Miks põllumehed kohalikesse volikogudesse kandideerivad ja miks neid valitakse?
Vastmoodustunud Põhja-Sakala vallas valiti juba mitmendat korda volikogusse Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Kuidas pingeline töö koolijuhina volikogus kaasa lüüa lubab?
"Seni olen kenasti hakkama saanud. Juba 24 aastat, neist 21 volikogu esimehena. Töö on tuttav," vastab Pastak.
Kui mees omal ajal Olustvere vallavolikogus alustas, oli vald väike, sellele järgnenud Suure-Jaani vald pisut suurem ning nüüdne Põhja-Sakala lausa suur – 8000 elanikku.
"Aga ega volikogu töö sisu sellest muutu. Peamine on meeskond tööle saada. Volikogu esimees ei pea iga päev vallavanema selja taga seisma ja kamandama. Vallavanem peab ikka ise oma asjadega hakkama saama," on Arnold Pastak veendunud.
Ka Jõgevamaal uue vallana tegutsemist alustanud Põltsamaa valla volikogusse valitud mullune aasta põllumees Lembit Paal on staažikas volikogu liige, tema kogemus pärineb nüüdseks Eesti kaardilt kadunud Pajusi vallast. Miks põllumehed kandideerivad ja miks neid valitakse?
„Eks see asi ripub selles kinni, et meil on päris palju särasilmseid ja hakkajaid põllumehi,“ ütleb Paal ning loetleb neid, kes kandideerisid koos temaga valimisliidu Ühine Põltsamaa nimekirjas: näiteks Kõo Agro ja Mangeni PMi tegevjuht Meelis Venno ning Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste. Valituks viimased siiski ei osutunud.
Ametil ja maailmavaatel pole Paali arvates kohalikel valimistel tegelikult mingit tähtsust, ikkagi isikupõhine on see asi ja konkreetsed inimesed on need, keda esinduskogus näha soovitakse.
