Märjamaa kandi fotograafid 2: fotograafia populariseerija Heinrich Tiidermann
Ta sündis Pärnumaal Pärnu- Jaagupi kihelkonnas Suigu vallas Tabria külas Tõntsu talu pere eelviimase, viienda lapsena. Ta õppis kohalikus vallakoolis ja alates 1883. aastast Läänemaa Kuuda õpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist 1885 töötas ta kolm aastat Anija vallakoolis abiõpetajana. 1888. aasta algul valiti Tiidermann Harju-Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutajaks ja kooliõpetajaks.
Fotograafiaga hakkaski ta tegelema õpetajaameti kõrvalt, huvist maarahva eluolu vastu, pildistades talurahvast. Lõpuks osutus kutsumus fotograafiaga tegeleda tugevamaks õpetajakutsest ja 1896 loobus ta viimasest, asudes õpipoisiks vendade Kristinite (ka Christin) ateljeesse Tallinnas.
Läbinud edukalt õpiaja ja omandanud vajalikud ametialased teadmised, sai ta 23. juulil 1898 loa avada oma fotoateljee, mille kohta ilmus Eestimaa Kubermangu Teatajas ametlik teadaanne: "Hindrik Tiidermannile on Eestimaa kuberneri herra poolt luba antud kaks versta Raasiku jaamast eemal üht päevapildi- valmistamise töökoda avada". Tema esimene ateljee asus Harju-Jaani kihelkonnas Haljava vallas Hallingu talus, kuid peagi kolis ta ateljeega Tallinna.
Enese harimiseks käis ta ennast täiendamas Saksamaal ja Soomes, kust naasnuna reklaamis ta end päevapiltnik-chemigrafina, kes võib õpetada ka teisi tegema pilte paberile, puule, nahale, klaasile ja portselanile.
Selleks tuli Tiidermanni ärist osta fotoaparaat, tasuda koolitusraha ja oligi olemas võimalus järgneva paari nädala jooksul omandada vajalikud teadmised. Fotograafina saavutas tollastes mastaapides suure tunnustuse, võites mitmeid auhindu.
1899. aastal andis Tiidermann välja fotograafiaõpiku "Täieline päevapildi õpetus", mille täiendatud kordustrükk ilmus 1903. Seal andis ta ülevaate aparatuurist, laborist, foto-protsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsaimaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis. Tänu sellele õpikule on meil tänapäevani säilinud hea ülevaade enam kui saja aasta tagustest fotovalmistamise viisidest, kasutatud materjalidest ja vajaminevatest oskustest.
Ta oli fotograafia populariseerija Eestis või nagu ta ise on öelnud: "Minu soov on seda oskust eestlaste hulgas rohkem tuttavaks teha, et eesti vanavara pilte alles hoida võib ..." Tänu temale teame me näiteks, millised mehed „pidasid" Mahtra sõda, kes olid tollased kultuuritegelased jne. Heinrich Tiidermann suri traagiliselt. Kui ta hakkas Nõmmel oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta alla langeva kivivõlvi alla. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Meinhard Uustalu oma uurimuses H. Tiidermanni ei nimeta, sest Märjamaa-Haimre-Kasti piirkonnast temalt pilte ei ole.
Küll aga mujalt ümbruskonnast (Vigala, Pärnu-Jaagupi, Konuvere, Tolli, Velise). Varemalt olemegi avaldanud mitmeid Tiidermanni fotosid: Konuvere sillast algsel kujul (enne esimest remonti 1908/1909), Läänemaa I laulupeol 1896 osalenud Tolli laulukoorist, Kullamaa (Maidla) muusikakoorist ja Läänemaa I laulupeol esinenud Vaikna meeskoorist (H.Tiidermanni fotoalbumi „Estonica" uustrükist).
