Loodust oskame me hoida

Eestis on vahel olnud kuulda nurinat, et kuna Euroopas on suur osa loodusest hävitatud, peame selle oma rohke kaitsealuse pindala ehk Natura aladega n-ö kinni maksma. Asi pole nii.

Euroopa Liit on otsustanud oma loodust kaitsta üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 raames, ka Eesti sai ELiga liitumisel selle võrgustiku osaks.

Keskmine Natura alade pindala ELis on 18% maismaa pindalast ning Eesti oma näitajaga – 17,9% – on teiste liikmesriikidega võrreldes korralik keskmik ehk 14. kohal.

Kuidas meie loodusel läheb?

ELi looduskaitse aruandlus käib iga kuue aasta tagant, viimati oli see 2013. aastal. Selgus, et Eesti on üks väheseid liikmesriike, kus elupaikade ja liikide olukorda on enam kui 50% juhtudest hinnatud soodsaks. Kui Euroopas tervikuna on elupaikadest soodsas seisundis vaid 16%, siis Eestis on see näitaja 52%.

Kõige kriitilisemas seisus on niidud ning märgalad, mis moodustavad küll vaid 2% ELi territooriumist, ent on eluliselt vajalikud mitmetele liikidele, samuti kliimamuutuste leevendajana.