Seda on väga raske altkäemaksuna käsitada. Siis tuleks pooled ametnikud ja omavalitsusjuhid kinni võtta. Üks süüdistuse episood on Märdi [kaassüüdistatava Märt Maritsa] tööle võtmine, mida käsitatakse altkäemaksuna. Seal on kõik väga lihtne: peale minu kooskõlastasid selle otsuse Jõhvi Pargi Arenduse teine juhatuse liige Karl Ader ning nõukogu esimees. Meil oli kokkulepe, et sellised asjad otsustatakse kolme isiku vahel kooskõlastatult. See, et mina ainuisikuliselt sain talle midagi lubada ja teda tööle võtta, on täielik jama, sest see polnud puhttehniliselt võimalik. Selle tõenduseks on olemas meilivahetus ja teine juhatuse liige on ka tunnistajana öelnud, et mina üksi ei saanud midagi otsustada.

Aga selle arvuti andmisega on lugu veelgi proosalisem. Märt Marits oli vallavanema käskkirjaga 2014. aasta novembrist määratud Jõhvi valla esindajaks selles projektis, tema asi oli tegelda projekteerimise, ehituse ja muude selliste küsimustega. Tal polnud ainult õigust lepinguid sõlmida. Kui Märdi isiklik arvuti, millega ta töötas, kokku jooksis, küsis ta, kas mul on talle anda arvutit, kus on sees vajalikud programmid, millega ta saaks töötada. Mul oli parajasti kaks arvutit, kus need programmid sees olid. Et aga nende programmidega töötada, peab arvuti ekraan olema kindla suurusega. Kui keegi üleb, et oleks võinud Jõhvi vallavalitsuse arvuti võtta, siis vallavalitsuses olevad arvutid ei sobi projekteerimiseks. Ja siis saigi Märdile ajutiseks kasutamiseks antud arvuti, et ta saaks täita oma ülesandeid, mille talle selles ühisprojektis, kus ka ju Jõhvi vald on osanik, oli pannud vallavanem.

Kõik dokumendid, mis on selle projekti asjus välja antud, on seaduslikud ja need on välja andnud vallavalitsus, mitte Märt Marits.

Aga Märt Marits ju andis välja ehitusloa, mis oli ebaseaduslik?

See polnud mitte ebaseaduslik, vaid vaieldav. Ja mitte Märt Marits ei andnud seda välja, vaid vallavalitsus oma korraldusega. Marits oli see isik, kes vormistas selle paberi ära.

Kõik on vormistatud seaduslikult ning jälgisime seda väga hoolega,
sest mõned “sõbrad” on püüdnud kogu aeg Jõhvi pargikeskuse projektile
kaikaid kodaratesse loopida ja igasuguseid vaidlustusi teha.

Ütlete, et uurijad ja prokuratuur püüdsid mõjutada teid süüd omaks võtma. Kuidas see mõjutamine käis?

Inimese moraali hakatakse kohe murdma. Rakvere arestimaja kamber, kus
mind algul hoiti, on selline, et aknaklaas on kiletatud ja välja ei
näe. Saad ainult aru, kas on öö või päev. Seal pole telerit, raadiot ega
ole võimalik kasutada raamatukogu teenuseid. Ei ole elektripistikuid,
et oleks võimalik teed teha. Päeval on kambris täistuli, öösel selline,
et ma sain rahulikult raamatut lugeda. Jalutuskamber on 5×3 meetrit.
Kord päevas saad tund aega seal taevast näha. Rakveres oli neil päris
terav probleem kaadriga, nii et nädalavahetusel jäid üsna tihti need
jalutamised ära. Korra nädalas saad sooja vett, et ennast pesta, ja nii
sa seal oled.

Üsna tihti käib uurija ja ütleb, et kuule, mis sa siin istud, võta asi omaks ja tule välja.

Loe täispikka intervjuus Põhjarannikust.