja on eksiteel, et mingeid maa-aluseid jõgesid ega tähelepanuväärset karsti pole Nabalas üldse olemaski. Osa geolooge annab talle õiguse. Nad ütlevad, et karstinähtusi on Eestis üleüldse liiga vähe uuritud, mistõttu ei tohiks võtta riski karsti peale kaevandust teha.
Dialoogi pole olemas
Saalis istub ka ettevõtja Jaanus Saadve, kes esimesena tõi Nabalasse Soome firma koos kalli georadariga, et saada tõendust maa-aluste jõgede olemasolule. Esimene kutse ebaõnnestus, kuna keegi Tallinnast helistas ja hoiatas soomlasi hullude külameeste eest...
See on kahtlustuste õhkkond, mis Saku saali nii pingeliseks teeb.
Ka esinejate laud on rahvarohke. Aga laua taga istuvatele ekspertidele sel õhtupoolikul küsimusi ei esitata. Jääb mulje, et arendaja ja kohaliku kogukonna vastasseis hõõgub kahtlustuste pinnal, mistõttu pole võimalik teist poolt kuulata ja mõista. Kogukond pole algusest saadik kaevandusega nõus. Mitme aasta ja mitme rahvakoosoleku jooksul ei ole keegi neid ümber veennud ja sisulist dialoogi pole tekkinudki.
Kaevandajad ja geoloogid ütlevad, et nii palju uuringuid, kui viimastel aastatel Nabala piirkonnas tehtud, pole olemas ühelgi teisel uuringualal.
Kõnepulti astuv Saku vallavanem Arvo Pärniste ei rõõmusta rohkete uuringute üle. Ta küsib, miks taas on võetud korraga ette ainult üks kaevandamissoov. Kui kõik plaanitavad karjäärid töös oleks, võivad koosmõjul olla hoopis teistsugused tagajärjed.
Nõmmküla karjääri avamist taotleb AS Riverito (endine AS Merko Grupp), KMH aruannet tutvustab inseneribüroo Steiger esindaja Erki Niitlaan. Ta ütleb selgelt välja, et ilma erimeetmeteta Nõmmkülas kaevandada ei tohi. See võiks olla saalitäie inimeste ootus, aga reaktsiooni ei ole, on vaikus.
Saal jätab mulje, et on paljut kogenud. Erki Niitlaan hakkabki kohe esitlema, milliste meetmete rakendamisel võiks siiski ka Nõmmkülas kaevandamine olla võimalik. Üks meetmeist tähendab näiteks põhjavete sissevoolu tõkestamist täiendava pinnasekihiga. See läheks kaevandajale maksma 60 miljonit krooni.
Niitlaan näitab modelleeritult, kuidas kaevandamine käiks, kuidas järkjärgulise kaevandamise lõpuks tekib Nõmmkülla suur ja kaunis veekogu. Ühel mudelipildil sõidavad veekogul paadid, kus rõõmsad inimesed. Saal on pingul ja vait.
Mattev umbusk
Ka järgmine Niitlaane ütlus, mida tausta arvestades võiks pommuudiseks pidada, ei tekita kahinat. Nimelt teatab ta, et on muutnud oma varasemat seisukohta Ida-Virumaal aherainest toodetava killustiku suhtes ja arvab nüüd, et osaliselt tasuks seda kasutada ka Põhja-Eesti tee-ehituses. Seni on käinud jutt, et kui Nabala kant kaevandada ei luba, jäävad Eestis teed ehitamata, sest Ida-Virumaa aherainekillustiku kasutamine pole kauguse ja kvaliteedi tõttu üldse võimalik.
Mihkel Pukk ütleb, et ühtegi Nabala keskkonnakaitse ühingu sisulist ettepanekut pole kaevanduse plaanijad arvestanud.
Ta tutvustab enne paberil levitatud teavet kaevandusega seotud inimeste kohta. Näib, et umbusk on mitme aasta vältel, mil Nõmmküla avamist on arutatud, kasvanud.
Pukk märgib, et pealinna lobikoridorides on inimesed vahetunud. Rahvaliitlasest keskkonnaministri Villu Reiljani ajal arenes tempokalt Merko Grupi kaevandamisplaan Nabala piirkonna Saku vallas ja nüüd, reformierakondlasest ministri Jaanus Tamkivi ajal tõstab tempot hoopis Nabala piirkonna Kose valda jääv paekivitoodete tehase kaevandamisplaan.
Tihedate erakondlike või töö- ja rahasuhete tõttu on Mihkel Puki sõnul põhjust kahelda keskkonnamõju hindamise aruande objektiivsuses. Kinnituseks loeb ta ette keskkonnaministeeriumi, Reformierakonna ja ärimeestega seotud persoonid alates mõju hindajatest ning lõpetades Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetega.
"Reformierakondlastel on hetkel suurepärased tingimused suunata Eesti maavarapoliitikat partneritele sobilikus suunas," leiab Pukk.
Viimase aja sõjakoldeid
- Jõgevamaal Puurmani vallas Pikknurme lubjakivimaardlas tahab hakata kaevandama AS Talter. Rahva vastuseisu tõttu ei andnud vallavolikogu Talterile luba geoloogiliste uuringute tegemiseks. Tartu halduskohus tühistas volikogu otsuse. Sealsete külade elanikud on aga hirmust karjääri ees valmis minema kas või Euroopa Kohtuni välja.
- Harjumaal Jõelähtme vallas Loo lähistel soovib AS Talter kaevandada lubjakivi. Kaevanduse vastu koguti üle tuhande allkirja.
- Jõgevamaal korjasid Põltsamaa valla inimesed allkirju AS Kiirkanduri kava vastu alustada Pudivere maardlas killustiku saamiseks kaevandamist.
- Harjumaa Anija vald ei taha lubada OÜ Silvanus Metsatööstusel Voosel liiva kaevandamise võimalusi uurida.
- Lääne-Virumaal sõdivad Vihula valla inimesed OÜ Kivikanduri plaani vastu hakata Paasi külas killustiku saamiseks lubjakivi kaevandama.
- Raplamaa Kohila valla inimesed ei ole nõus, et AS Kiirkandur hakkab lubjakivi kaevandama.
Mis takistab kogukonda?
- Hirm kaotada normaalne elukeskkond.
- Vasturääkiv teave maavaradest.
- Umbusk kaevandaja suhtes.
- Umbusk otsustajate suhtes.
- Umbusk kaevandaja kinnimakstud ekspertide suhtes.