Kultuuriloojate auraamatusse kanti järgmised isikud ja kollektiiv
Karksi Valla Kultuurikeskuse 7. sünnipäeval kanti kultuuriloojate auraamatusse järgmised isikud ja kollektiiv:
Margus Mõisavald on sündinud Halliste vallas. 1949. aastal asus ta elama Karksi-Nuia ja jätkas siin alghariduse omandamist.
Pärast Abja Keskkooli lõpetamist siirdus Tallinna Pedagoogilisse Instituuti õppima matemaatika-füüsika erialale. Kuna Nuia Keskkool vajas erialaõpetajat, alustaski Margus koolmeistriametit kodukandis ja on õpetanud matemaatikat keskkooli klassides kogu teenistusaja vältel.
Aastatel 1967-1972 töötas Margus Mõisavald Karksi-Nuia Keskkooli direktorina.
Lisaks aastatepikkusele pedagoogitööle on Margus Mõisavald toonud Karksi vallale tuntust fotograafina, eksliibriste joonistajana ja kodu-uurijana.
Ta on pannud välja omatehtud fotodest näitusi ja taastanud hulgaliselt ajaloolisi fotosid Karksi-Nuiast ning selle ümbrusest. Margus on kujundanud mitmeid Karksi-Nuia kooli ning hariduseluga seotud eksliibriseid, kooli märke ja sõrmuseid.
Karksi Haridusseltsi juhatuse liikmena osaleb Margus aktiivselt seltsitegevuses. Vabatahtliku tegevusena ja ajaloo- ning fotohuvilisena on ta kokku pannud temaatilised slaidiprogrammid CD-dele: „August Kitzberg sõnas ja pildis", „Asta Jaaksoo elust ja tegevusest", „Karksi loodus",
„Karksi läbi aja", „55 aastat keskharidust Karksi-Nuias".
Margus Mõisavalla tegevus Karksi haridus- ja kultuuriloos vajab tunnustamist ning jäädvustamist.
Helve Joon
Anne Kaljumäe sündis 26. detsembril 1945. aastal Pärnumaal. Pärast põhihariduse omandamist Kihlepa koolis asus ta õppima Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi ja jätkas haridusteed Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetas 1972. aastal õpetatud zootehnikuna.
Valitud erialasel tööl oli Anne Karksi kolhoosis kuni suurmajandite likvideerimiseni. Hiljem töötas Karksi vallas omandireformi spetsialistina ja pensionieas lepingulistel töödel Statistikaametis.
Aktiivse ja seltskondliku inimesena lõi Anne kaasa kolhoosipäevil spordis ja isetegevuses. Tema tantsuharrastus algas kõrgkooli päevil ning jätkus aastaid Karksi-Nuia tantsurühmas „Tantsurõõm".
1998. aastal alustas Anne Kaljumäe vabatahtlikku tegevust kodanikeühendustes. 12 aastat on ta juhtinud Karksi Kultuuriseltsi tööd, saades seeläbi ka projektitöö kogemused. Avatud Eesti Fondi toetusel asutas kultuuriselts avaliku internetipunkti, mis oli tol ajal esimene nii vallas kui kogu Lõuna-Viljandimaal. Läbinud vajalikud arvutialased kursused, asus Anne õpetama Karksi avalikus internetipunktis arvutihuvilisi. Tema käe all omandas arvutialased algteadmised ligi 80 inimest.
2004. aastal avas kultuuriselts taaskasutuskeskuse, mille tegevust suunab Anne praegugi. Karksi külamajas asuv taaskasutuskeskus on ümbruskonnas tuntud ja saanud mõnusaks kooskäimise kohaks käsitöötegijatele. Viljandimaa külaliikumises oli Anne mitmed aastad tegev Ühenduse Kodukant Viljandimaa juhatuse liikmena.
Anne Kaljumäe juhitud Karksi Kultuuriseltsi investeeringuprojektide läbi sai Karksi külamaja keskkütte koos katlaruumiga ja uue katuse. Teoksil on hoone akende vahetus ja fassaadi uuendamine. Tema juhitud arvukad arendusprojektid on viinud inimesi õppereisidele kodu- ja välismaale, loonud kontakte teiste seltsidega, andnud oma liikmetele juurde teadmisi ning oskusi.
Seitsmendat aastat on Anne tegev Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaua töö eestvedamisel, korraldades sihipäraseid kokkusaamisi valla seltside esindajatele.
Anne Kaljumäe on ka LEADER tegevusgrupi MTÜ Mulgimaa Arenduskoda juhatuse liige.
2009. aastal omistati Anne Kaljumäele Vabatahtliku rinnamärk tulemusliku töö eest kodanikuühiskonna arendamisel.
Helve Joon
Juta Räägel on sündinud 19.10.1946. Võrumaal, Lasva vallas.
1954. aastal asus õppima Kosksilla 7-klassilisse kooli. Keskkooli lõpetas Juta kaugõppes Karksi-Nuias.
Kunstile pühendus Juta pärast laste suureks sirgumist. Ta lõpetas Tartu Kunstikooli kaugõppes ja liitus Viljandi Kunstiklubiga. Juta Räägeli esimene isikunäitus oli välja pandud Teater „Ugala" jalutussaali. Tema maalid on olnud kunstiklubi korraldatud näitustel nii Soomes, Rootsis kui ka Saksamaal. Juta maalib põhiliselt maastikke, aga ka merd ja lilli, natüürmorte. Isikunäitusi on olnud veel Tõrvas, Abjas ja Karksi-Nuias.
Veel harrastab Juta viltimist. Viltimistööde väljapanek oli Karksi Valla Kultuurikeskuses, samuti olid näitusel villast tehtud maalid. Veel teeb ta rahvatantsijatele kaabusid.
Vabal ajal meeldib Jutale laulda. Ta osaleb ansamblis „Hõbeniit", naiskooris „Maimu" ja laulis ka kirikukooris. Ja veel käib Juta Abja Päevakeskuses naistele käsitöönippe õpetamas.
Anneli Arraste
Ants Arro on sündinud 11. novembril 1951. aastal.
Lõpetas 1970. aastal Karksi-Nuia Keskkooli ja 1975. aastal TPI ning asus tööle Nuia EPT-sse.
Rahvatantsuga on Ants tegelenud kogu Nuia kooli aja ja TPI-s tantsis tantsuansamblis „Kuljus", samuti on ta kaasa löönud ETR-is (eesti rahvatantsujuhtide rühm). Tantsurühmas „Sõlesepad" on Ants Arro tantsinud rühma loomisest saati, esialgu küll tantsijana, siis juhendaja Lille-Astra Arraste assistendina ja alates 1989. aastast töötab Ants tantsurühma juhendajana.
Tantsurühm on osalenud vabariiklikel, maakondlikel ja kohalikel pidustustel, tantsinud ka mitmetel festivalidel väljaspool Eestit
Rühmavanem Tiiu Murekas
Segarahvatantsurühma „Tantsurõõm" (nimi ise tuli rühmale tunduvalt hiljem) sünd on tihedalt seotud Alfred Kuudi nimega.
Pidevalt töötav rühm moodustus 1956/57 taidlushooajal, mil Alfred Kuut „Töö" kolhoosi raamatupidajana Nuia tööle asus. Seda aastat loemegi „Tantsurõõmu" sünniaastaks. Rühmal oli kohe esimesel tööaastal rida toredaid ettevõtmisi ja esinemisi, ka esimene välisreis Lätti (Massalaza).
Kahjuks pidi Alfred Kuut oma põhitöökohal suurenenud töökoormuse tõttu loobuma nii rühma juhendamisest kui ka kultuuritööst. Tema asemele asus rühma juhendama Ive Saks.
1960. aastal läbis rühm konkursi ja käis esimest korda Tallinna suurel tantsupeol Ive Saksa juhtimisel. 1962. aastal lahkus Nuiast Ive, asudes elama Pärnu. Rühma hakkas juhendama Lille-Astra Arraste. 1963. aastal võttis rühm osa Eesti I Rahvatantsupeost.
1971. aastal hakkas rühm tegutsema tantsuveteranide rühmana. Pärast 1975. aasta pidu vahetas rühm jälle juhti, kuna Lille hakkas tõsisemalt tegelema noorte rühmaga („Sõlesepad"). Rühma juhendajaks sai Enna Vallas. Enna ajal oli töö rühmas väga huvitav, toimus palju toredaid reise ja esinemisi. Võeti osa EPT süsteemi ülevaatustest, vabariiklikest üritustest ja 1981. aastal toimunud tantsupeost. Haigus sundis Ennat aga tantsimises vaheaega tegema.
1981/82 hooaega alustati jälle nii, et tantsujuhiks Lille-Astra Arraste. Rühm hakkas otsima „omanäolisust". Esimeseks erinevuseks oli juba see, et rühma liikmete vanusevahe oli suur. See omakorda tingis repertuaari valiku. Tantsiti peamiselt folkloorseid tantse, püüdes välja tuua rühma liikme individuaalset lähenemist tantsule, andes talle võimaluse valida variantide vahel. Rühm muutus eelkõige folkloorirühmaks. 90-ndatel hakati tegelema ka „linnafolklooriga" ehk vanade seltskonnatantsudega, milleks esialgu kasutati 1986. aasta TPÜ õppejõudude Kristjan Toropi ja Angela Arraste poolt organiseeritud üliõpilaste ekspeditsioonil Karksisse kogutud vanu tantse. Esimeseks kavaks oli „Karksi kandi pritsimeeste pidu".
Vanade seltskonnatantsude esitamine vajas jälle uusi kostüüme. Nii siis oligi, et iga tantsija õmbles või muretses endale vastava ajastu rõivad. Seoses sellega muutus rühm väga populaarseks. Esinemiste pakkumisi oli rohkem, kui jõuti neid vastu võtta. Rühm, siis juba „Tantsurõõm", oli vabariigi populaarseim ja teda hakkasid jäljendama nii noorte kui veteranide rühmad, isegi naisrühmad. Sellest ajast on „Tantsurõõm" kuulunud folkloorifestivalidel vabariigi tugevamate rühmade hulka.
Tantsujuhiks 1999/2000. aastast alates tänaseni on Anneli Arraste. Rühmas on nüüd õpitud uuemaid seltskonnatantse, ballitantse, šoti tantse. Eesti tantsude, nii uute kui vanade õppimine on muidugi esikohal.
2001. aastal rahvusvahelisel folkloorifestivalil „Baltica" pääses kollektiiv esinema avaüritusele Tallinnasse, 2004. aastal „Baltica" ülevaatusel tunnistati „Tantsurõõm" I kategooria vääriliseks kavaga „Vana foto", 2010. aastal kollektiivi „Tiistelu" kooseisus omistati kõrgem kategooria.
„Tantsurõõm" on esinenud 16 vabariiklikul tantsupeol. Tantsitud on muidugi piirkondlikel ja maakondlikel laulu- ja tantsupidudel. Kohalikud peod ei ole samuti vahele jäänud. On käidud külas sõpradel nii siin- kui sealpool piiri. Peetud on mitmesuguseid tähtpäevi. On festivalidel tuldud laureaatideks nii maakondlikel, ametkondlikel kui ka vabariiklikul. Tantsitud on ka väljaspool vabariigi piire Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Eestimaal on tantsitud enam kui 30 eri paigas.
Kai Kannistu
