Numbrid kinnitavad, et nii palju metsa kui Eestis praegu, pole siinmail ammu olnud ning et meil kasvab metsa juurde rohkem kui seda raiume.

Vaateid on aga erinevaid — teadlased, poliitikud, looduskaitsjad, kodanikuaktivistid, igaüks läheneb teemale oma mätta otsast ja suhtumine võib erineda ka ühe grupi sees.

Kui sellise fooni taustal jääb autoaknast silma ka lageraielank, võib tõesti tekkida mure ja seda muret tuleb aktsepteerida.

Ühiskondliku kokkuleppe ja tasakaalupunkti otsing peab olema pidev, ent kinnitan üle, et metsa erinevad rollid — majandusliku kõrval ka ökoloogilised ja sotsiaalkultuurilised — on need, mida RMK oma tegevuses arvestab.

Vastasel juhul poleks meil kahte rahvusvahelist säästva metsamajanduse sertifikaati, me poleks Eesti suurim looduskaitsetööde tegija ega ei võõrustaks me oma kaitse- ja puhkealadel mitut miljonit külalist. Küll aga peame parandama dialoogi kogukondadega.

2016. aastal uuenes RMK struktuur. Eraldi tegevusvaldkondadeks tõusid looduskaitse, metsakorraldus (tavakeeli öeldes metsa kohta täpsete andmete kogumine) ja maakasutus.

Viimane keskendub sellele, et iga RMK hoole all olev maatükk oleks ühiskonna jaoks kõige paremas kasutuses, olgu eesmärk metsa majandamine, looduse kaitsmine, puhkamine või põlluharimine. Jõudis uus töökorraldus vaevu jõustuda, kui Lõuna-Eesti metsi räsis tugev tormituul.

Uus töökorraldus sai tuleristsed, aga ühtlasi suurenes RMK aastane raiemaht ligi kümnendiku võrra, sest maha murtud puud oli vaja metsast välja tuua. Torm ilmestas kujukalt metsameestele niigi selget tõde — mets ei ole piltpostkaart, mis igavesti muutumatuna püsib.

Plaanigu inimene palju tahes, loodus on meist ikkagi tugevam. Aga targalt ja vastutustundlikult tegutsedes saame ka tulevikus metsa ja metsahüvesid nautida.