Mägrapered kasutavad oma urge põlvkondade kaupa

Mägrad elavad niinimetatud linnakutes ehk urusüsteemides, mis võivad olla tohutult suured ja lausa mitmekordsed või ka vaid paarist urust koosnevad. Elanikud kasutavad oma urusüsteeme põlvkondade viisi aastakümneid või isegi aastasadu! Linnakute loendamise tulemuseks saadi umbes 360 aktiivses kasutuses olevat mägralinnakut, millest suurem osa asub Lõuna-Eestis, kus loom on omale saanud ka eraldi nime – kähr.

Lõuna-Eesti künklik maastik on sügavate urgude kaevamiseks sobivaim, kuid mäger ei pelga ära ka maaparanduslikel tagajärgedel tekkinud künkaid või looduslikust materjalist hunnikuid. Mägralinnakud on aga suures ohus ja seda põhiliselt tänu metsaraiele. Suured masinad lõhuvad urge ja samuti lõigatakse lageraie puhul küngastelt puud. Sellised linnakud muutuvad mäkradele elamiskõlbmatuks ning nad peavad elukohta otsima mujalt.

Pojad sünnivad parimal võimalikul ajal

Kähr on öise eluviisiga loom, kes magab talveund, kuid võib sula ilmaga ka vahepeal ringi liikuda. Ta sööb linde, marju, tigusid, vihmausse… Kevadeks kaalub ta 7-10 kg, sügisel on kaal talveks valmistudes 3-4 kg tõusnud. Mägra perekonnas on 1-5 poega, kes sünnivad märtsis või aprillis. Arvestades, et jooksuaeg kestab juunist oktoobrini ja loote areng kestab 7 nädalat, esineb looamdel latentsusperiood, mille tõttu pojad sünnivad neile parimal võimalikul ajal. Kuna esimese talve veedavad pojad koos emaga, sünnivad pesakonnad üle aasta.

Mäger on väga puhas ja töökas loom, kes vahetab oma pesa vooderdust välja mitmeid kordi aastas, samuti kasutab ta kindlaid linnakust eemalasuvaid kohti tualetina, kusjuures mattes alati oma väljaheiteid.

Mägrarasv kiirendab juuksekasvu

Mäger unenäos sümboliseerib eluraskustest ülesaamist. Mägrarasval aga usutakse olevat juuksekasvu soodustav toime. Samuti pidavat mägrarasvast salvid vähendama lihaspingeid ning valu ja hooldama nahka.

Kõikide mäkrade õnneks ei ole nad Eestis väga hinnatud jahiloomad.

Eile 11. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimunud loodusõhtul tutvustati uut aasta looma mitmest erinevast küljest. Oma teadmisi jagasid Aasta looma tutvustavad folklorist Marju Kõivupuu, filmimees Remek Meel, loomateadlased Peep Männil ja Tiit Hunt. Mägra-aasta ettevõtmistest rääkisid Lennart Lennuk Eesti loodusmuuseumist, loodusajakirjanik Helen Arusoo ning Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Põnevaid mõtteid esitas Valdur Mikita ja muusikaliste vahepalade eest kandis hoolt Jaan Sööt.

Loodusõhtul kohalviibinud leidisid kõik, et kui ükskõik milline teine loom ei tule võib-olla kohe silma ette, siis mäger (Meles meles) on ikka kõigil kohe meeles.