„Arvestades, et Eestis on puudu 4000 õde ning aastas lahkub tööle välismaale paarsada õde, ei taga 400 tervishoiukõrgkoolide lõpetajat aastas jätkusuutlikku järelkasvu. Õendusüliõpilaste vastuvõtu suurendamine aitaks õdede põuda mõne aastaga leevendada,“ ütles Öpik.

Konkurents tervishoiukõrgkoolidesse õe erialale on viimastel aastatel olnud viis kandidaati kohale. Seda pole vähendanud ka gümnaasiumilõpetajate hulga vähenemine. „Õed leiavad töökoha juba praktika ajal. Tänased lõpetajad töötavad reeglina Eestis paar aastat, seejärel hakatakse otsima võimalusi välismaale minekuks,“ ütles Öpik.

Lisaks õdedele saavad sel nädalal Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli diplomi ämmaemandad, füsioterapeudid, radioloogiatehnikud ja bioanalüütikud, farmatseudid ja tegevusterapeudid, samuti terviseedendus- ja tervisekaitse spetsialistid. Esmakordselt saavad kutsetunnistuse 12 erivajadustega laste hoidjat.

„Erivajadustega laste hoiu järele on Eestis väga suur vajadus, selle korraldamine on seisnud üksjagu kvalifitseeritud hoidjate puuduse taga. Tervishoiukõrgkoolide initsiatiiv aitab omavalitsuste hoiuvõimaluste loomisele kaasa ning aitab leevendada puuetega laste vanemate töö- ja hoolduskoormust,“ ütles Öpik.

Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid annavad rakenduskõrghariduse, neil on tihedad koostöösidemed Põhjamaade ja Euroopa Liidu tervishoiukõrgkoolide ja ülikoolidega. Eestis välja antavad õenduserialade diplomid on tunnustatud kogu Euroopas. Õenduserialade lõpetanutel saavad jätkata õpinguid magistriõppes Tartu ülikooli õendusteaduse erialal, tänaseks on Soome ülikoolide juures doktorikraadi kaitsnud esimesed Eesti õed.