Miks süüa leiba?
- Rukkileib on eestlastele aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks.
- Leib on tervisele hea, sest selles leidub hulgaliselt kiudaineid – keha puhastajaid, mis mõjuvad hästi hammastele ja igemetele, tugevdavad organismi ning soodustavad seedimist.
- Leib on kasulik kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, vähendades oluliselt riski haigestuda südamehaigusse või diabeeti.
- Täiskasvanud inimene vajab päevas kiudaineid 25−35 grammi, mille saab kätte vaid 4−7 viilust rukkileivast.
- Rukis sisaldab ka palju toitaineid, mida muudes toiduainetes pahatihti napib, sealhulgas väärtuslikke süsivesikuid, kiudaineid, mineraalaineid, vitamiine ning teisi olulisi ühendeid nagu fütotoitained ja antioksüdandid.
- Rukkileivas on arvestatavas koguses magneesiumi, kaaliumi, mangaani, fosforit, tsinki, kaltsiumi, rauda ja seleeni.
- Magneesiumil on tähtis osa südameveresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Magneesium osaleb ka kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekandemehhanismides, kaitseb organismi stressihormoonide kahjustava toime eest.
- Tsink toetab organismi immuunsüsteemi, aitab paraneda haavadel ja soodustab B-rühma vitamiinide omastamist. Vajalik organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, aitab kaasa luude moodustumisele, lihaste töö juhtimisele ning insuliini toime avaldumisele.
- Raud osaleb vereloomes ning elutähtsa hapniku sidumises ja edasiviimises kopsudest kudedesse.
- Kaltsium tugevdab luid, fosforil on oluline osa lihaste ja närvide töös.
- Leivas sisalduvad liitsüsivesikud stimuleerivad ajutegevust.
- Leivas on B-rühma vitamiine, mis on vajalikud ainevahetuse ja närvisüsteemi häireteta toimeks.
Allikas: www.leivaliit.ee
