Pomerantsi eesistumise blogi nr.15. Eesistumise sisuline algus
Ma ei saa oma eesistumise blogi lõppenuks lugeda. Kiisler pole hoogu üles saanud ja mina pole veel maha võtnud. Tunnen end nagu Janek Õiglane (Eesti kümnevõistleja), 8000 punkti vorm on sees. Muide, Janek elas oma elu algusaastad minuga ühe koridori peal. Kuna ma kümnevõistlust teha ei saa, siis stardin üksikaladel.
Võimalus avanes eile (3.07), kui Kultuurikatlas oli esimeseks avakontserdijärgseks sisuürituseks Euroopa Regioonide Komitee konverents: Clean energy policies for the greening of towns, cities and regions: the Energy Union and local/regionaal suistainable development. Maakeeli konverents sellest, kuidas linnad ja regioonid saavad läbi taastuvenergia kasutamise kestlikule arengule kaasa aidata. Selle konverentsi Eestisse toomise loos on suur roll mu kaaslinlasel Eesti delegatsiooni asendusliikmel Andres Jaadlal, kel samuti vorm hea, aga võistlusi vähe.
Euroopa Regioonide Komitee on Euroopa Liidu kohalikest ja piirkondlikest esindajatest koosnev nõuandev komitee, kes annab riigi tasandist madalama tasandi (st piirkonnad, maakonnad, provintsid, vallad ja linnad) asutustele hääle ELi institutsioonilises raamistikus.
Eestil on seal kuus liiget ja eilne ettevõtmine toimus Regioonide Kommitee Keskkonna, energeetika ja kliimaküsimuste komisjoni ENVE egiidi all. Komitee president on soomlane Markku Markkula ja ta oli kenasti Tallinnas kohal.
Kultuurikatel on eesistumiseks sobilik paik küll, täitsa tore kontrast Euroopast nähtud Filarmooniamajade, paleede, muuseumide ja raamatukogude taustal. Valgus on hea, akustika olemas ja ekraanid suured ja esitlused nähtavad. Pressikonverentsi paik korrus allpool ka just nii nagu peab. Me tõlgid tegid ka suurepärast tööd. Taavi Aasa nõunikud olid oma linnapea ettekandesse pikkinud 1000 fakti ja tõlgid jõudsid Taavi Aasaga kaasas püsida. Head nõunikud, järgmine kord 300 fakti ja aitab küll ega eurooplase pea pole prügikast. Pean tunnistama, et nii pressikonverentsil, kui saalis tunti huvi Tallinna tasuta transpordi vastu, aga ka Londoni kõrghoone põlengu teema jõudis lauale.
Konverentsil räägiti konverentsi pealkirja kohaselt. Lisaks minule oli veel Riigikogu esindamas majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, kes rääkis Eesti energiapoliitikast. Osalejatele oli ettevalmistatud ka neli uurimisvisiiti. Vaadata sai Tallinna ühistranspordi toimimist, Ülemiste veepuhastusjaama, Utilitase Iru jõujaama ning Ülemiste linnaosas „tarku“ linnalahendusi. Pool tundi enne väljasõitu saabus meeldetuletav SMS, et jõudke ikka ekskursioonile. Saatsin sõnumi vastu, et selg haige, laman. Sain SMS-i, milles sooviti head paranemist.
Tore on see, et söömata ka inimesi ei jäetud. Nüüdseks juba võib öelda, et vana hea Lennusadam oli interjööriks.
Konverentsi sisu poolelt veel niipalju, et kuigi Pariisi kliimaleppe on allkirjastanud riigid, õigemini nende volitatud esindajad nagu näiteks mina, siis suur töö selle tulemuslikkuse osas on ära teha linnadel ja regioonidel. Kui riik või Euroopa Liit saab ohjata tööstust, siis näiteks elamumajanduse energiasääst või transpordi temaatika on ikka suuresti kohaliku tasandi kätes. Innade kestlikkusel pühendatud ka üks ÜRO säästva arengu eesmärkidest, nimelt üheteistkümnes. Teha linnad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ning kestlikuks.
